18/02/2019
14.veebruar - päev, mis on teistest oma vendadest natukene rohkem armastust täis.
Õpilaste põsed on tunnetest roosakateks tõmbunud ning sõbrapostkast kogub salamisi endasse värvilisi ümbrikke ning kaarte. Õhtu lähenedes ilmuvad ka ühikatesse värvilised roosid, mis koolipäevale ilusat lõppu kuulutavad. Kuid päev ei ole veel rooside kätte saamisega läbi.
Õukondlased on mitu pikka nädalat vaeva näinud, et Pürksi õhkaks armastusest sõbrapäeva lõpuski.
Väike mõisasaal oli muudetud väikeseks, hubaseks ruumiks, taustaks vaikne muusika. Preester ja mustas riietuses peig asusid oma kohale. Kõik tõusid püsti ning pruut sammus koos oma isaga sisse.
Üllatus-üllatus, pruut ei kandnudki traditsioonilist valget kleiti, vaid oli sarnaselt peiuga riietatud üleni musta.
Lalatus läks ladusalt, preester küsis pruutpaaril sügavamõttelisi küsimusi, et kindlustada, kas paar ikka teineteisele loodud on ja valmis ühist tulevikku jagama.
Ürituse rikkus ära politsei, kes järsku sisse tuli ning ürituse peakorraldajad ja pruutpaari tagaruumi kutsus, kuna üritus ei olnud vallas registreeritud ning tegemist oli alaealiste abieluga. Pulmakülalised jäeti segaduses saali sumisema.
Oodata tuli umbkaudu 5 minutit, sest siis toodi pruutpaar saali tagasi ning laulatus võis jätkuda. Siiski oli veel üks kurb uudis. Nimelt tuli välja, et preester oli enne pulma tulekut väheke kangema joogiga suud pruukinud ja politsei pidi ta tööpostilt eemaldama.
Kuna noored olid veel paari panemata, tuli käiku lasta plaan B, ehk kõnepuldi taha astus meie kuningas, kes preestri alustatu lõpuni viis.
Pidu lõppes juba traditsiooniliste mängude, kinkide avamise ning pürkslaste lemmiku - suure sööminguga.
Fotograafid: Mark-Kirill Gubal ja Eve-Liis Kukk
