Einike Aedmaa

Einike Aedmaa Einike Aedmaa
Olen naine ja ettevõtja, kes toetab muutuste ja nähtavuse loomisel artiste, eesminejaid ja loojaid. Inspiratsioon elu muutmiseks.

Turundusplatvorm Ehedusest.

26/10/2025

Kuidagi kergelt täna korraks sügist püüdma minnes läks kaamera käima. Kehateadlikkuse ning suhe enda kehaga tundub olevat justkui üks väga loomulik asi meie elus, kuid samal ajal saan aru, et mõnikord me näeme vaid seda osa sellest suhtest, mida me tahame näha.

Küsigem teineteiselt “Kuidas sa ennast tunned? Kuidas sul praegu läheb? Kas kõik on hästi?” Iga küsimus mille me kellelegi kaasa anname - ka iseendale - võib olla kingitus - mitte selleks et niiväga päästa vaid selleks, et saaksime märgata hetke vastust.

Jah, ma kutsun sind Kehataju päeva konverentsile, aga rohkem kutsun ma sind märkama ja teadvustama enda keha tarkust ja sõnumeid, sest meie keha teab mõnikord enne kui meil saavad sõnad ja teadlikkus tekkida.

Konverentsi kohta kogu info kontolt.

19/10/2025

Vanasti meeldis mulle otse-eetris rääkimas käia. Sel korral Instagram lubas 20 minutit video üles laadida, seega parimad palad mitmekihilist juttu sulle minu jälgija.

Seisundist kus see kõik sündis kergelt. Jaga mulle ka, mis mõtteid tekkis 🤍.

Võtan sind kaasa selle asja sündimisele, mis sündimas on. Ma veel ei tea ja see on täiega põnev.

🤍

19/10/2025

Presence as an essence that carries.
It is one thing to know, another thing to embody it, to live it.
When I became aware of my core essence in the form of presence during this training and it came to me, I thought what a crazy topic! Even enlightened people cannot articulate it, but they can embody it. It is impossible to put it into words, it can only be experienced.

And when I say that it is a core essence, then let it be said right away that it is also one of the biggest challenges in my life: how not to live in the future or the past, how to choose to be present even when there is chaos outside and inside. My mind constantly produces something, because I have been given the ability to notice details and see systems, and in addition, it is also available to see things in advance, which produces information properly. And at the same time it also creates throwing into life, because the action takes place in the head, with the aim of avoiding what has been in the past or holding on to something that is dear.

But only what is important is what is now.

Let this video be for me. And if it supports you, then for you too, as a reminder that being present is a choice, not a privileged blessing of the enlightened.

And for a moment, feel with me what a world would be like if people chose to live in presence….

——
Final ceremony @ Unified Field Estonia training
For the video🙏

19/10/2025

Kohalolu kui essents mis kannab.
Üks asi on teada, teine asi on seda kehastada, elada.
Kui ma sellel koolitusel oma tuumessentsi kohalolu näol teadvustasin ja see mulle kohale jõudis, mõtlesin ma et mida pirakat teemat! Isegi valgustunud inimesed ei suuda seda sõnastada, aga suudavad kehastada. Seda pole võimalik sõnadesse panna, seda saab vaid kogeda.

Ja kui ma ütlen, et see on tuumessents, siis olgu kohe ka öeldud, et see on ka üks suurim väljakutse mu elus: kuidas mitte elada tulevikus ega minevikus, kuidas valida olla kohal ka siis kui väljas ja sees on kaos. Minu meel toodab pidevalt miskit, sest mulle on antud kaasa võime märgata detaile ja näha süsteeme ning lisaks on kättesaadaval ka näha asju ette, mis toodab korralikult infot peale. Ja samal ajal loob ka loopimist ellu, sest tegevus toimub peas, eesmärgiga vältida seda mis on minevikus olnud või siis hoida kinni millestki, mis kallis.

Kuid oluline on vaid see mis on praegu.

Olgu see video mulle endale. Ja kui sind toetab, siis ka sulle, meeldetuletuseks, et kohal olla on valik, mitte valgustatute priviligeeritud õnnistus.

Ja korraks tunneta koos minuga, milline oleks maailm, kus inimesed valiksid elada kohal olles….

