Pascar Ncube Novels

Pascar Ncube Novels Publisher|🔥Author|🔥Script Writer|🔥Director of Imfihlo Yomndeni film|🔥
(1)

Pascar Ncube is an isiNdebele novelist, publisher and film director of Imfihlo Yomndeni film/movie series which was published on Youtube.

Our up coming Iphupho Lami film is loading.... We are hoping to produce something which will be internationally recogniz...
02/08/2025

Our up coming Iphupho Lami film is loading.... We are hoping to produce something which will be internationally recognized. For those who watched Imfihlo Yomndeni lifisa senzeni kule iproject engenza umsebenzi wethu ubesezingeni eliphezulu. Nxa ungakaze uyibukele Imfihlo Yomndeni visit our Youtube Channel: Imfihlo Yomndeni TV. Link on the first comment.

Mlobi ngicela ungivale ngebhetshu kodwa ngizodalula amagama abo abathintekayo bayazazi bakhona abanye babo kufacebook ba...
31/07/2025

Mlobi ngicela ungivale ngebhetshu kodwa ngizodalula amagama abo abathintekayo bayazazi bakhona abanye babo kufacebook bazoyibona lindaba. Ubaba wangakwami wangifaka esilingweni lami ngalingeka. Ngithe ngemva kokubukela iDrama Yemfihlo Yomndeni ngezwa ngifikelwa yisibindi sokuthi angichaze iqiniso njengomuntu esesifa. Ngibonile ukuthi lento eyangehlelayo kungenzeka banengi eyabehlelayo kodwa bakhetha ukuphila layo imfihlo njengami. Indoda yami sahlangana ngile 18 years ngisesikolo sathandana for about 2 years yena eseGoli mina ngisekhaya konke sikwenza nge fone. Kuthe ngoDecember 2018 wabuya ekhaya sabonana sahlangana for the first time ngahle ngabamba isisu. My parents were so much disappointed because ubaba wayefuna ngiye eUniversity mind you ngapasa i'O level le 'A level. Kulo sisi wami umntaka babomdala ose UK owayezimisele ukungihambisa eUniversity ngiyokwenza ilaw because ngenza ama Arts. Ngathi sengizithwele inhliziyo kaBaba yanyela wathi angeke esagcina umfazi womuntu emzini wakhe. I was forced ukuya ngakibo komfana ubaba womntwana.

Ngihamba kanjalo yena usebuyele eGoli sengisiyahlaniswa lomama wakhe logogo labanawakhe abancane. I don't know what happened isisu sile 5 months ngaba le miscarriage. Esh kwaba lenkulumo ezinengi both komamazala lasekhaya. Everyone thought ngenze I abortion but akulanto engayenzayo l was just under stress kakhulu kwacina kuziphumela. At some point l wanted to go back ekhaya. My father is a well respected person endaweni yakithi just to be precise nguMfundisi wesabatha. It sounded mina sengimehlise isithunzi echurch. Ngaqinisela emendweni engangingawuthandi lendoda yakhona eyangenza ngaba lapha kayikho. Ubaba omncane wendoda yami wacina esiba nguye umuntu ongipha I counseling. He was my age vele. I felt so much comfortable nxa ngilaye. He even gave me ways zokuphuma ekhaya ngiqhubeke ngesikolo Sami. Nxa sengi ready to exit umendo it was around September. Ubaba womntwana wesisu esachithekayo abebuya. He came fully loaded ngemali engingeke ngayidalula. I suspect wayebambe inkunzi eGoli or lotto or something because he had a half a million imali ayelayo. Wathi efika wathi okomthwalo owachithekayo yena kalandaba lakho yikuhlela kukaMdali ufuna umtshado wethu uqhubeke.

Wathumela abantu ekhaya bayakhipha zonke inhlawulo ku family yami including eyokungona engakangithathi konke lama lobola. That thing made isithunzi sikababa ukuthi sibuye back. Ubaba ngumuntu oyithandayo imali. I family yami yaba ngabantu abathi ngiqhubeke ngomendo loba mina I boredom yayingibulele. Remember I'm just 20 years old. I needed u guy ukuthi abekhona next to me but he was no where to be found. After ukulobola he went back to SA wangitshiya. He hoped that maybe ungitshiye sengimithi but unfortunately he missed. Ngathi ngiproposa ukuthi sibuyele sonke eGoli wathi yena ungithathele ukuthi ngivuse umuzi kayise. Maybe I did not mention this umama wakhe wayeyisigoga kuthiwa watshaywa yi stroke. Ugogo wayesekhulile vele engakwanisi lutho. So everything ekhaya yayisisemahlombe Ami.

Ayi to cut the long strory after esebuyele eGoli saqalisa ukusala ngisakha izindlu zezitina ekhaya lakibo cause wayengitshiyele imali. Yebo sayakha indly yokuqala yaphela kodwa kwenzeka konke lokhu mina ngiyafa ngendlala yothando emoyeni wami and the so called indoda yami is no we're to be found. Ubaba omncane took advantage of my frustrations. He was very good to read my mind. At one point wangithatha sayatheza sonke inkuni emfuleni. Mlobi let me admit l was so much deprived of my needs njengomfazi. I was fearing that ubabomncane was getting to closer to me sihamba sonke ngenqola. I was tempted to do it egangeni ezihlahleni something engangingakaze ngiyenze. I want to admit since lelolanga l felt so much in love lomnawakhe wendoda that we made it our daily thing. The guy was so secretive that umama wakhe lo gogo never suspected anything. Mind kusekhaya lapha kulendlu yami njengomakoti so ngizilalela ngedwa. The guy wayesazi istory sakhe ukuthi kumnawakhe oyi last born wayesithi nxa ephuma esiza kimi ukuthi wayesithi uyangaphi Lami l don't know.

