01/07/2025
ENKONTRU KOMUNITÁRIU IHA MALIANA, SETP HUSU KOMUNIDADE PREPARA-AN HODI SIMU SERTIDAUN TÍTULU BA RAI
MALIANA, 01 Jullu 2025 - Sekretáriu Estadu Terras no Propriedade (SETP) Eng. Jaime Xavier Lopes, M.Eng. hamutuk reprezetante Diretor Jeral Terras no Propriedades no Diretór Nasionál Servisu Kadastru, iha Segunda-Feira, 30 Juñu 2025, kontinua organiza enkontru komunitáriu kona-ba levantamentu kadastral no atribuisaun direitu propriedade (ka sertidaun títulu) ho komunidade suku Ritabou, iha Postu Administrativu Maliana, Munisípiu Bobonaro.
Molok halo abertura, Reprezentante PAM Munisípiu Bobonaro, Sr. Semedo Lacu Costa lori komunidade suku Ritabou hato’o agradese boot ba SETP ho kometiva ne’ebé hili Suku Ritabou sai hanesan benefisiarius ba programa atribuisuan sertidaun títulu rai iha tinan ne’e.
Nune’e nia husu komundade sira atu bele partisipa no rona didiak esplikasaun ka esklaresimentu sira hosi SETP ho ekipa tékniku ne’ebé mak halo sosializasaun kona-ba programa IX Governu nian liliu atribuisaun sertidaun títulu rai, nune’e karik iha buat balun ne’ebé mak ladun kompriende ga iha konfuzaun rum abele hato’o direta ba Sekretariu Estadu ho ekipa.
Nune'e, Iha aktividade refere, Sekretáriu Estadu Eng. Jaime Xavier Lopes, M.Eng. liuhosi ninia diskursu, husu ba komunidade Ritabou atu prepara an hodi simu sertidaun de títulu.
SETP Afirma, enkontru komunitariu ne’ebé dadaun realiza iha Suku Ritabou nia objetivu prinsipal atu esklarese ba komunidade sira katak dadaun IX Governu Konstitusional iha hela planu ida hakarak fahe sertidaun títulu ba benefisiariu sira ne’ebé sira-nia rai laiha problema no publikasaun mapamentu laiha problema, governu liuhosi Terras no Propriedades sei atribui sertidaun de títulu.
Tanba ne’e, mai halo enkontru ida-ne’e ho komunidade sira oinsa mak bele intende no koopera bainhira ekipa tékniku sira tun mai sukat rai ou halo re-identifikasaun ba dadus sira ne’ebé antes hetan ona levantamentu hosi Sistema Nasional Kadastru.
“Atu dehan deit katak tuir planu IX Governo nian, ita boot sira haree iha tinan sira liubá iha projetu ida naran Sistema Nasional Kadastru, ida-ne'e halo tiha atividade sukat rai iha teritoriu timor laran tomak, ida-ne'e kompaña ida ne'ebé mak halo kontratu ba nia ema ne’ebé mak halo levantamentu tuir mapa ne’ebé sira halo tiha ona, entaun ikus mai tanba iha tempu ne'eba iha V ho VI Governu nian mak estabelese projetu ida-ne'e entaun ohin mai to'o fali IX Governu, ita nia Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmao tau iha programa ida iha IX governu ne'e nia prioridade ida mak atu fo sertifiladu de títulu ou sertidaun de titulu ba komunidade sira ne'ebé mak sira-nia rai sukat tiha ona, laiha disputa,”katak Sekretáriu Estadu.
Nia dehan, iha munisípiu sira iha parte leste ne’e, SETP halo tiha ona enkontru no levantamentu dadus mos halo hotu ona, ne’ebé ekipa prepara dadaun hela sertidaun títulu ba benifisiariu sira ne’ebé mak sira-nia rai laiha disputa, ou publikasaun mapa laiha mean, ida-ne'e mak agora dadaun sira prepara hela.
Enkuantu iha munisipiu Aileu, Manufahi ho Ermera ida-ne’e realiza ona enkontru komunitáriu no tékniku sira tun ona sukat hela sira nia rai hodi hatur sira-nia baliza sira, enkuantu iha Likisa foin mak hahu enkontru no bainhira remata sei kontinua kedas ba Bobonaro, Oekusi, no ikus liu iha Dili.