——
Final ceremony @ Unified Field Estonia koolituselt
Video eest🙏

Häbi-häbi, püksis käbi! Kui ma peaksin ühest tundest rääkima, mis on mind selles elus takistanud mind väljendamast ja ol...
16/10/2025

Häbi-häbi, püksis käbi!
Kui ma peaksin ühest tundest rääkima, mis on mind selles elus takistanud mind väljendamast ja olemast mina ise, siis selleks tundeks on HÄBI.

Hirm teha oma perele häbi, sest ma olen mina. Tüdruk, kes ei pidanud hakkama kõndima mitte kunagi normaalselt.

Häbi tundnud, sest ma olen laval korduvalt tardunud just siis kui kõige olulisem hetk.

Häbi tundnud oma välimuse pärast. Minu alalõug on olnud miski, mille tõttu ma koolimaja ukse ees tahtsin iga hommik ümber pöörata, sest minust tehtud karikatuurid ja sosinad koridorides kõrva “lõuav2rdjas” kõlasid rohkem kui sada korda. Minu pikkus jäi pidevalt ette ning minu rinnad… jah, mul oli häbi enda pärast.

Ma tundsin häbi oma seksuaalsuse pärast, sest ma võisin rääkida s4ksist ka siis kui ma sellest midagi ei teadnud, vabalt jättes mulje kui küla l|tsist.

Ja eile sain ma aru, et minu kaitsereaktsioon on rääkida. Ma ei tea kui mitu korda oma elus ma olen sellega oma näha päästnud, aga ka mõttetuid konflikte esile kutsunud, sest ma ei räägi aiast, vaid aiaaugust. Ja selle pärast ise häbi tundnud, et kuidas ma saan olla selline!

Hirm põhjustada häbi perele/lähedastele on minu puhul selgelt seotud turvatundega ning hoolitsusest ilma jäämise hirmuga.

Jah, ma julgen olla mina. Siiski ma õpin sellega alles elama ja puhastan. Isegi kui see on minu põhjus nähtav aeg-ajalt mitte olla. Tean ka seda, et teadlikkus endast on just see mis kannab. Isegi kui on ka häbi.

Milline on (olnud) sinu suhe häbiga?
____
Minu järgmine mentorlusgrupp alustab 28.oktoobril.
Eheduse Kompass+
Veelgi sügavam kogemus ja teadlikkus iseenda tegelikest varjupõhjustest, miks sa ei tee (ikka veel) turundust oma häälega, ei tule kapist välja ning püüad teha nagu teised teevad. Põhjus ei ole oskustes, põhjus on vaid sinu enda julguses olla sina ise.

Häbi on vaid üks nähtamatutest põhjustest.

Rattalt maha. Sõidan puhkusele ja see teeb mu egole haiget. Juba eile õhtul mediteerides mõistsin, et ma olen ikka liiga...
09/10/2025

Rattalt maha.
Sõidan puhkusele ja see teeb mu egole haiget. Juba eile õhtul mediteerides mõistsin, et ma olen ikka liiga kaugele läinud oma ülemõtlemise, ületegemise ja püüdlikkusega. Märkasin mõtteid, mis tulid ja läksid ja need olid vaid tulevikuga seotud ja järsku kui plaksust nägin, et see on peaaegu et alati niimoodi olnud. Mu mõtted on kiired ja viimasel ajal on läinud see kuidagi eriti kiireks. Pidevalt on tunne, et ma olen rongi peal millelt maha ei saa hüpata.
Teel lennukile unustasin teha check-ini - see pole minulik. Juba autos ja unedes olin kusagil mujal.
Mees kõrvalt: “Palun tule siia. Siin on kõik hästi. Enjoy!” Vastupanu tunnistada, et ongi hästi. Ma olen saanud hästi hakkama ja ma ei pea kellelgi midagi tõestama. Selline tunne nagu ma jääksin elust ilma, aga peas elades ju jäängi!
Perfektsionist minus tõstab pead - pooleli projektid jälitavad mind. Ja saan aru, et rattas jooksev hamster saab muuta suunda vaid peatudes. Mõistan täiesti miks mu armas ego nii väga pingutab viimasel ajal - sest ma olen teadlikult valinud vaikust, rahu ja seda regulaarselt. Mõistan, et ongi praegu ebamugav ning katsun järgmisele teenindajale halvasti mitte öelda ja olla kohal iseenda emotsioonide kogemise jaoks.