Ngikhuluma nje ingane engilayo ngeka baba omncane. Inkinga yaqala lo onguye owangilobolayo esebuya ngo December esithi sizame again mina ngangivele ngingasamanga kuhle. I pretended as if everything was normal. Upto today kulo umuzi they believe ingane ngeyakhe omdala kodwa mina iqiniso ngiyalazi ukuthi ngekabani. Ngathi ngisiya beletha kwaba lezinkulumo ezabakhona ekhaya abadala besithi ngibelethe inyanga zingakayeneli bebala kusukela ngo January lapho lo oseGoli ayebuyele khona. Ngakutshaya indiva konke ababekukhuluma ngenza angathi angibezwa okwangimangalisayo yikuthi ngathi sengitetile babuya esibhedlela bezobona umntwana inkululo lezana zahle zaphela zonke ngababona bonke ogogo lomamazala labo aunty bakhona bevula umntwana izandla bebuka iminwe ngezwa bevuma besithi umntwana ngowakibo betsho lokutsho ukuthi ufanana loyise.

Inkinga yami nansi lapha lobaba omncane sesazala abantwana abangu 2 sonke njalo both sebekhulile. Lo onguye ubaba wabantwana sewas**a lapha ekhaya usesemazweni use Canada manje uthi ufuna mina ngibaleke ekhaya ngiye kuye khonale ngihambe labantwana bobabili. Nxa ngimbuza ukuthi ngizoyenza njani indaba enjalo uthi uzimisele ukudazulula limfihlo nxa sengifikile kuye eCanada labantwabakhe uzawutshela uMndeni wakhe iqiniso. Ngikhuluma nje u busy ulungisa ama visa mina angisakwazi ukuthi ngenzenjani. Angifuni kuba yisizatho sokubulalana kwabantu abaligazi linye. Kambe lento ayisoze I cause uzimi ekhaya yini? Uzamxolela yini ubhudi wakhe mhla ethola iqiniso after all these years. Ngiku dilema pliz ungakhohlwa ukufihla istory Sami ngizolandela ama comments ku page lakho mhlawumbe ngingathola isisombululo. Angazi iphathwa njani indaba enje. Ungakhohlwa ukungivala ngebhetshu.

Ilifa Lezithutha Lidliwa Yizihlakaniphi IIsahluko 12Imizamo kaMbali ijika ibe zindonga zimuka lomfula.Umlobi: Pascar Ncu...
30/07/2025

Ilifa Lezithutha Lidliwa Yizihlakaniphi

IIsahluko 12

Imizamo kaMbali ijika ibe zindonga zimuka lomfula.

