Einike Aedmaa

Einike Aedmaa Einike Aedmaa
Olen naine, juht ja ettevõtja. Inspiratsioon | Sessioonid | Podcast

27/04/2026

Spirituaalne jõusaal.
Igal pool ja ajal kättesaadav.
Tasuta.

23/04/2026

Kutse Sulle, armas naine!

Sa oled juba oma teadlikkuse teed käinud.
Sa tead oma mustreid.
Sa näed, kuidas su meel mängib mänge ja kuidas see sind tagasi hoiab.

Aga midagi on veel - midagi, mis tahab läbi sinu siia maailma tulla.

Need pole uued teadmised, mida sa vajad.
Sa vajad kohta, kus sa saad näha, mis on selle tagasihoidmise taga.
Kuus kohtumist, kus me avame koos selle, on sinu sees, aga lihtsalt varjul.

Kuus pühapäeva, kus me kasvame koos.
Kuus kohtumist, kus sina saad olla täpselt selline nagu sa oled.
Kuus sammu, mis muudavad lihtsalt sinu suhet iseendaga.

Kohtumised algavad iga teisel pühapäeval 26.aprillil kell 16:00.

Liitumise link minu bios “Naistering “6kohtumisiseendale”.

Mis siis kui iseenda valimine pole see, mida sa oled selleks pidanud?Mis siis kui iseenda valimine on hoopis see, kui sa...
20/04/2026

Mis siis kui iseenda valimine pole see, mida sa oled selleks pidanud?
Mis siis kui iseenda valimine on hoopis see, kui sa ilmud kohale selle iseenda jaoks, keda sa üles ehitamas just praegu oled?

2 stsenaariumit minu elust.

Ärevus. Äraaõpitud kohaldumisstrateegia: ületöötamine - kui ma teen tööd ja olen vajalik siis jään ellu. Paari kuuga viib see kiiresti läbipõlemise eelsesse seisundisse. Stress, nad nimetavad. “Võta aeg maha!” “Puhka!” Kui ma tahan valida ennast, siis ma puhkan. Teen endale pai ja olen tänulik. Närvisüsteem rahuneb ja on uus tuhin oma tempos liikuda kuni järgmise “ohustava” kriisini. Uuele ringile, et jääda ellu.

Teine strateegia on teistsugune. Ma tean, mida ma südames tahan ja astun ära selle esimese sammu. Meel hakkab juba minu sees rääkima igasuguseid lugusid ja järsku tuleb rampväsimus, mõttetuse tunne ning kõik need eelnevalt mainitud stressi ilmingud. Kaitse, mis tahab, et ma säilitaksin vana ja turvalise: mine magama, puhka, lülita välja, lükka homsesse. Äkki homme on parem sagedus/ vaib.

Kumb on iseenda valimine? Mõlemad, et jääda ellu.

Pilt muutus selgeks, sest ma hakkasin nägema, et valides vana mustrit, valin ma (tagasi) selle enda, kes ma olen olnud.

Täna tegin selle läbi. Seda postitust ette valmistades sain aru, kuidas iseenda valimine võib olla teinekord hoopis midagi muud kui see, mida me selleks peame. Asi ei ole kvaliteedis, asi ei ole selles, kas ma tean täpselt, mida ma teen.

Asi on kohale ilmumises iseenda jaoks. Ja valik on: millise enda?

Iseenda valimine on sammude astumine selles suunas, kes sa oled/ olla tahad.

Sõltumata hirmust, sõltumata lugudest peas, sõltumata sellest, mida ma varem valinud olen ja mida ma kogemuste põhjal olen uskuma hakanud.

Mõistan, et see ongi see: “Lihtsalt astu ja ole see naine!” Mõlemal juhul oled sa see naine, kelleks olemise sa valisid.

Nüüd saan aru, miks veebruari kuus tulnud impulss naisteringide sari luua sai alguse iseenda jaoks kohale ilmumisest. Ilmuda kohale just selle naise jaoks, keda ma üles ehitamas olen.

Ja ma ilmusin täna kohale.

Jah, see on lugu, miks ma suutnud ühel hetkel naistele ja naistega luua. See oli lugu tõestamise illusioonist. Samal aja...
19/04/2026

Jah, see on lugu, miks ma suutnud ühel hetkel naistele ja naistega luua. See oli lugu tõestamise illusioonist.

