Acta Historica Tallinnensia

10/08/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Heidame lugemisaasta puhul pilgu emakeeleõppe ajalukku. Millised olid vanimad säilinud eesti aabitsad ja kuidas nende abil lugema õpetati? Liivi Aarma käsitleb oma rohkete illustratsioonidega artiklis viit 17. sajandi aabitsaraamatut, mille autoriks oli Bengt Gottfried Forselius. Selle kohta, millist metoodikat aabitsad järgisid ja mille poolest need teistest tolleaegsetest lugemisõpikutest eristusid, saab lähemalt lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-1-31-47_20240415155533.pdf?v=a57b8491d1d8

03/08/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. 1930. aastate Eesti kunstimõte oli tugevalt mõjutatud Euroopas domineerinud suundumustest. Esseistikas väljendus iseäranis vaimustus looduslähedust ja rahvuslikkust püünele tõstva Prantsuse neoklassitsistliku kultuurikäsitluse suhtes. Kümnendi teisel poolel kunstikirjutiste toon aga muutub ning esile tõusevad vastandlikud koolkonnad. R**t Varblane analüüsib oma artiklis (1993) totalitaarsetest režiimidest üle võetud ametlikku kunstipoliitikat ja sellele vastanduvat “kunst kunsti pärast” lähenemist. Mentaliteedimuutusest sõjaeelses Eesti kunstikriitikas saab lähemalt lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-3-309-318_20240415165213.pdf?v=a57b8491d1d8

27/07/2025

UUS NUMBER! 3D-tehnoloogiad on kiiresti arenenud, kuid nende kasutus kultuuripärandi uurimisel ja säilitamisel on jäänud pigem erandlikuks. Andres Uueni, Hilkka Hiiop ja Sünne Remmer uurivad oma artiklis kahe tähelepanuväärse teose – rüütelkonna hoone plafoonmaali ja Bernt Notke altariretaabli – näitel, kuidas 3D-skanneerimine, fotogramm-meetria, DEM-kõrgusmudelid ja kompuutertomograafia võivad pakkuda uurijale ja konservaatorile uusi töövõimalusi. Artiklis arutletakse ka selle üle, miks 3D-dokumenteerimine pole veel kuigi laialt levinud ja millised sammud oleks vaja astuda, et see muutuks pärandimaailmas igapäevaseks töövahendiks. Loe lähemalt siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-131-164_20250521182532.pdf?v=a57b8491d1d8

20/07/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi järel tugevnes riikide majanduspoliitikas püüdlus autarkia poole: rahvusvahelise kaubanduse käive kahanes mõne aastaga pea poole võrra. 1920. aastatel maailmamajandusse integreerunud Eesti majandust tabas kriis raskelt: tootmine ning eksport vähenesid ja tööpuudusest sai tõsine sotsiaalne probleem. Milliste meetmete abil püüdsid järjestikused valitsused kriisiga toime tulla? Milliseks kujunes Eesti Vabariigi tööstuspoliitika 1930. aastatel? Vastused leiab Maie Pihlamägi 1992. aasta artiklist (foto: Rahvusarhiiv): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1992-3-205-215_20240416152046.pdf?v=a57b8491d1d8

13/07/2025

UUS NUMBER! Eesti arhiivide ja muuseumide andmebaasid sisaldavad miljoneid kirjeid, aga digiajaloolised uurimisprojektid nõuavad ka kvaliteetseid ja ühtlustatud metaandmeid. Liisi Taimre uurib oma artiklis Asutava Kogu ja Tartu linnavolikogu protokollide näitel Rahvusarhiivi infosüsteemi (AIS) ja Eesti muuseumide infosüsteemi (MuIS) metaandmete sobivust andmeanalüüsiks. Mõlemad andmebaasid loodi 1990ndatel ning neis sisalduvaid kirjeid ei ole üldjuhul loodud andmeanalüüsi silmas pidades. Mida teha? Loe lähemalt siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-112-130_20250521181953.pdf?v=a57b8491d1d8

06/07/2025

FROM THE ARCHIVE. How should we understand the agrarian reforms of the mid-19th century in the Baltic provinces of the Russian Empire? In this 1991 article (in German), historian Juhan Kahk places the Baltic case in a broader imperial context, drawing on comparative and quantitative data to assess outcomes across regions. While earlier accounts emphasised how hard the reforms were on Baltic peasants – forcing them to purchase the land they had long cultivated – Kahk paints a more balanced picture, showing how their impact depended on the shifting power dynamics between imperial authorities and local elites. Read the full article here (photo: Tallinn City Museum):https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-3-309-318_20240415165213.pdf

