Ajakiri Eesti Mets

01/06/2026

Kas tead, mis asi on tuvipiim? Jaaniajal ilmuvas Eesti Metsas kergitab loodusemees Karl Adami katet nii sellelt kui ka paljudelt teistelt tuvielu saladustelt. Loo kangelasteks on kaelustuvi ja õõnetuvi, keda rahvasuus on hüütud ka kuusetuviks ja haavatuviks.

Tihti kuuse otsa pesa rajav kaelustuvi sai sellest rahvasuus ka oma nimetuse, samamoodi hakati sageli haava õõnsustes pesitsevat õõnetuvi hüüdma haavatuviks.

28/05/2026

Häkaton loob võimaluse siduda värske tehnoloogiline vaade ja loov mõtlemine riigi metsanduslike avaandmetega.

Keskkonnaagentuur korraldab häkatoni, et leida uusi ja nutikaid lahendusi valdkonna avaandmete kasutamiseks ning selgitamiseks. 29.–30. mail toimuva võistluse

27/05/2026

Juunis ilmuvas ajakirja Eesti Mets suvenumbris kirjutame valusast probleemist: telefoni teel metsaomanikke tülitavatest metsaostjatest ehk metsameeste keeli kährikutest. Võib üpris kindlalt väita, et metsandussektori lömmis maine on suuresti kährikute töö: just nende tegevus on laiades rahvahulkades kinnistanud kujutelma metsaärimeestest kui üksnes raha peal väljas olevatest ahnuritest, kes ei hooli loodusest ega inimestest. Kuidas aga kährikutest hoiduda? Link artiklile esimeses kommentaaris.

Metsatöödel tuleb tänapäevalgi ette valskust – olgu see siis tahtlik, kogemata juhtunud või inimlikust lohakusest tekkinud. Ka petuskeemid muutuvad

26/05/2026

🌳Ajakirja Eesti Mets peatoimetajana alustab 1. juulist Kristiina Viiron🌲

Juuli algusest võtab ajakirja Eesti Mets peatoimetaja ameti üle Kristiina Viiron, kes on ajakirja juhtinud ka aastatel 2016–2021, panustanud pikalt Eesti Metsa sisulisse arengusse ning töötanud üle kolme aasta ka Maalehe Metsalehe toimetajana. Eesti metsanduse ja loodusajakirjanduse lugejatele on ta hästi tuntud ja hinnatud autor ning toimetaja.

Senise peatoimetaja Alo Lõhmusega jõuti ühisele arusaamale, et tema tugevused avalduvad enim ajakirjaniku ja kirjutaja rollis, millele soovib ta edaspidi täielikult pühenduda. Eesti Metsaselts tänab Alo Lõhmust tema panuse eest ajakirja peatoimetajana- tema juhtimisel on Eesti Mets hoidnud tugevat sisulist taset ning olnud usaldusväärne ja mitmekülgne metsanduse, looduse ja keskkonnateemade käsitleja. Kuigi Alo Lõhmus lahkub peatoimetaja ametist, jätkub tema koostöö ajakirjaga ka edaspidi. Ta jääb üheks Eesti Metsa autoritest ning panustab ajakirja sisusse ka tulevikus.

Kristiina Viiron ütles, et tema jaoks on ajakiri Eesti Mets väga oluline väljaanne ning on suur hea meel ja vastutus selle tegemist juhtida.
“Ajakiri Eesti Mets on olnud oluline osa minu tööelust, metsateemad oma mitmekülgsuses paeluvad mind ning mul on väga hea meel taas asuda ajakirja toimetama. Soovin, et Eesti Mets oleks jätkuvalt sisukas, usaldusväärne ja eri vaatenurki ühendav väljaanne, mis aitab mõtestada Eesti metsanduse teemasid ning kõnetab nii valdkonna inimesi kui ka laiemat lugejaskonda,“ sõnas Viiron.

Ajakiri Eesti Mets ilmub kord kvartalis ning ajakirja eesmärk on pakkuda teaduspõhist, tasakaalukat ja mitmekülgset teavet Eesti metsade ja metsanduse kohta. Alates 2026. aastast annab ajakirja Eesti Mets välja MTÜ Eesti Metsaselts. Ajakirjal on ka veebiportaal www.ajakirieestimets.ee. Ajakirja väljaandmist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

22/05/2026

Täna tehti metsatehnoloogias ajalugu, kui harvendusraie käigus eemaldati päris metsast esimest korda puu drooni abil.

Selle taga on Rootsi metsatehnoloogia ettevõte AirForestry, mis arendab lahendust, kus harvendusraiet ei pea tegema ainult metsamasinatega maapinnal, vaid osa tööst saab liikuda sõna otseses mõttes õhku.

Katsealal on nad näidanud ka, et osa tööprotsessist saab toimuda autonoomselt: süsteem liigub etteantud ülesande põhjal puuni, tuvastab selle, laasib, lõikab ja viib puu ära.

Video: AirForestry https://airforestry.com/

18/05/2026

Vereta jahi eestvedaja, zooloog Tiit Hundi sõnul kohtasid fotograafid nii karu kui ka põtru, rääkimata halljänestest, metskitsedest ja oravatest. Isegi mäkra õnnestus pildiküttidel näha. Tabamata jäi aga tänavuse Vereta jahi saakloom siil – kolme päeva jooksul, mil jahti peeti, ei sattunud „küttide“ teele mitte ühtegi okaskera. Link uudisele kommentaarides.

13/05/2026

Ehkki teatud logistiliste väljakutsete tõttu viibis meie hiljutise tellimiskampaania auhinna, STIHL akusae kätte toimetamine selle võitjale, siis nüüd on võlg klaaritud ja Viljar sai kinnituse, et tegu ei olnudki tüngakõnega, kui talle ühel reede õhtupoolikul helistasime ja võidust teada andsime.

Ole nagu Viljar ja telli endale Eesti Mets!
https://sirvi.eu/toode/eesti-mets-2/

12/05/2026

Kassid hakaku samuti linnurahu pidama!

Kodukassid hävitavad Eestis hinnanguliselt 1 - 2 miljonit lindu, mistõttu tuleks linnurahu ajal kassid hoida siseruumides, paneb ette metsamees Gert Roosna

11/05/2026

Pesitsusajal vajavad linnud rahu, aga õnneks saab RMK kanakullikaamera kaudu kanakulli pereelu jälgida täiesti legaalselt ja pesaserva trügimata.
Kuuldavasti on poegi viis, aga oma silm on kuningas.

https://rmk.ee/loodusope/rmk-looduskaamera

07/05/2026

Ilmade soojenedes muutuvad meie metsades aktiivseks kuuse-kooreüraskid – tillukesed putukad, kelle tekitatud kahjustused võivad olla väga suured.

Eesti Maaülikooli nooremteadur Kristjan Ait prognoosib, et ehkki pärast 2022. ja 2023. aasta suuri üraskirüüsteid on vahepealsed aastad veidi rahulikumad olnud, näeme üraskite masspaljunemisi ka tulevikus.

Milliseid väljakutseid see metsaomanikele kaasa toob, saad lugeda siit: https://ajakirieestimets.ee/metsakasvatus/voitlus-kuusikute-parast/
Tasub üle vaadata ka kuusekasvataja nõuanded nii üraskite kui juurepessuga võitlemiseks: https://ajakirieestimets.ee/metsakasvatus/kuusekasvataja-votted-uraskite-ja-juurepessu-vastu/