Samal ajal ma olen õppinud elu kohta.
Loomise kohta.

Ma ei ütle, et elu pole võimalik hetkega muuta, on. Kohe kogu elu on võimalik muuta, kuid selle muutuse sees elamisest ei soovi keegi rääkida.

Ma annan endale hääle tagasi. Mul on jagada ja ma soovin kuulata teisi naisi.

26.aprillil kell 16:00 alustame online naisteringide sarjaga. 6 kohtumist üle ühe nädala. Teemad tulevad naistelt. Makselingi leiad biost.

Ja kui sina oled samuti keegi, kes on tiirlemas kaoses, siis ❤️ sulle. Kaosest tekib alati kord.

Tere kevad!
22/03/2026

Tere kevad!

See Ramadan mu elus ilmselt jääb mulle elu lõpuni meelde. Isegi kui ma pole nö moslem, siis ma olen pühendunud suurele o...
13/03/2026

See Ramadan mu elus ilmselt jääb mulle elu lõpuni meelde. Isegi kui ma pole nö moslem, siis ma olen pühendunud suurele osale sellest, aga kõige enam Koraani tekstide mõistmisele. Mind hakkas igal pool ja eri versioonides ühe suura salm jälitama (sound on). See on imeilus ja need 10 rida …
Eile siis otsisin selle üles: Al-Ahzab 33:35 ning see mis sealt vastu vaatas:
mehed ja naised on vaimses väärtuses võrdsed
mõlemad võivad saavutada sama lähedust Jumalaga
tasu ja andestus on lubatud samadel tingimustel.

See salm loetleb mitmeid omadusi – islam, usk, kuulekus, tõearmastus, kannatlikkus, alandlikkus, heldus, paast, puhtus ja lõpuks Jumala pidev meenutamine (dhikr). Mida rohkem selle üle mõtlesin, seda rohkem hakkasin nägema seda mitte lihtsalt moraalsete omaduste nimekirjana, vaid teadvuse tasanditena.

Alguses on suund – alistumine Jumalale (islam).
Seejärel sisemine veendumus – usk (iman).
Siis praktika ja iseloom – kuulekus, tõde, kannatlikkus.

Mind kõnetas eriti kannatlikkuse (sabr) tähendus. Araabia juure põhjal võib seda mõista kui võimet hoida oma teadvus stabiilsena ka raskustes. Mitte ainult passiivne talumine, vaid sisemine püsivus – nagu süda, mis ei lase end tormist kõigutada.

Kui need omadused küpsevad, liigub inimene edasi südame tasandile: alandlikkus, heldus ja enesekontroll.

Ja siis tuleb salmi lõpp – dhikr, Jumala pidev meenutamine.

Seisund, kus inimese teadvus on pidevalt teadlik Jumala kohalolust. Nagu kõik eelnevad omadused valmistaksid ette seda viimast – Jumalast teadlik olemist.

See pani mind mõtlema kogu loodu peale. Koraan ütleb, et kogu loodu ülistab Jumalat, isegi kui me seda ei mõista (Al-Isra 17:44). Võib-olla on inimese teekond just see: õppida elama nii, et meie teadvus oleks kooskõlas selle kosmilise meenutamisega.

Minu jaoks muutus see salm justkui vaimseks kaardiks – teekond välisest praktikast sisemise teadlikkuseni.

Ja selle keskel on üks väga praktiline võti:
kannatlikkus kui teadlikkuse avardamise tööriist - teadmine, et kui me hoiame oma soovi südames sõltumata välisest ja ei näe seda kui kannatamist, siis tekib tohutu jõud, et olla stabiilne teadvusest/ Jumalast teadlik olemises.

Mõni teema elus ei kao ära, ükskõik kui palju me seda mõistuse tasandil läbi töötame. Kuniks see kaotab tähtsuse.Minu ja...
12/03/2026

Mõni teema elus ei kao ära, ükskõik kui palju me seda mõistuse tasandil läbi töötame. Kuniks see kaotab tähtsuse.

Minu jaoks on üks selline teema eneseväärtus.

Ma tean mõistusega väga hästi, et ma olen väärtuslik.
Ma olen seda endale korduvalt kinnitanud, uurinud, ümber mõtestanud.

Ja ometi on minus koht, kus see ei ole veel täielikult kehasse jõudnud.

