Meie Maa

11/10/2025

KOMMENTAAR
Kadi Raadio Valimisstuudio nr. 3 saatele. Ettevõtlus, ühendused, töökohad.

Avalda oma arvamust ka!

Link saatele kommentaarides.

Oli põnev saade, haaras kuulama, aitäh Tõnis Kipper!

Terje Nepper (Isamaa) küsis (8min.10sek) Mikk Tuisult (Terve Saaremaa) kui sai teada, et tulumaksu laekumine vallale on kerges tõusus, et kui palju on sellest avaliku sektori arvelt ja kui palju ettevõtluse arvelt? Vallavanem vastas, et protsenti ei oska öelda, küll aga näeme seda, et kui me seda palgatõusu teeme siis ta ikka ei tasanda ära seda. (sic!) Ehk see peab ikka tulema ettevõtluse poole pealt.

Mis siis viga oleks, et kui tõstaks palka ja selle tõstmiseks vajaminev raha tuleks kõik tagasi tulumaksu näol? Nagu Münchausen, et tõstab end ise juustest? Ehk siis loomulik on, et meie vähene ettevõtlus peab järjest rohkem kinni maksma valla juhtimise kulusid.

Aga peamine on see, et sellest saatest sai selge pildi, et kui tahad suuri ja saarlastele kasutuid kõrgepingeliine, siis tasub valida Reformierakond! Sest selle erakonna esindaja Kalle Kukk on täiesti kindel, et selle monstrumi ehitus on kasulik Saaremaale ja saarlastele, kuna see võimaldab liituda elektritootjatel ja tarbijatel. Kalle Kukk: "Kindlasti Reformierakond on igasuguse energiatootmise viisi poolt, ka energiaühenduste ehitamise poolt. See on meie ettevõtluse võti!" (kuula alates 40. minutist).
Tema sõnul on saarlaste kasu juba ehituse ajal, sest sinna võiks ka saarlastest ehitajad mahtuda. Seejärel siis juba selle kasutusaegne tegevus. See liin ju tähendab seda, et sinna saavad liituda erinevad elektritootjad ja elektritarbijad. Ja loomulikult siis need loovad töökohti.

Aivar Aru (Keskerakond): "No ütleme, et see 330kV liin otseselt küll majandusele midagi ei anna. Liitumised toimuvad ikka kas 10kV või madalpinge pealt. Sealt on vaja siis jälle jaotuspunkte, kust ta ringi tõstetakse ja…"

Tuletaks siinkohal meelde, et Saaremaal olemasolev 110kV liin on kolmekordselt alakoormatud. Katsuks reformierakonna eestvedamisel need liinid kõigepealt ära koormata, kui hakata uusi miljardite eurode eest rajama. Seda enam, et need miljardid ju tulevad ka meie kodanike taskust. Kas taastuvenergia või võrgutasudena. Või mõne uue maksuna.

Samas istuv vallavanem Mikk Tuisk (Terve Saaremaa) ütleb, et valla suure töö tulemusena on saavutatud nui neljaks ühe alajaama ehitamine selle liini külge! Ilma alajaamata ju ei saa keegi liituda. Ehk siis algselt polnudki ühtegi liitumisvõimalust plaanis reformierakonna käes oleva ministeeriumis sepitsetud liinide plaanides!

Kahjuks jäi saates täpsustamata, mis liiki energiamahukaid tööstusi reformierakond siia tulemas näeb? Kas samamoodi nagu Pärnumaale lubati metanoolitehast, mida tegelikult keegi ehitama ei hakka.

Mikk Tuisk ütleb, et vallavõimust ei sõltu üldse, kas meretuulepargid tulevad või kas 4. Eesti-Läti kõrgepingeliin tuleb. Et pigem proovime kaasa lüüa ja saame ehk mõjutada, millise küla külje alt see liin läbi minema hakkab ja millise mitte.
Kristjan Moora (EKRE) ütles selle peale (44.20): "Jõudsime praegu lihtsalt selle põhilise vastuoluni, mis meie täna valimistel osalevaid erakondi eristab. Ma tulen tagasi selle juurde, mida ütles meile Jüri Lember, et uuskolonialism ehk neokolonialism - mida see siis tähendab? Keegi võõras, tuleb siia, ja meil on osa rahvaesindajaid, kes arvavad, et see võõras on parem, kui meie ise. Ja väidavad meile, et meist ei sõltu midagi! No kuulake siin kõrval siis enne reformierakonda ja praegu siis ka Terve Saaremaa esindajat, kes ütlevad, et meist ei sõltu midagi! No miks te siis valite inimesi, kellest midagi ei sõltu?!? Sest meie selliseid otseseid, mis meie huvidele ei vasta, lihtsalt ei lase!"