Umlobi: Pascar Ncube

UMbali wathi lapho ephuma ewofisini kaMandlendoda wawungafunga uthi usephambene ekhanda. Wayengasak- wazi abambe ngaphi ayekele kuphi. Yonke imizamo yakhe yayijika ibezindonga zimuka lomfula; nxa ethi uzama ukulungisa lokhu kwakuqala okunye okutsha. Hawu kodwa okwakhe ngokwezandla okaZikhali kube ngokwenyawo ngabe sekwamtshiya. Usangasangene ucabanga ngobhazabhaza wendlu yakhe lemota yakhe okwasekumele ahlukane lakho. UNdiweni wayeqinisile nxa ethi ukubuyela emthethwandaba kukaConjwayo lebandla lakhe kwakungaba lomthelela omubi kakhulu empilweni kaMbali. Wayezasala ebambe izisila nje indlu isihambile. Pho akazimiselelanga ukulahla imbeleko, kuphinde ayilahlele unyanewabo. Angeke kwenzeke lokho, kungcono ayithengise lindlu njengesixwayiso segqwetha lakhe. Izinto zazithanda ukuba lukhuni-ke manje.
Okukhulu okwasekumhlupha emoyeni wakhe yikuthi uzamthola ngaphi umuntu ozathenga indlu ebiza kangaka ngokuphazima kweso. Phela izitha zakhe zazisemsileni wakhe. Akafuni bethi belusa emthethwandaba loludaba bayithole indlu ilokhu isebizweni lakhe. Kungcono avele ayithengise mhlawumbe labo bazodela nxa besizwa ukuthi sewayithengisa. Imota wayesazi mhlophe ukuthi kwakungeke kube nzima ukuthola umuntu ozayithenga. Banengi abantu edolobheni abangayithenga. Lakhona kumele akwenze masinya lokho ngoba kudingeka ayevala umantshi umlomo masinya inkonyane ingakawuchithi umuthi. Icebo lavele lazakha lapho wabona kungcono atshele ukuthi igqwetha lakhe limncedise ukudinga umuntu ozathenga indlu lemota.
“Ngicela ungisize, ungidingise umuntu ongathenga indlu lemota. Ngizophela ngibambe imali ngezandla ngizothenga eyinye indlu, ngikhathele ngezinto zelifa. Angisayifuni lindlu. Angisafuni lutho olungihlanganisa layo manje sengikhathele.” Ngumlayezo awuthumela igqwetha lakhe lowo ocingweni lwakhe. UMandla wathi ethola lowo mlayeza wathaba wathinta wabamanzi te!
“Hetshwa Mbali! Tshana nyamazana yami. Kungani kuyangasifudlana manje. Amadlozi avumile uzoyikhotha imbenge yomile lo, udlala ngomlilo ubusika bunje.” Waze waphumisela uMandla eyedwa. Izinto zakhe zazihamba ngendlela ayezihlele ngayo ngempela. UMbali uyawela nje emjibileni wakhe. Sekuzamele-ke, acebise umkakhe ukuthi avele ayeyibona leyondlu ethengiswayo.
UMandla wayesazi kamhlophe ukuthi uNakaLwazi laye wayezasuthiseka ngayo kodwa kudingeka asebenzise ubuciko obungaphezulu ukuthi laba ababili bangazani. Kumele ukuhlangana kwabo kube ngokokuthengiselana indlu. Inkulumo yabo ingabinde, akungabi lobudlelwano obuzabakhona nxa nje kungenzeka iphumelele indaba yokuthengiselana indlu.
KuNdiweni ukuhlakanipha lokhu kwakungokwentethe yebusika. Amacebo kawapheli kuMnumzana. Kungcono axwayise uMbali avele aqoqe ezakhe impahla aphume atshiye indlu ingelamuntu ukuze lababantu abazabuya ukuzebona indlu bayithole ingelamuntu. Phela abantu abalemali zabo kungenzeka bengathandi ukuthola kuse lomuntu ohlala lapho. Abavele bayithole nje ingelamuntu, lokho kuzabenza balangazelele ukuyithenga bahlale khona. Konke lokhu kwenzeka lumnumzana uyedwa lapha uyacabanga nje ukuthi amngene njani uMbali. Baqinisile ngempela nxa bethi impethu ingena ngenxeba. Ubudlelwano bakhe loMbali benza kwabalula ukuthi afeze injongo zakhe. Wacabanga ukuthi akavele amfonele akusekho isikhathi sokuphozisa amaseko sekumele konke kwenziwe ngokuphazima kweso. UMaMkhwanazi uzaze abuyele emapholiseni kwazise ulegqwetha aselidingile. Angithi wayevele wamtshela njalo uMbali, etsho nje emhutshula ngamanga aluhlaza tshoko. UMaMkhwanazi wenkosi wayesebuyele emazweni loConjwayo usabanjwe ngumqando wokuvulwa amakhwapha ngumalumakhe uSiziba ngobufakazi abethula emthethwandaba.
“Ngiwubonile umlayezo wakho. Ngicabanga ukuthi kukhona nje umuntu engimaziyo owesifazana engake ngamuzwa ethi ufuna indlu emayadini. Ngizomcebisa azoyibona indlu yakho. Ngicabanga manje sekumele uphume Mbali kuleyondlu yombango, uvele uzifunele eyakho. Lokho kuzokwenza ukuthi loyifunayo ayithole ingaselamuntu ohlala lapho.” NguNdiweni etshayela uMaZikhali ucingo.
“Yebo sengizimisele ukuphuma lapha lami ngikhathele ngendlu kaKhumbulani isingcolise igama lami kakhulu.” Kuphendula uMbali. UMandla wamthembisa ukuthi yayingeke iphele leyoviki engafikanga lalo mama ofuna ukuthenga lendlu.
Wathi nje efika endlini, uMbali wathola ucingo lokuthi ahlangabeze uMzobololo ebhasini. Uyisemkhulu uSiziba wayemgadisile kuZupco. Kwabayinhlanhla ngoba loSihle wayesephendukile ekhaya ngakho wathuma yena ukuthi ayemhlangabeza esilindweni samabhasi esiseNtumbane Complex. USihle wayifunda ivaliwe nje lapha ukuthi unanyoko wayengahlalisekanga emqondweni wakhe loba nje wesaba ukubuza, ngoba wayengangeneki lelo langa. UMbali umatasatasa lapha ekamelweni lakhe akukhanyi lokuthi wenzani lasemsebenzini akayanga.
“Namhlanje aliyanga emsebenzini kanti NaMzo?” Kubuza uSihle ezama nje ukumxhoxhoza mhlawumbe angancibilika amtshele lento eyayimhlupha emoyeni wakhe.
“Uyathi ubona ibhasi ibhalwe ukuthi iya eNkayi, ubusubuza ukuthi iyaphi? Ufuna mpendulo bani? Angithi uyangibona ngilapha kutsho khona ukuthi angiyanga.” Avele aphendule ngolaka uMbali, aphinde aqhubeke,
“Kanti usadingani vele ongayiboniyo? Angithi ngithe uyehlangabeza uMzobololo eNtumbane.” Kazange abe esaphendula uSihle walothuka kanye eqonda emnyango. Kwamcacela laye ukuthi namhlanje zazimukile lapha kokaZikhali.
Waphuma kanjalo wayahlangabeza umntwana. Wasala yedwa uMaZikhali endlini. Wayeyobayoba kungakhanyi ukuthi uyenzani. Wayeke abambe izikhwama zakhe. Ake afake impahla zakhe ezikhwameni aphinde azikhuphe azilahlele phansi. Hawu! Wayengasayazi into ayenzayo. Wayeke abhodabhode ngendlu eyibuka ubukhulu bayo lempahla ayelazo. Azibuze ukuthi zazizofanelwa yiphi indlu lapha koBulawayo. Habe! Waze wahlupheka bantu umntakaZikhali. Kwangathi uyintandane abazali bakhe bephila. Zake zahlengezela inyembezi lapha eyedwa endlini. Waguqa phansi ngedolo wabikela uMdali wakhe ngenhlupho lenkinga ezazimqukethe empilweni yakhe. Wakhuleka. Wawumi kanje umkhuleko wakhe.
“Baba Somandla ongaphezulu, wena owadala izulu
lomhlaba. Baba ngiyaziletha phambi kobuso bakho, ngiyisoni baba, ngiyavuma ngibonile abantu emhlabeni. Ngisacela ithuba lesibili baba ngicela uxolo.

