30/09/2025
Umbiko kamasipala waseKZN uveza izigameko zokubulawa kwezepolitiki
29 Septhemba 2025
Umbiko kamasipala waseKZN uveza izigameko zokubulawa kwezepolitiki
Umbiko “wekomiti” ophuma kumasipala waKwaDukuza ophethwe yi-ANC KwaZulu-Natal (KZN) udalule ukuthi lolu phiko lubhodla kanjani ngaphansi kwengcindezi yemali yokuzama ukuvikela amakhansela ekubulaweni kwezepolitiki.
Umbiko ovela eMnyangweni wezokuPhepha koMphakathi kamasipala ubeka obala ukuthi uzame kanjani, njengoba kunezinsiza ezincane, ukuqinisekisa ukuthi amakhansela nezikhulu bavikelekile ekulimaleni.
Izindleko eziqondile zemininingwane yezokuphepha kamasipala yonogada abangaphezu kwe-100 zizokwethulwa emhlanganweni womkhandlu olandelayo.
Umhlangano obudingida lo mbiko ubungoLwesine mhla zingama-25 kuMandulo.
Umbiko ukhala ngokuthi i-SAPS ike ibambezeleke ukwenza ucwaningo lokusatshiswa kwamakhansela, okuphoqa imenenja kamasipala kanye nosomlomo ukuthi bakhe izinhlelo zesikhashana zalabo abasatshiswayo.
Iphinde yadalula ukuthi amanye amakhansela anemizi yawo egadwe ngonogada abane ubusuku nemini kanti amanye ahamba nonogada abane lilinye.
“Umasipala usuhlinzeke ngonogada ezindlini zamakhansela (sic), emuva kokuthi kwenzeke izigameko ezahlukene.
“Lesi sivikelo sihlinzekwe ngenkontileka ekhona nomhlinzeki wethu wezokuphepha wamanje,” kuqhubeka lo mbiko.
Kuyakhombisa-ke ukuthi kunamakhansela asebenzisa lolu phiko lonogada selokhu angena ezikhundleni. Elinye ikhansela belinonogada ababili emzini walo emini, ababili ebusuku, kanti abanye ababili lihamba nabo emsebenzini.
Ngezizathu zokuphepha, amakhansela agadwayo ngeke adalulwe.
Umasipala awugcini ngokuhlinzeka ngezokuphepha kumakhansela kodwa uvikela nabasebenzi abathola izinsongo.
Iphinde igcine nendlu ephephile lapho kugcinwa khona amanye amakhansela ukuze avikeleke.
“Le ndlu ihlale ikhansela uJetro Banda kusukela ngoNovemba 2021, ngemuva kokuhlaselwa kwakhe ephuma emkhankasweni.
“Umasipala waKwaDukuza uhlinzeke ngezokuphepha ezikhulwini ezimbalwa ezinikeze ubufakazi noma ukusabisa ngaphakathi emagcekeni ethu (sic).
“Imenenja kamasipala, ezimeni ezithile, ivumele izikhulu ukuthi zisebenze zisekhaya noma zishintshe amahhovisi, lapho zisongelwa ngokulimala,” kuqhubeka umbiko.
Ngokwalo mbiko ofanayo, imenenja kamasipala ekhona njengamanje, uMnuz Nhlanhla Mdakane, ithola isivikelo ubusuku nemini ngemuva kokusongelwa ngabanikazi bamatekisi nabanye.
"Imenenja kamasipala ike yabhekana nezinsongo eziningi nemizamo yokuyilimaza ngesikhathi isaphethe."
Umbiko uchaza kabanzi ngesigameko lapho ababhikishi benhlangano yamatekisi “bengena emahhovisi kamasipala befuna imeya nemenenja kamasipala.
"Ngokwesigameko sangaphambilini, lapho kwabulawa khona imenenja kamasipala (uNathi Mthembu), [kwathathwa] isinqumo sokuthi imenenja kamasipala kumele ihlinzekwe ngemininingwane yezokuphepha."
Okhulumela umasipala, uMnuz Sifiso Zulu, uthe udaba basaludingida.
“Izindaba eniziphakamisile zisacutshungulwa wumkhandlu, kuzoba kuhle ukuthi uvumele umkhandlu ukuthi ucubungule izinto eziphambi kwawo bese unquma, umhlangano womkhandlu uzoba ngesonto elizayo, lezi zindaba zizobe zisezindaweni zokuthi zicutshungulwe,” kusho uZulu.