29/06/2025

UUS NUMBER! Eesti digiteeritud ajalehearhiivid hõlmavad enam kui 700 000 ajalehte, millest 90% on vabalt kättesaadavad. Peeter Tinitsi hinnangul tähendab see, et üle poole Eestis avaldatud ajalehtedest on tänaseks digiteeritud. Oma artiklis kaardistab ta nelja digiarhiivi hetkeseisu (Digar, Etera, UT DSpace, Kivike), pakub välja tööriistu, mis aitavad uurijail neis sisalduvaga ümber käia, ja arutleb arhiivide kitsaskohtade ja tulevikuvõimaluste üle. Loe lähemalt siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-73-111_20250521181529.pdf?v=a57b8491d1d8

22/06/2025

FROM THE ARCHIVE. How did voluntary associations shape modern society in 19th-century Estonia? In this 1993 study, Ea Jansen explores how different social groups embraced voluntary associations for different purposes. For the Baltic German elite, societies helped preserve cultural identity and social privilege; for Estonians, they became instruments of social mobility and cultural advancement. Yet both groups used associations to drive agricultural modernization. To learn more about the conditions, development, and particularities of these associations, read the full article (photo: National Archives of Estonia): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-2-115-125_20240415160629.pdf?v=a57b8491d1d8

17/06/2025

FROM THE NEW ISSUE! Digital history is sometimes associated with a superficial use of digital technologies to the detriment of traditional source criticism. However, as David Zbíral, Kaarel Sikk, and Robert L. J. Shaw demonstrate in their study of medieval inquisition records, computational modelling, when used thoughtfully, can take engagement with sources to a whole new level. To see why digital methods should be viewed as central rather than peripheral to the historian’s craft, read more here: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-46-72_20250521181028.pdf?v=a57b8491d1d8

08/06/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Aastad 1860–1880 tähistasid murrangulist perioodi Eesti põllumajanduse ajaloos. Turumuutused, teoorjuse kaotamine ja surve moderniseerida sundisid nii mõisnikke kui ka talupoegi kasutusele võtma uusi töövõtteid ja masinaid. Hoolimata esialgsest vastumeelsusest ja tööjõupuudusest hakati tasapisi juurutama palgatööd, täiustama viinavabrikuid ning katsetama aurujõul töötavaid rehepeksumasinaid. Üleminekust mehhaniseeritud põllumajandusele Eestis räägib lähemalt Juhan Kahki 1994. aasta artikkel (foto: Rahvusarhiiv): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1994-2-105-123_20240415134527.pdf?v=a57b8491d1d8

01/06/2025

UUS NUMBER! Digiajalugu näib esmapilgul millegi täiesti uuena, ent tegelikult on digitehnoloogia ajalooteadust kujundanud juba üle kuue aastakümne ning selle varasema ajaloo tundmine aitab paremini mõista ka tänaseid muutuseid ja valikuid. Uue teemanumbri sissejuhatuses pakuvad Marek Tamm ja Krister Kruusmaa ülevaate ajaloolaste ja arvutite koostööst 1960. aastatest tänaseni, eristades kolme “lainet”: kvantitatiivne ajalugu (1960.–1980. aastad), arvutuslik ajalugu (1990.–2000. aastad) ja digiajalugu (alates 2010. aastatest). Seejuures paigutab artikkel Eesti ajalooteaduse rahvusvahelisse konteksti, rõhutades siinsete ajaloolaste märkimisväärset panust digiajaloo varasesse arengusse. Artiklit saab täismahus lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-3-45_20250521180001.pdf?v=a57b8491d1d8

27/05/2025

UUS NUMBER! Uue numbri artikleid tutvustab ajakirja peatoimetaja Marek Tamm https://www.akadeemia.ee/digiajaloo-minevik-ja-tulevik-eestis/

Värske ajakirjanumbri kõik artiklid leiab siit: https://kirj.ee/acta-publications/?filter[issue]=1827&v=d2cb7bbc0d23

Acta Historica Tallinnensia 2025. aasta esimene number on pühendatud digiajaloo minevikule ja tulevikule, fookusega Eestil. Avaartiklis lahkavad teemanumbri koostajad Marek Tamm (Tallinna Ülikool) ja Krister Kruusmaa (Tallinna Ülikool / Eesti Rahvusraamatukogu) digiajaloo kujunemist nii Eestis ku...