“Ne’ebé ba komunidade sira, dala ruma ita bele dehan ita tur iha rai pedasuk ida, oinsa mak governu fo legalidade ba komunidade sira atu sira sente katak rai ne'e sira nian,jodi garante sidadaun sira nia direitu ba rai pedasuk ida ne’ebé sira hela ba, tanba hanoin katak dala ruma sira halo pedidu ruma ba banku atu halo levantamentu kona-ba hamoris sira nia ekonómia tanba ne'e mak suku ida ne'e depois de publikasaun mapa, haree sira nia disputa ne'e menus, tan ne'e terras propriedades tau prioridade ona,”informa SETP.
Iha enkontru refere, Sekretáriu Estadu afirma mos ba komunidade sira presiza fo atensaun hela katak labele kuda ai iha baliza, liliu Au ho Hudi ka ai sira seluk ne'ebé mak nia sanak bele tama ba iha ema nia área, e halo uma mos ninia tatis labele tama hanesan ho baliza tanba udan ben bele estraga fali ema seluk nia rai.
Maibé kona-ba rai sira ne'ebé tama iha domíniu públiku estadu, mosu pergunta katak lei ne'e implementa ba oin ga ba kotuk, felismente lei ne'e implementa ba oin, no asuntu ne’e kuaze sai preokupsaun iha fatin-fatin, ezemplu iha Manatutu, Lospalos, Baukau, Vikeke, Aileu, Manufahi, nune’e SETP dehan ba sira katak lei ne’ebé foin vigora ne'e sei vale hosi loron publikasaun lei nian ba oin.
Nomos Kona-ba rai ne'ebé na'in abandona tiha depois na'in ba tiha Indonezia, tuir lei numeru 1/2003 katak sasan hosi timoroan sira nian ne’ebé karik ba tiha indonezia ne'e automatikamente tama ba petrimonia estadu nian, estadu mak sei halo kontrolu, maibé se karik ema ruma ba hela tenke ba hato'o fali pedidu ba terras hodi regulariza no rekoiñese ninia okupasaun ne'e maibé depois ida-ne'e ema ne’ebé ba tiha Indonezia mai hodi buka meius faan fali rai refere ne'e kontra lei, tanba lei la fo dalan ba nia faan sasan ne’ebé mak estadu tau matan hela.
Fatin hanesan, Reprezentante Diretor Jeral Terras no Propriedades, Damião Barreto da Costa Araújo esplika tuir Artigu 54 husi Konstituisaun RDTL hatete, sidadaun hothotu iha direitu ba rai pedasuk ida. Nune’e mosu Lei numeru 1/2003 hodi harii Diresaun ida hanaran Diresaun Nasional Terras no Propriedades, ninia papel importante mak atu halo rejistrasaun ba rai no propriedade. Tuir tan mai lei Nu. 13/2017, iha lei ne'e define direitu rua, ida mak direitu privadu, no ida seluk mak direitu estadu nian, no domíniu públiku estadu.
Aleinde tuir Dekretu Lei 19/2004, hatete katak tenke halo pedidu ba estadu par bele regulariza ou legaliza okupasaun sira iha rai estadu nian, ne'ebé mak okupa hosi sidadaun sira, liliu rai sira ne'ebe mak na'in halai tiha ba Indonezia, Portugal ou Australia, rai sira ne'e tama iha propriedade privadu estadu nian, nune’e ema ruma ne’ebé atu uza tenke halo pedidu ba estadu hodi regulariza.
Iha mos lei No. 8/2017 kona-ba expropriasaun no Utilidade Publika, ezemplu maske rai ne'e rai privadu, maibe estadu presiza atu halo dezenvolvimentu ba interese komun, kona-ba harii eskola ou edifísiu públiku ruma, ne'e lei refere hatete dehan katak ekipa sei tun mai halo identifikasaun no depois iha faze ida halo negosiasaun tenke iha konrkodansia entre parte rua.
Mídia SETP