Lihtsalt lennukiaknast välja vaadata ja vaadata aeglaselt triivivaid pilvi pealtpoolt. See on ebamugav, ent parim mida praegu enda jaoks saan valida.

Ja täpselt see ongi see elu valik: jätkata peas mõtete virrvarris või lõpuks ära valida süda kes mäletab, kes ma tegelikult olen. Esmalt aga, tunnistada, et see olen olnud ka mina, kes lihtsalt nii väga on kartnud mitte hakkama saada.

💫

Jätkub…

Varsti on kohtumine taas merega. Täiesti merekauge inimesena hakkasin armastama vahemerd. Täielik kutse, nagu oli see 3 ...
06/10/2025

Varsti on kohtumine taas merega. Täiesti merekauge inimesena hakkasin armastama vahemerd. Täielik kutse, nagu oli see 3 aastat tagasi, kui ma veel ei teadnud isegi mida see tähendab. Nagu kutse koju.
Eelmisel korral kohtusin ma oma abikaasaga kivil keset vahemerd. Augustis tekkis see tunne taas.

Viimastel päevadel on väljale kerkinud taas igavikulised küsimused: mis on kodu? Mis on edu ja millal ma edukas ja kelle arvates?
See on mind viinud minevikku vaatama, miks ma sisuliselt oma ainsaks koduks olen terve elu pidanud Haanjamaad. Nii tugev ühendus. Järelikult ka tähendus. Ja ma pole kindel, kas see mind vabaks teeb?!

Märkasin selles kõiges ühte märksõna: kohalolu. Ma mäletan oma lapsepõlve valdavalt väga positiivselt ja õnnelikuna, sest mäletan seisundeid mida võiks kokku võtta sõnadega: üksolemine, ajatu, bliss. Nende kõrval mälestused kaasatusest, panustamisest ja oma väärtuse tunnetamisest. Ma tundsin end inimeste ja looduse keskel hästi, see andis tohutult julgust. Ja see kõik kadus justkui väljaspool kodu. Sain oma naiivsuses ja heasse uskumisest nõnda haiget.

Ja nüüd kui ma küsisin endalt, et kas ma olen kodus, siis ma ei saanud vastuseks jah, vaid sain vastuseks, et Haanjamaal olles tunnen, et ma olen kodus. Või siis inimeste keskel, kel on sarnane väärtusruum, et mul on turvaline valida kohalolu. See seletab nii mõndagi, kuidas toimisin vana mina.

Nüüd oodates seda merega kohtumist taas - saan aru, et see on hinge kutse koju. Sellesse päris koju igal pool. See oskus mäletada ja valida tingimusteta kohal olla ning eelkõige iseendale. Ja lubada lõdvestuda sellesse suuremasse kui elu.

🩷

Närvisüsteemi varjus osaTäna hommikul lugesin ühe naise lugu, kes jagas, kuidas ta ei märganud, et tema keha oli reageer...
05/10/2025

Närvisüsteemi varjus osa

Täna hommikul lugesin ühe naise lugu, kes jagas, kuidas ta ei märganud, et tema keha oli reageerinud elumuutusele — unistuse täitumisele — hoopis kaitsereaktsiooniga.
See tuletas mulle meelde hetki, kus elu tundub justkui tagurpidi käiku minevat, kuigi kõik peaks olema hästi.

Kui meie närvisüsteem tajub muutust ohuna, lülitab ta sisse ellujäämisrežiimi.
Süda lööb kiiremini, hingamine muutub pinnapealseks, lihased tõmbuvad pingesse, uni kaob.
Ka positiivne muutus võib tunduda kehal ohtlik – kuni ta pole veendunud, et uus on turvaline.

Mul juhtuski nii.
Kolimine, uus suhe, uus töökoht, vastutus laste ja ettevõtte eest.
Ja äkki tundus, et keha ei tunne mind enam ära.
Uinumiseks tuli pingutada, kehakaal tõusis, vanad mustrid tulid tagasi.
Kõik tundus liiga palju.
Ja isegi mõte „tagasi minna vanasse“ tundus korraks turvalisem kui see, mis oli uus.