Ngikhanyisele baba indlela zami zimnyama. Ngicela ungithethelele izono zami, angixolele uMaMkhwanazi lapho akhona. Ngiyavuma baba ngingene kulomtshado ngingazi. Ngawuchitha umuzi wakhe latshabalala ilifa lakhe. Ngiyazivuma zonke iziphambeko zami zokuletha uMandla kulomuzi wakoSiziba. Ngiyawutshiya manje lumuzi. Sengizinikela ngakuwe, ngingumntwana wakho. Thumela ingilosi zezulu zithungamele impilo yami.

Ngiyabakhulekela lalabo abangahlulelayo baba. Benze inhliziyo zabo zibemhlophe njengeqhwa. Baba wathi wena bonke abahlukumezekileyo emoyeni yabo abaze ngakuwe uzobaduduza. Ngiziletha kuwe ngalesisikhathi ngithi ngenze ngikubone ukukhanya njengabo bonke abantwabakho. Ngikhuleka ngilethemba baba lokuthi uzawuphendula umthandazo wami ngoba wena awukaze ubalahle abantwabakho. Ngitsho lendodana yolahleka, wayamukela ngezandla ezimhlophe. Ngiyazibiza ingilose zezulu ngalesisikhathi azithathe indawo yazo empilweni yami. Ngebizo likayise, lendodana, lomoya ongcwele Amen.”
Wathi nje eqeda kukhuleka uMbali babengena lapha endlini uSihle loMzobololo. Kwamgijimela unina okuMzobololo kwamanga laye wakwanga bathabelana kwabakuhle. Kwaqala ukumlamdisela ngohambo lwakho lokuya ekhaya. Wayekhanya ejabulile kakhulu kwazise wayefike wahlatshelwa lembuzi. Eyinye inyama waye buye layo ephathele unina lehlobo loba nje laseliphela. Wayezamile nje uSiziba ukumdobhadobhela amakhabe, amazambane, lendlubu. Umumbu wona wawusuwomile.

Lami film
Pascar Ncube Novels
INGWALO ZESINDEBELE
Ingwalo Ezingasoze Zabuna

30/07/2025

Iphupho Lami🎙️

27/07/2025

I got over 2,000 reactions on my posts last week! Thanks everyone for your support! 🎉

Akengithathe lelithuba ngibonge bonke abatsha labadala abalandela leli page. My name is Pascar Ncube ngingumlobi we INGWALO ZESINDEBELE. Ezinye ze Ingwalo Ezingasoze Zabuna engazilobayo zigoqela lezi ezilandelayo:
Ilifa Lezithutha Lidliwa Yizihlakaniphi (2018)
Okulempondo Akufihlwa Emgodleni (2019)
Ikhuba Lomunye Alilandima (2020)
Izilingo Zomhlaba (2021)
UGugu loZandile (2022)
Imfihlo Yomndeni (2023)

Sengike ngasebenza labalobi abalandelayo sa publisher ingwalo zesiNdebele sisonke.
Mntanami Vuka Uzilwele by Philani Gama (2019)
Impilo Yesithenjini by Rejoice Labhe Ncube (2019)
Angazi Kumbe Ngumnyama Wami by Phelelani Ndlovu
Igoli Inzima by Sigiya ngosiba lo Patient N Sokhela (2020)
Isiko by Belladona Moyo (2020)

Ezalelwe Esibayeni Ngeyakho by Phelelani Ndlovu (2021)
Umthombo wenkondlo by Abahayi benkondlo (2021)
Umhlaba Wenkohlakalo by Abalondolozi Bolimi (2021)
Impilo kaZakithi by Patient Ncube (2022)

Amathambo kaBaba by Zanemvula Nyathi (2022)
Impi Yamawele by Zanemvula Nyathi (2022)
Ngangisithi Luthando by Belladona Moyo (2023)
Inkunzi Yomthakathi by Prince Sibanda (2023)

Ngomnyaka ka 2024 ngaguqula ugwalo Imfihlo Yomndeni ngalwenza lwaba ngumdlalo kamabonakude. Ukhona lumdlalo ku Youtube channel ebhalwe Imfihlo Yomndeni TV ulama episodes angu 15.

