13/08/2025
"Ma ei olnud kogu aeg jõuline ega elujõudu täis, oli ka madalhetk ja see oli väga raske kukkumine, aga sinna ei tohi kinni jääda. Sa võitled ikkagi millegi suurema nimel, sa võitled, et sul oleks tulevikus kõik hästi, et saaksid oma elu edasi elada. Ma teadsin, et mul on elus nii palju veel vaja ära teha ja et vähk pole midagi, mis peaks mu elu lõpetama või takistama mul elama. Olin ikka noor inimene edasi, käisin sõpradega väljas ja nautisin noore inimese elu, võib-olla see andis mulle jõudu," vastas 23-aastane Andra Aadusoo küsimusele, kuidas ta sai hakkama 18-aastasena saadud vähidiagnoosiga ajal, kui ees ootasid ka eksamid, elukutsevalik ja ülikooli minek.
Andra tunnistas "Huvitaja" saates, et diagnoos oli tema jaoks pigem kergendus, sest ta sai lõpuks kindluse, et ei mõtle asju välja, et see on päris ning et haigus on ravitav.
Oma kogemuse pealt valis Andra bakalaureusetöö raames noorte heaolu pärast vähidiagnoosi saamist. Ta ütles, et noori kuulates jäi kõlama, et diagnoos ei tohi olla midagi, mis takistab sul oma elu elamast.
"Korraks on suur šokk ja mõttega harjumine, madalpunktis käimine, kuid tuleb leida turvavõrgustik ning siis saab kõigest kenasti üle. Igapäevaste rutiinide hoidmine aitab pinnal püsida, võidelda ja toime tulla," jagas ta vähidiagnoosiga noorte mõtteid.
Ta rõhutas, et ka vähihaiged noored vajavad, et neid kuulataks ega mõistetaks hukka nende välimuse, olemuse või diagnoosi pärast. Paraku on paljud noored pidanud sellega kokku puutuma.
Lisaks Andra Aadusoole oli külas onkopsühholoog Inna Narro-Taimsaare. Küsis Krista Taim.
Vähk pole ammu enam "vanade inimeste haigus", Eestis saab igal aastal hinnanguliselt ligi 300 alla 39-aastast noort vähidiagnoosi. Sel nädalavahetusel toimub Viljandimaal kogukonnafestival, onkofest "Kohatult kohane", mis on mõeldud vähipatsientidele ja nende lähedastele.