Jüri Lemberi (VL Saarlased) sõnul aga peaks Saaremaa ettevõtjad pigem ise tegema koostootmisjaamu ja selle pealt teenima, mitte andma oma maa ära mega liinide ehituseks, millest ei tule mingit kasu Saaremaale.

Jüri Lemberi poolt oli ka huvitav märkus, et meie rannakalandust piirav uus reegel, mille alusel ei tohi paadist enam üle 10kg värsket kala müüa, on eesti ametnike oma initsiatiiv, mitte Brüsseli diktaat, nagu meile seni on proovitud asja seletada.

Huvitav oli ka reformierakonna esindaja soovitus (1.23.30) käsitleda lagedaks raiutavaid liinikoridore kui rohekoridore ja et põllumajandus on rohkem loodust riivav majandustegevus, kui on ühe elektriliini rajamine. (sic!)

Et siis vähendame põllumajandust ja teeme rohkem elektriliine, siis on parem? Kas elekter kõlbab süüa ka? Mina olen aru saanud, et isegi dollarid ja eurod ei kõlba süüa. Küll aga põllumajandussaadused peale erinevaid töötlusi.

Priit Rauniste
VL Saarlased
Nr. 116

09/10/2025

Nüüd ka video saadaval!

https://youtu.be/araM0qT3w5Q

07/10/2025

Valimisliit Saarlased korraldatud valimisdebatt Thule Kojas. Vasakult Kaupo Vipp (Saarlased), Koit Voojärv (Reformierakond), Liis Lepik (Terve Saaremaa), Kristjan Moora (EKRE) ja Taniel Vares (Isamaa). Ja modereerib Tõnis Kipper.

Videosalvestis tuleb hiljem.

06/10/2025

Eesti Loomakaitse Liidu üleskutse!