See koht, kus tekib võrdlemine.
See koht, kus tekib tunne, et peaks rohkem tegema või rohkem olema.
See koht, kus teiste vastu on nii lihtne olla kaastundlik, aga enda vastu palju raskem.

Hiljuti jõudsin Human Designis värav 10 juurde – ja mõistsin, kui sügavalt see teema tegelikult minu elus töötab.

See värav küsib ainult ühte küsimust:
Kas ma luban endal olla see, kes ma tegelikult olen?

Sellest taipamisest sündis ka minu uus 3-kuuline naistering. Yes, I’m back!

Mitte Human Designi õppimiseks.
Vaid selleks, et koos uurida, kus me veel ei ela päriselt enda järgi.

Sest üksi on neid mustreid sageli raske näha.
Aga ringis juhtub midagi väga erilist – teiste lugudes näeme peeglit iseendale.

Ja kui üks naine julgeb olla päriselt aus,
siis annab see loa ka teistele.

Kui see teema sinus liigub, siis võib see ring olla koht, kus seda koos uurida.

✨ 7 naist
✨ 3 kuud
✨ 2 kohtumist kuus

Kui tunned kutset, kirjuta mulle.

Ja isegi kui sa ringiga ei liitu, olen uudishimulik:

Kas sa tunned, et elad täna päriselt oma elu – või hoiad sa end kusagil veel tagasi?

Einike 🤍

Olla naine. See on pehmuse valimine ja leidmine iseenda seest.See on jõu ja julguse kasutamine, kui on vaja.Ja see on si...
08/03/2026

Olla naine.

See on pehmuse valimine ja leidmine iseenda seest.
See on jõu ja julguse kasutamine, kui on vaja.

Ja see on sisemise mehe kasvatamine enda sees, et usaldada, alistuda ja tervitada seda, mis on. Olla ise endale kese, raamid ja tõde. Kas saab alistuda naine, kui ei ole meest? Ennekõige seda meest, kes on sinu sees. Usaldus muidu ei tule.

Ja samal ajal julgeda olla metsik kui ookean ja kaitsta pere väärtuseid ja ruumi nagu emakaru.

Leida enda seest üles mäguline tütarlaps ja meeletult kirglik armastaja, teada oma väärtust ja visooni ning valida kindlalt usaldada kui kuninganna. See kõik on naine.

Ja tunda. Tunda palju ja iga oma keha rakuga. Julgeda väljendada emotsioone ja kogeda elu. Rõõmu. Armastust. Olla selle kese.

Lubada endal saada osa elu puudutusest, hoitusest ning kohalolu maagiast. Vat, see on naine. Rõõmupisarad, viha, armastus ja kaastunne. Olla seemne külvajaks ning hoolitsejaks.

Ning kuidas juhtida oma tarkusega, mitte hirmu poolt juhitud kontrollist. Olla lahtilaskja, algataja ja andestaja.

Kasutada oma väge, häält ja tsükleid. Olla tühjus ning järgmisel hetkel päriselt võtta vastu.

Ja seda kõike olen ma õppinud teistelt naistelt ning meestelt, kes teavad kes on naine ❤️.

Elagu naised! Elagu elu!

Einike 🤍

Foto: Muutuste Jumalannad
, ning loomingus.

Kui palju ikka meie tajutavas ajas muutub: teadlikkus, taipamised, järeldused ja isegi see kuidas me ühtäkki näeme ja ta...
02/03/2026

Kui palju ikka meie tajutavas ajas muutub: teadlikkus, taipamised, järeldused ja isegi see kuidas me ühtäkki näeme ja tajume ennast teisiti.

Täna märkasin kuidas ma lihtsalt olen sisemiselt niimoodi muutunud, et minu mõtterada oli täiesti erinev varasemast.
Mul on olnud terve elu arvamus, et mina pean kõike kandma, kõige eest vastutama ning pidasin täiesti loomulikuks, et elu ongi nii. Täna, tehes ühte täiesti random somaatilist trennikava, järsku taipasin end mõtlemast, et see ei pea üldse nii olema. Kogu vägi ja jõud peitub selles, et kui jagada vastutus kõigi nende vahel, kes tegelikult vastutavad, siis pole mul üldse nii suure osa eest vastutust. Ja sealt liikusin edasi - kui sageli juhi positsiooni vastu võttes võib tekkida illusioon, et kui ma olen juht, siis ma vastutan, jättes organisatsiooni kui terviku kõrvale. Tuleb meelde Ants Rootslase töötuba Ühenduses festivalil, kus ma sain reaalselt kogeda tegevjuhi ja omaniku rolle. Asi pole üldse selles mida mina tahan või olen pähe võtnud mõelda - kui organisatsioonile on antud kindel eesmärk, siis selle juhtidel, omanikel, töötajatel on roll teha seda, mida organisatsioon küsib. Vastasel juhul energia ei voola ja kõik tundub surumise ja pingutusena.