Ngomnyaka ka-2025 ngenza omunye njalo umdlalo kamabonakude olesihloko esithi IPHUPHO LAMI.

Ngithi angibonge kubo bonke abangixhasileyo labangixhasayo kuloluhamba olungelula. Ezinye ingwalo engazenzayo kungenzeka ngizeqile laphana ngephutha. Ngicela ubhale lawe olunye ugwalo engingabe ngilulibele olwaphuma ngaphansi kwesandla sami. Kuleli ipage zinengi Pascar Ncube Novels esingike ngaziphosela ezinye zivelela kubalobi abahlukeneyo kwelikaMthwakazi. Libe losuku okuhle. Izilingo Zomhlaba zizongena kusasa ngo 6 ekuseni.

Ilifa Lezithutha Lidliwa Yizihlakaniphi Isahluko 11Zihamba ngohlelo lweqiniso inhlelo zikaNdiweni.Umlobi: Pascar Ncube U...
24/07/2025

Ilifa Lezithutha Lidliwa Yizihlakaniphi

Isahluko 11

Zihamba ngohlelo lweqiniso inhlelo zikaNdiweni.

Umlobi: Pascar Ncube

UMandla wafika endlini yakhe wathola unkosikazi wakhe ekhathazekile ngaye kakhulu. Wavela wayilanda indaba yakhe. Kazange afihle lutho, wakubeka njengoba kunjalo okwakumehlele. Unkosikazi wakhe wakwethemba konke lokho okwakutshiwo ngumyeni wakhe belo wayengakaze amphoxe njalo kwakungekho okubi ayengakucabanga ukuthi angakwenza. Wamlungisela amanzi okugeza andubana amenzele ukudla, njengomuntu owayelele egangeni. Wayekhathele edinga ukuthambisa umzimba. Ngempela wageza uMandla waqeda lapho waya endlini yokuphumulela wahlala lonkosikazi wakhe. Waphiwa-ke, ukudla ubaba kwabakuhle kwadela kwabanjeya. Baqala ukuphathaphatha ezomuzi wabo.

“Yazi nkosikazi ngicabanga ukuthi lindawo esihlala kuyo ayisasifanelanga. Uyasebenza lami ngiyasebenza. Ngenza imali enengi kabi, ukuhlala elokitshini elinje akusafani lathi lokhu sekumele s**e sikhuphuke lathi siye emayadini kubo Hillside, Matshamhlophe labo Selborne Park.” Kutsho uNdiweni efuna ukuzwa ukuthi umkakhe uzalwamukela njani loludaba.

“Hawu baba! Lindawo ayisafani lathi namhlanje ngenxa yani? Mina angiboni nto embi lapha, siyaphila kanti lempilo yalapha abantwana bethu bayayithanda.” Kuphendula unkosikazi kaNdiweni.

“Awungizwa kuhle sithandwa sami, ngithi nje lathi ake siyehlala endaweni zabelungu. Kesiyehlala laboBeyonce la kuphilwa khona isilungu. Lapha kulomsindo kakhulu, omunye engavuka ecabange ukuvulela umsakazo wakhe phezulu wenza santando kodwa ngeke ukuzwe emayadini lokho. Lemitshova layo ibanga umsindo, angeke ukwazi ukuba lokuthula usendlini yakho. Mbijana mbijana, uzwa Nkulumane, Sokusile, eMganwini eNketha.” Wahleka waze wabulawa zimbambo unina kaLwazi, unkosikazi kaNdiweni.

“Hawu! Yimhlola yami le! Nansi indoda ingiphunyuka. Usufuna ukuyahlala laboBeyonce? Ungabe usubone bani khonale? Kodwa uthi ufuna ukungibulalisa ngembambo wena,” kuqhuba uNakaLwazi.
“Kukhona mani indlu engiyibonileyo eSelborne Park, ngiyibone kwelinye ikhasi kufacebook elikhangisa izindlu bathi iyathengiswa. Ngifisa ukuthi lawe uyibone inhle ngiyayithanda.” Wasondela-ke, eduze komkakhe unina kaLwazi wathi laye ukuyibona leyondlu ebibatshazwa kangaka ngumyeni wakhe. UMandla wayekhuluma nje elawo umfanekiso wayo kumakhalekhukwini wakhe. Wayibuka wayiphindaphinda uNakaLwazi, wasuthiseka ukuthi yindlu ngempela.
“Inhle ifanele ukuhlala abelungu. Ungayala nje lokuthi yindlu yakoBulawayo. Hawu! Kodwa baba uyivumbulula ngaphi indlu enhle kangaka? Ifanelwe ukuba ngeye South Africa, eSandton. Kulapho engizwa bethi kulezindlu zaloluhlobo.” Wayekhanya ukuba loba wayebuza umbuzo wakhe wawungadingi mpendulo. Waqala ukukholelwa kumyeni wakhe. Phela yayinhle leyondlu kanti amathuba anje awezi kabili. Wacabanga ukuthi kuhle bavele bayeyibona bayeyithenga nxa ithengeka.
“Ngiyavuma baba, inhle indlu lami ngiyayithanda. Pho njengoba besingahlelanga ukuthenga indlu kulumnyaka, ubucabanga ukuthi sizakwenza njani? Kumbe sufuna ukuthatha imali obusithi sizothenga ngayo ithekisi siyigcwalise sithenge indlu le? Pho le sizoyithini?” Kuqhuba uMaNleya ngembuzo ilandelana.
“Sizafaka amaloja bahlale lapha, izobe isilethela imali. Utsho kahle kuzomele singezelele kuleyana imali sivele siyithenge. Kanti vele nje kulamacala amabili okumele ngiwanqobe, engicabanga ukuthi azotshiya isikhwama sethu sibomvu gebhu. Ngiyabonga nkosikazi ukubona kwakho ngasolinye lami, amasongo akhala emabili. Yikho ngakutshada, ngangibone umoya wakho lenhliziyo yami zizimbila zantabanye.” NguMandla lowo ezibongela kowangakwakhe. UMandla wazama ngazo zonke indlela ukubonisa unkosikazi wakhe ukuthi kwasekuyisikhathi sokuthi labo bake basuke elokitshini. Bavumelana ukuthi kwakuzamele bake baziphe ithuba bayeyibona leyondlu.

