22/01/2024
Uue numbri ilmumiseni läheb veel veidi aega, aga rohkem kui päevakohane on juba täna avaldada 10. klassi õpilase Teisi artikkel. Head kaasamõtlemist!
ÕPETAJATE STREIK: MURED, NÕUDMISED, AVALIKKUSE OOTUSED, NOORTE TULEVIK
Intervjuud õpetajatega annavad otsekohese sissevaate streigi tagamaadesse. Hoiatusstreik oli esimene samm, kuidas õpetajad püüdsid muuta haridussüsteemi paremaks, tähtajatu streik on veel üks samm selles suunas. Vastuste kaudu ilmneb, kuidas õpetajad seisavad oma nõudmiste eest ja miks see kõnetab kõiki, kes hoolivad hariduse tulevikust.
Artikkel on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi hariduse ja õpetajate heaolu vastu. Hoiame pilgu peal arengutel, mis puudutavad mitte ainult õpetajaid, vaid kogu ühiskonda, mõjutades otseselt hariduskvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Küsimustele vastasid õpetaja Aleksandr Kirpu ja õpetaja Heily Soosaar.
Streik on meeldetuletus poliitikutele, et nad oma lubadusi täidaks. Õpetajate hoiatusstreik 10. novembril 2023 pani aluse avameelsetele vestlustele ja jätkuva teemaga toimetulekuks. Õpetaja Aleksandr Kirpu jagas Tamme Lehele, et streigi põhimõte keskendus õpetajate töötasu alammäära tõstmisele ning kollektiivlepingule neljaks aastaks, tagades igal aastal palga alammäära tõusu.
Õpetajate palgatingimused ja töökoormus on tulnud tähelepanu keskpunkti, kui valitsuse otsus tõsta palkade alammäära vaid 1,77% ei vastanud õpetajate ootustele. Kriitika hõlmas ka palju räägitud õpetajate keskmist palka, millest sai selgeks, et see ei peegelda alati tegelikku olukorda, vaid võib olla ülekoormuse tulemus.
Hoiatusstreik kestis vaid tunni, kuid see oli selge sõnum valitsusele ja avalikkusele. Streik ei olnud suunatud laste, lapsevanemate ega koolijuhtide vastu, vaid pigem kõigi haridustöötajate nimel. Õpetaja Kirpu rõhutas, et õpetajate seisukoht on kogu ühiskonna huvides, kuna see mõjutab otseselt hariduse kvaliteeti.
Küsimusele, kui kaua oli streiki plaanitud, vastas õpetaja Kirpu, et hoiatusstreigi planeerimine võttis aega umbes nädala. Kui küsiti streigi tulemuse kohta, tõdes õpetaja Kirpu, et soovitud tulemust ei saavutatud, kuid saadi umbes 3% palgatõus.
Õpilaste, lapsevanemate ja avalikkuse reaktsioonid streigile olid erinevad, kuid üldiselt toetasid seda 69% küsitletutest. Õpetaja Kirpu märkis, et kuupäev valiti enne töötüli lahendamise koosolekut, sest läbirääkimised sel päeval ei jõudnud olulise tulemuseni.
Õpetaja Kirpu toetab jätkuvalt streigi eesmärke, kuid rõhutab vajadust arvestada ka õpetajate töökoormuse ja läbipõlemise küsimustega. Tema hinnangul peaksid palk ja tööülesanded olema sellised, et õpetajad ei peaks ennast "ribadeks" tõmbama, et normaalset töötasu saada.
Noorte tulevik, vananev õpetajaskond ja motivatsioonipakett. Õpetaja Heily Soosaar osales aktiivselt eelmisel streigil ja rõhutas, et õpetajate mured on püsinud kaua tähelepanuta. Tema sõnul on õpetajatele pandud suur koorem lisaks aine õpetamisele ning ootused ja nõudmised on kõrged. Õpetajad seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas noorte kaasamise ja huvi puudumisega õpetaja karjääri vastu. Õpetaja Soosaar rõhutas, et õpetajatöö peaks olema motiveeriv ja atraktiivne, et noored näeksid selles perspektiivi.
Tähtajatu streik: kuidas see mõjutab haridusmaastikku? Tähtajatu streik on viimane samm õpetajate püüdlustes muuta haridusmaastikku jätkusuutlikumaks ja õpetajatele soodsamaks. Streigi põhjuseks on nõudlus määrata üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammääraks 1950 eurot kuus. Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetajad on andnud teada, et kollektiivselt streigivad kolm päeva.
Avalikkus on näinud õpetajate ühtsust ja valmisolekut seista vastu haridussüsteemi puudustele ja valmisolekut võidelda parema hariduskeskkonna nimel.
Mida tulevik toob? Õpetajate ootused ja püüded. Küsimus, kas hoiatusstreik ja tähtajatu streik suudavad kaasa tuua oodatud muutused, jääb avatuks. Siiski on silmatorkav õpetajate järjepidevus nende püüdlustes muuta haridusmaastikku paremaks. Sellegi artikli mõte oli anda aimu õpetajate muredest ja ootustest ning kutsuda lugejaid mõtlema, milline võiks olla hariduse tulevik.