Ühel hetkel taipasin – mu närvisüsteem on häires ja vajab toetust.
Hakkasin valima tagasi seda, mis mind päriselt hoiab:
teadlik puhkamise aeg, jalutuskäigud ja saun, aeglane söömine, õhtune aeg ilma ekraani ja kohustusteta, teadlik ja rahulik keskkond. Ja pean ütlema, et see pole kerge olnud isegi kui varem oli see iga päev mu elu osa.

Just siis jõudis minu ellu Kehataju Päev ja keha teemas.
, ja kutsusid mind toetama nende konverentsi turundust – teemal, mis oli parasjagu minu endaga lahti rullumas.
Ja ma tundsin: jaa, inimesed peavad sellest teadma!

Mulle tundub, et sellest teemast rääkimist ei ole mitte kunagi palju, sest on elu ja mina olen inimene, kelle keha toimib nii nagu peab, seniks kuni ma pole oma sisemistest hirmudest lahti lasknud ning vabaks end teinud. Võisin olla teadlik, kuid leidsin end ikka unistuste elu valimisel, suurtest muutustest häires, sest alahindasin oma keha loomulikke reaktsioone ja alateadlikke hirme.

Meie keha on ikka ääretult tark ning ära joosta ei saa oma keha reaktsioonide eest. Küll aga saab neid tundma õppida. Ja kui sa tahad enda jaoks teha ühe kingituse selles muutlikus ajas, milles me kõik oleme, siis tule 1.novembril Kehataju päevale.

Ma päriselt mõtlen, et see teema on oluline igale ühele.

13/09/2025

💫Mida mina olen õppinud?
Ma olen õppinud, et igale emotsioonile tuleb anda ruumi. Mitte tormata parandama või lahendama, vaid usaldada, et ükski tunne ei lõhu seda, mis on südames loodud.

Olen hakanud endale ka ruumi võtma — lubama endal tundeid läbi elada jahtumise ajaga, ilma hirmuta, et midagi katki läheb. See on toonud rohkem usaldust minu enda suhtes: meie oleme koos, ja see on tugevam kui ükski emotsionaalne hetk.

Tema ausus ja ehedus on olnud mulle kingitus. See on lubanud ka mul olla ausam, ehedam ja kohal iseendale. See ongi minu suurim taipamine — et armastus ei nõua muutmist, vaid ruumi ja kohalolu. Vaid turvalises ja lubatud ruumis, saab enda tumedamaid osi näha.

🤍

11/09/2025

Minu õitsev olek kadus ja ma sain aru miks 💫

Kui lihtne on mitte muutuda. Oodata. Vaadata. Turvaline on kõik see, mis on olnud. Vaatan end kõrvalt ja märkan, et kard...
15/04/2025

Kui lihtne on mitte muutuda. Oodata. Vaadata.
Turvaline on kõik see, mis on olnud.
Vaatan end kõrvalt ja märkan, et kardan muutust, sest ma ei tea, mida toob kaasa sel korral muutus ja muutumine. See mis on nähtavale tulnud minu viha kohta, pettumuse ja valu kohta kusagil minevikus, pole ju miskit millest kinni hoida. Kuid saan aru, et midagi ei muutu seniks kuni sellest kinni hoian, mis siis juhtus ja mis pani nii tugevalt otsustama selle elamise viisi ja suhtumise. Olen siin enda sees kaalunud, et mis oleks kui ma julgeksin taas otsustada muutuda tagasi endaks?

Isegi kui sel korral ei koge valu, eemale lükkamist, häbistamist?

Pettumus mis kunagi pani otsustama vihata maailma. Ja end peita. On pole siiski midagi muud kui vihata ennast, peita ennast enda eest.

Ja kui mul oli varem rutt asjad ära lahendada, siis nüüd on mul kannatlikkust, et valida südamega, siis kui ma päriselt olen valmis valima muutust. Kus hoida end, armastada end, sõltumata sellest, mis teised valivad teha.

Vaadates ja kogedes seda vaikust ja rahu, usun, et see peegeldab aktspteerimist, et nii on olnud.

Address

Suur-Kaar 53, II Korrus
Tartu
50403

Website

http://www.ehedusest.ee/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Einike Aedmaa posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Einike Aedmaa:

Share