Sama on kõikjal: peres, süsteemis, suhtes, elus. Kui pole paigas see, millist missiooni hetkel täidetakse, siis asjad lappavad ja lähevad isiklikuks. Küsimus on: kas mina saan ja tahan üldse selle ülesande teenistuses olla? Küsimus ei ole, kas ma olen selles hea või kas oskan. Kui seda mängu mängida eluga, siisvõib hoopis teise vastuse saada.

See sisemine avardumine on üks vägev värk - ei pea füüsilises reaalsuses asjad muutuma, piisab sellest kuidas sisemine perspektiiv elule muutub. Ja jälle on põnev!

Kas sina oled kogenud seda, et sisemine muutus muudab ära kogu perspektiivi? Mida sa märkad, et elu (Looja, Jumal, Kõrgem teadvus) sinu käest praegu küsib? Kas sa julged seda sammu teha, isegi kui on ebamugav?

🤍 Einike

Vahepeal olen alustanud uut tiiru ümber päikese. Tundub, et kõik on suures muutuses, et on olnud päris palju lae vaatami...
16/12/2025

Vahepeal olen alustanud uut tiiru ümber päikese. Tundub, et kõik on suures muutuses, et on olnud päris palju lae vaatamist, hääletuid päevasid, küsimust “kes ma olen?” ja vastust, et ma veel ei tea. Pole enam see, kes ma olin ja ei tea millist kuju järgmiseks võtta.

Mida täpsemaks läks teadmine sellest kuidas ma soovin tunda, seda rohkem füüsilises reaalsuses raputas. Kutsudes lahti laskma lugudest ja loodud illusioonidest. Ja küllap raputab veelgi - kuid täna on üle mitmekümne päeva selline päev kus on taas värve, maandatust ja ise olemist. Mingisugust ilusat äratundmist, paar “Ei” vastust ja ruumi. Ma ei saa öelda, et see oleks olnud kuidagi must ja kole paar viimast kuud/aastat, kuid saab öelda, et reaalsus ja mina ei mahtunud kokku. Enda sees oli üks ja silmi avades hoopis midagi muud. Nagu korraga kahes kohas ja samal ajal suuremas teadmatuses ja dissonantsis.
Lihtsalt sellepärast, et kuidagi olin ära unustanud, kes ma olen ja endast nii kaugele triivinud tööde ja tegemistega.

Ega ma praegugi ei tea mis edasi, kuid tean, et ka see on osa ärkamisest. Ma arvan, et see ongi üks oluline mõte või maandunud taipamine nendest viimastest kuudest: ei pea teadma kuniks ühel hetkel sellest teadmatusest saab põnevus ja elamise janu. Ja siis ei pruugi ka teada kuhu sa teel oled, aga oled valmis tervitama järgmist sammu, hoides südames seda tunnet, kuidas soovid end tunda. “Kuidas?” ei ole päriselt oluline kuigi meel nii väga soovib ja on harjunud.

“Mustrite Printsess” on öelnud mu sõbranna teades mu HD disaini ja näinud mind eluvalikuid tegemas. Ikka sügavamasse kordusesse, et kogeda ja õppida ning ennast veel tugevamalt üles leida. Ja see pole mingisugune ohvri koht - võimalus mõista elu olemust sügavamalt. Küll aga pole ma nii sügavasse sisemisse kannatuse end varem viinud kuni selle kohani, et midagi ei taha, midagi ei kõneta ja lihtsalt oledki voodis haige.
Ka see on olnud iseenda loodud.

Iseendasse ärgata on magus. Valus ka kui näed mida kõike oled valena uskunud. Vabadus omaenda ahelatest on suurim vabadus.

Kuidas sina ennast viimasel ajal koged? Ajad on vägevad!

🤍

Address

Suur-Kaar 53, II Korrus
Tartu
50403

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Einike Aedmaa posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Einike Aedmaa:

Shortcuts

Share

Category