UMbali wasala ezibuzabuza imibuzo eminengi mayelana lobudlelwano bakhe loMandla. Wayeke abone angani uzis**ela ehwahweni nje; uNdiweni akala ndaba laye mhlawumbe ufuna khona ukumenza into yakhe yocansi yokuzozikhiphela isizungu nje. Pho yini lento eyenza uMandla afune ukuhlala encengwa nje? Mhlawumbe kuzamele avele amyeke phansi lumuntu uyamsebenzisa. Kodwa noma nje kunjalo, lumuntu kunzima ukuthi amyeke. Wamhlenga kwenye inkemenkeme yendaba ayengeke akwazi ukuthi uzophuma njani kuyo. Wenza ukukhalipha waguquguqula incwadi zemitshado wacina laye esengumlobokazi. Pho umuntu onjalo ulahlwa njani? Ngumuntu kalahlwa lo! Kuzamele aqinisele nje umuntu akutshaye indiva konke okungamane kumehlele, vele into ezinhle azikaze zivuke zikhona. Kutsho laye kusazomele asadalale abhense ukuze lindoda icine isingakuye. Noma uMandla angathi akamzalele umntwana uzimisele ukukwenza lokho kutsho nje usezinikele kulomlisa.

Wake wafikelwa yikumyela enyangeni mhlawumbe bake bayemphathaphatha bamuphe lobizabiza uMandla abuye ekhaya. Ucabanga konke lokhu uMbali uphakathi kwengubo noma sekusemini uyagodola. Indlela uMandla asuke ngayo lapha endlini kayithandanga. Lalokhu ukube etshelwa ngomunye umfazi laye engumfazi kakuthandi nje. Ingabe iyini le eyenziwa ngumfazi kaMandla yena ahluleka ukuyenza? Selokhu etshibilika ephindaphinda lapha engutsheni zakhe. Uyonakala umoya wakhe nxa nje ecabanga ngaleyo ndoda. Kuzamele azame elinye iqhinga lokumgcina lapha endlini.

Wavuka uMbali wageza waphuma wangena indlela eya eNtabazinduna. Hawu! Lumfelokazi useyaphuphutheka. Usefunana lenyanga, ufuna ukuphiwa lowo bizabiza. Ikhona inyanga ayaziyo eyayithandwa nguConjwayo kudala ngesikhathi besazwana, bake baya kuyo bonke. UConjwayo loye wake wahluphahluphana lendoda yakhe. Wabuya lapha wazophiwa isidliso, namhlanje uziphilela kamnandi indoda useyidonsa ngekhala isingubhalakaxane useyenzisa noma yini ayifunayo. Sewayitshaya ngosabisa lapho ethutsha ivele itshotshobale. Ngokunjalo-ke, laye uMbali wacabanga ukuthi kungcono akayedinga umuthi ozamlethela uNdiweni ekhaya.

Wayehamba ngesiqubu esiphezulu kakhulu lapha waze wethukela amapholisa eseseduze lawo. Bavela bammisa bamkhomba eceleni komgwaqo. Kazange uMbali athande ukubala amabalengwe, waxolisa. Wathi wayethole ucingo oluthi unina wayesegula esebangwa lezibi ekhaya ngakho wayegijimela ukufika amthathe amlethe esibhedlela. Wazibonakalisa njengomuntu owayesekhathazeke kakhu- lu. Bamekela amapholisa waqhubeka ngohambo lwakhe. Wajabula kakhulu ngoba wathi efika emzini kaMatatazela inyanga enkulu yeNtabazinduna, wamthola ekhona futhi ekhanya esendlini yakhe yomsebenzi. Njengenjwayelo wafika wakhupha izicathulo zakhe wangena endlini. Babingelelana kwabakuhle. Wazazisa uMbali ukuthi wayengubani.

