05/06/2026
Eelmisel aastal anti Mustvee vallas Kõrvemetsa külas elavale Janika Läänemetsale Alatskivil üle Juhan Liivi luuleauhind luuletuse „vahel on siin nii vaikne“ eest, millega kaasnes nägus märss, mis ripub luuletaja elutoas seinal. Janika Läänemets on Jõgevamaa üks tuntumaid luuletajaid, kelle loomingut saab lugeda ka ajakirjas Värske Rõhk.
MADE SULTSON
Luuletaja kutsus endale külla koju keset Kõrvemetsa, kus ta aeg-ajalt näeb isegi karusid, viimati aprilli lõpus jalutades nägi ta elektriliini all karu nelja pojaga. „Mitte just selle aasta pojad, aga õnneks nägin neid ohutult distantsilt,“ kirjeldas Janika. „Seda ohtu siin ei ole, et mõne inimesega kokku põrkad, aga sa pead vaatama, et sa mõne loomaga kokku ei põrka.“ Kui palju on tunnustused Sind innustanud tegutsema luuletajana? „Arvan, et tunnustus ei saa olla see põhiasi, mida sa hakkad taga ajama, kui sa hakkad kirjutama. Aga ei saa eitada, et meeldib, kui positiivselt esile tõstetakse. Juhan Liivi auhind teeb muidugi meele heaks. Aga see ei olnud muidugi põhjus, miks ma kirjutama hakkasin. Muidugi, unistasin kirjanikukarjäärist ja soovisin, et läheks hästi, aga auhindade nimel ma luuletusi ei kirjutanud. Kunagi ei ole ma ka sahtlisse kirjutanud, olen alati tahtnud tekste jagada. Aga sellel on mõtet ainult siis, kui need tekstid kellegini jõuavad. Tunnustus on märk sellest, et need tekstid on kellegini jõudnud ja ma olen õigel rajal, tasub jätkata, see on kinnitus, et olen teinud õige otsuse. Kellelegi läheb korda see, mida ma kirjutan, ja arvan, et see on iga kirjaniku jaoks oluline. Kirjutamine on ikkagi kommunikatsioon, nagu meie siin istume, dialoog, aga ideaalis see ei ole päris selline monoloog, sa ikkagi loodad saada tagasisidet. Ja see on ikkagi tagasiside tipp, kui keegi leiab, et sa oled nii prestiižset auhinda väärt.“...
https://www.vooremaa.ee/vabakutseline-poetess-janika-laanemets-armastab-eelkoige-vaikust-ja-vabadust/
FOTOD: MADE SULTSON; ERAKOGU