“Ngisiza Matatazela umyeni wami usegila imikhuba ngimfuna abuye ekhaya.” NguMbali lowo ezicelela usizo, esenga lezimithiyo, ebiza uNdiweni ngomyeni wakhe. UMatatazela waqala ukusebenza phezu kwalawo magama ayewatshelwe nguMaZikhali.
“Nkosazana ungathi nje siyaphambana lapha abadala bayala, abavumi! Bathi bona zifunele eyakho indoda,” nguMatatazela lowo. Kwangathi akezwanga kahle uMbali wathi, “Baba Ndlangamandla, sengathi ngikuzwe kabi baba, indlu ngeyami Makhosi.” NguMbali lowo elandisa ngokukhulu ukukhathazeka.
“Angitshongo indlu, ngithe indoda. Musa ukuzenza isilima lapha. Ungizwe kahle ngithe abadala bathi hlukana lendoda yomnikazi ngoba izakutshaya izithende ikuphuce lonke ilifa owalitshiyelwa ngumyeni wakho.” Wahlahla amehlo uMbali wena owabona inhloko yembuzi ephekwe lempondo ungachaza ngcono. Wamangala waphelelwa ngamazwi. Kwathi ukuthula kancane lapha endlini. Bathaphana ngamehlo. UMbali waphinda njalo wabuza. Okwamanje uMatatazela wavele wamxotsha njengenja endlini yakhe.
“Phuma mazakhela ungaphindi ulugxobe lapha ufuna, ukuchitha umuzi womntanami.” Waphuma lapho uMbali engaselankani. Wazibuza waswela impendulo ukuthi kungabe kwakusenzakalani ngempela empilweni yakhe.
Wazama ukubuyisa umqondo wakhe ukuthi kambe lubaba wayengabe ekuthole ngaphi njani konke lokho ayekukhuluma, kodwa kwabanzima nje ukuthi awuthole umkhondo wakho. Amadlozi akibo ayemhlamukele. Uhlangane lembila zithutha mpela. Wazizwa esibamadolo nzima. Usephelelwe ngamacebo manje ukuthi ayenze kanjani. Kuzamele aye emapostolini entabeni bayemthan-dazela mhlawumbe angabuye ayithole njalo inhlanhla.

Ngempela wayengazimiselanga ukubuyela endlini yakhe engalutholanga usizo. Kukhona amapostoli ayewazi ukuthi engamkhulekela kuleyondawo yaseNtabazinduna. Kunganjani ayekuwo mhlawumbe wona angamsiza. Wabuye njalo wacabanga ngalezindaba ahlezi ezibala emaphephandabeni, abantu besifazana bedlwengulwa ezintabeni bedinga imithi yokubuyisa amadoda, lokho sokungamehlela laye akake ame lizovela elinye icebo. Wabuyela enjalo-ke endlini. Wayehambele ubabhemi ofileyo lelolanga. Kwasekumele akwamukele nje ukuthi uchithe isikhathi sakhe. Mhlawumbe uyazihlupha nje uMandla uyamthanda.
Wathi nxa efika endlini wafika wazilaklazela embhedeni wakhe. Wayemdambiyana engela mandla nje izinto zakhe zazingahambanga ngendlela ayehlele ngayo. Ngemva kwemizuzu engemingaki efikile lwakhala ucingo lwakhe. Inhliziyo yakhe yayithi akaluyeke. Ngubani lo owayefuna ukumkhathaza njalo? Yena evele ehlukumezeke kanje, kodwa kwamalela. Waseludobha wathi ethi mehlo s**a wabona lungoluka Mandla waqala ukuncibilika.
“Sithandwa sami unjani kade ngicabanga ngawe nje khathesi.” Nguye lowo ephundula ucingo lwakhe.
“Lami ngokunjalo, ngizibukela wena nje ngelihlo leng-
qondo. Lalela lapha, kuzamele sibonane kuyaphuthuma. Kunganjani ufike ewofisini yami ngokuphazima kweso,” kutsho uNdiweni.
“Hawu Mandla! Wafuna ukungethusa nje sekulani futhi?” Kubuza uMbali ngokukhulu ukwethuka, uvalo selumtshaye lwameqa.
UMandla kazange athande ukulandisa kakhulu wavele wamcebisa ukuthi kumele afike masinyane ngoba kwakuphuthuma. Ngempela wenza njengoba uMandla wayesitsho. Kungemizuzu mingaki wayesese wofisini kaNdiweni.
“Ngithe ngingakutsheleli kumakhalekhukhwini indaba enje. Umantshi owayephethe udaba loluyana uyakhonona kazange akhokhelwe. Angithi uyazi engakwenzayo ukuze unqobe? Ngakho-ke, kuzamele ubhadale njalo lababantu sebedinge elinye igqwetha elingumngane wami. Sebefuna ukuthi udaba luqale phansi kuphenywe katsha izincwadi zomtshado. Lokho kuyingozi kakhulu ukuthi kwenzakale. Mina ngikucebisa ukuthi kungangcono leyana indlu uyithengise, bethi besisa udaba emthethwandaba bathole ivele ingasekho ngaphansi kwebizo lakho, ngoba lapha usungasala usubambe izisila indlu isihambile. Kumele lokho ukwenze ngokuphazima kweso. Akusadingi-ke ukuthi ucabange, sekumele ubonise ngezenzo manje. Imbadalo kamantshi ngibona kungcono uvele uthengise imota yakho umbhadale, sekungenzeka kube nguye futhi ophethe udaba. Nxa kungenzeka angabhadalwa imfanelo zakhe, uzazisola.” NguMandla lowo ecebisa uMbali ngokwasekumele kwenzeke. UMbali wavele wabuna nje waphelelwa ngamazwi.
“Ngiyabonga Mandla. Ngiyakuzwa futhi ukungicebisa kwakho, ngibonga nje lokho ukuthi usazwelana lami. Ngicela-ke, ungidingise umuntu ongathenga limota lendlu,” nguMbali lowo eseqhuqha esengumhlanga. UMandla wamthembisa ukuthi uzamncedisa ukudinga umuntu owayezathenga indlu lemota ngokuphazima kweso.
“Ngizakutshayela nxa sengitholile umuntu ongathenga indlu lemota. Okwamanje ngisaya emthethwandaba kulecala okumele ngiyelimela, asibonane nxakusihlwa.” Behlukana kanjalo-ke, uMbali amadolo esexega wodwa. Wayesezimisele ukuyithengisa lindlu phela kwakuzoba ngcono lokho ngoba wayezobuya athenge enye kulokuthi alahlekelwe yikho konke alakho.

UMaMkhwanazi wahlalahlala esibhedlela waze wacina esesizwa ngcono emzimbeni. Bacina bethatha isinqumo sokuthi bamkhiphe esibhedlela. Odokotela ababona ngengqondo bathi, wayeselalo ilungelo lokuphuma lapho ngoba nje lengqondo zasezibuyile zonke. Wathi ephuma lapho waya kuConjwayo ePumula South. UConjwayo wajabula kakhulu embona unkosikazi womzawakhe. Waqala ukubalandisela ukuthi ukuphucwa kwakhe indlu nguMbali kwamenza waphambana ingqondo, ngenxa yokukhathazeka ayebelakho emoyeni wakhe. Wathi yena odokotela babemqonqosele ukuthi angazihlanganisi lento ezohlukuluza umoya wakhe kakhulu ngoba lokhu okwakumehlele kwakuselethuba lokuthi kuphinde njalo kumhlasele.
“Sengizabuyela-ke, manje labantwabami e-Australia. Angeke ngikumele okwalindawo kungehlule. Umthetho ungibonise omunye umhlubulo wempilo. Kungangcono ngiyehlupheka emazweni lapho engingaziwa khona, kulokumbuluzelwa nguMbali engiphuca ilifa lami ngisaphila. Ngizosebenza futhi eyinye imali komunye umnyaka nxa iNkosi ivuma, isasiphilisa. Ngizobuya ngizothenga eyami, leyana sengiyikhuphile emoyeni wami. Angisafuni lutho ngayo kanti e-Australia angeke ngiphinde ngihlupheke. Sengaphiwa ngokugcweleyo ilungelo lokuba yisizalwane sakhona. Sengifana nje lezizalwane zakhona. Labantwabami angeke bahlupheke ngakho ngis**a lapha nje ngiya eKhezi ukuyobathatha sesibuyela, sobuya sibonane.” Wathi eseqeda lamazwi uMaMkhwanazi wayesehlengezela inyembezi kubukeka nje ukuthi uyaziqinisa kodwa lusamudla loludaba lwendlu yakhe.
“Hayi bo! Mzala angeke ukwenze lokho. Sizodinga igqwetha elizokumela siyiqale phansi lendaba, uzayithola indlu yakho. Angeke kwenzeke lokho? Amandla akho angaka? Uwatshiyele iganga nje!” NguConjwayo lowo ezama ukuncenga uMaMkhwanazi esithi akwenzi ukuthi bakhalale indlu ngaleyondlela.
“Sengithethe isinqumo Conjwayo ngeke ngisatshintsha ngiyahamba usale kuhle lemuli yakho.”
Walala lapho okwalelo langa uMaMkhwanazi kusisa ekuseni wavuka ebhekise amabombo kwele Khezi lapho okwakulabantwabakhe khona. Wafika ekhaya kwaba lenkulu injabulo ngokufika kwakhe. Wabachazela abazali bakhe ukuthi wayengasaguli kanti-ke kwasekuyisikhathi sokuthi abuyele emsebenzini wakhe. Ngempela kazange abe esaphozisa amaseko. Waqoqaqoqa okungakwakhe labantwabakhe. Kuthe kutshaya ihola lesibili emini, wayes**a eKhezi esebhekise amabombo koBulawayo, lapho ayezafika agade iGreyhound eya eJohanasburg kweleSouth Africa kwazise kwakumele ayegadela khona indiza yase Australia e-OR Tambo eKempton Park. Inkosi yabalaye ohambeni lwakhe. Kazange afumane inkinga ekuhambeni kwakhe, waze wayafika eSouth Africa. Wayengasafuni nje into eyayiza mphambanisa ngakho kazange abesadlula kudadewabo eTembisa. Waqonda khona esilindweni sezindiza. Kuthe nje kutshaya ihola lesibili emini babes**a besidla ummango sebelubhekise kwelamangisi.

Uyizwa njani kodwa lindaba?
Comment, like and share!

Address

Bulawayo

Opening Hours

Monday 07:00 - 21:00
Tuesday 07:00 - 21:00
Wednesday 07:00 - 21:00
Thursday 07:00 - 21:00
Friday 07:00 - 21:00
Saturday 09:00 - 17:00
Sunday 09:00 - 17:00

Telephone

+263717485423

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Pascar Ncube Novels posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Pascar Ncube Novels:

Share