Loomakaitseorganisatsioonid: loomavaenulik eelnõu tuleb peatada
15. septembril 2025 saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium arvamuse avaldamiseks loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise eelnõu. Eestimaa Loomakaitse Liit koos enam kui kahekümne loomakaitseorganisatsiooniga nõuab eelnõu peatamist ja on loonud ka rahvaalgatuse, et takistada selle vastuvõtmist praegusel kujul. Loomakaitseorganisatsioonide valdavat enamust ei ole eelnõu arutellu sisuliselt kaasatud, ka ei ole loomakaitseorganisatsioonid eelnõu sõnastust sellisel kujul heaks kiitnud.
Kavandatavate muudatuste üheks murettekitavamaks ning kõiki loomaomanikke otseselt puudutavaks probleemiks on looma eutanaasia otsustamise õiguse andmine täielikult veterinaararstile, jättes omaniku selles küsimuses igasuguse sõnaõiguseta. Tegemist on omaniku õiguste olulise kitsendamisega, mida ei õigusta ka eelnõus tõstatatud eesmärgid. Vastupidiselt võib tekkida olukord, kus omanik ei julgegi enam veterinaari poole pöörduda, kartes hukkamise otsust. Seetõttu võivad loomad jääda vajaliku ravita. ELL juhatuse liige Piret Tees rõhutas, et „Eutanaasia otsus peab jääma loomaomanikule – see on elementaarne ja rahvusvaheliselt tunnustatud tavapraktika. See on sügavalt isiklik ja moraalselt kaalukas otsus, mida ei saa teha veterinaar omaniku tahet eirates. Sellise pretsedenditu muudatusega sekkutakse oluliselt inimese põhiõigustesse ja eraellu. Äärmiselt küüniline ja küsitav on ka seletuskirjas toodud põhjendus, et muudatus aitaks vältida omaniku süütunnet - eutanaasia otsus ongi oma olemuselt alati raske ja selle emotsionaalset koormust ei saa ega tohi lahendada seadusandlikul tasandil. Kui probleem on hoolimatutes või pahatahtlikes loomaomanikes, siis peab muudatus piirdumagi kitsalt vastava mure lahendamisega, mitte piirama niivõrd äärmuslikult kõigi loomaomanike õiguseid.“
ELL esindaja Pille Tees lisas, et eutanaasia regulatsiooni teine nii omaniku- kui loomavaenulik muudatus võimaldab varjupaika toimetatud hulkuva looma hukata kohe ilma igasuguse ooteajata ja isegi siis, kui ta on täiesti terve. „Kehtiva seaduse kohaselt peab hoidma looma varjupaigas vähemalt kaks nädalat, mille vältel tuleb teha kõik võimalik, et selgitada välja omanik või leida loomale uus kodu“, selgitas Tees. „See kahenädalane periood ei ole suvaline tähtaeg – see on ühelt poolt loodud omanike õiguste tagamiseks, kuid ka selleks, et väärtustada looma elu ja anda talle võimalus uueks koduks. See on minimaalne aeg, et kaduma läinud loom ja tema omanik kokku viia või leida uus kodu. Ilma sellise ooteajata luuakse õiguslik alus sellele, et koht, mis peaks pakkuma varju ja abi ekslema pääsenud loomadele, saab nende tapamajaks . Lisaks on see ka ajavahemik, mida ühiskond rahvaalgatuse “AITAB“ kaudu on soovinud just pikendada, mitte sootuks ära kaotada. Eelnõus toodud lähenemine on otseselt vastuolus nii ühiskonna kui loomakaitsjate ootustega ning annab koos teiste eelnõus toodud muudatustega k***a signaali, et riik soovibki lahendada hulkuvate loomadega seotud probleemid nende hukkamise, mitte abistamise teel.“.
Eelnõud on avalikkusele esitletud kui regulatsiooni, millega keelatakse koerte ketis pidamine. Tegelikkuses on eelnõu sõnastus aga nii ebaselge, et võimaldab veel aastaid koeri alaliselt ketis hoida. Muudatus ei puuduta enne 2027. aastat sündinud koeri ning lisaks tehakse erand ka ohtlikele ja agressiivsetele koertele, keda võib nende elu lõpuni ketis pidada. Eelnõu loogikat järgides hakkab ketis pidamise keeld reaalselt kehtima alles 2037. aastal. Seades keelu rakendamise sõltuvusse looma sünniajast või agressiivsusest, ilma et kehtestataks üleriigiline registreerimis- ja kiipimiskohustus koos vastava registriga, antakse loomapidajatele võimalus manipuleerida nii sünniaja kui agressiivsuse väidetega. „Ühiskond on oma tahet väljendanud korduvalt – soovides üheselt ja selgelt kehtivat keeldu, mis rakenduks kõigile koertele, vajadusel mõistliku, kuid mitte kümneaastase üleminekuajaga,“ sõnas Pille Tees. „Koerte ketis pidamise keelu eesmärk on oluliselt laiem kui pelgalt keti eemaldamine. Ühiskonna ootus on tagada loomadele piisav liikumisvabadus, sotsialiseerumisvõimalus ja väärikas elu, mida on samas rõhutatud ka eelnõus. Seepärast on seaduse muutmise ettepanekutes ja rahvaalgatustes olnud kesksel kohal kogu loomapidamise regulatsiooni ajakohastamine koos ketis pidamise keeluga. Ainuüksi ketis pidamise keelamine ei täida eelnõus rõhutatud eesmärke, kui samal ajal jäävad lubatuks koera/kassi püsiv puuris pidamine või liiga väikesed pidamise alad (nt puur 4 m2, aedik suurele koerale vaid 7 m2) , mis ei võimalda piisavat liikumist ega sotsialiseerumist ja väärikat elu. Praegusel kujul jääb eelnõu seetõttu poolikuks ja viitab sellele, et ketis pidamise keeldu kasutatakse pigem nn kattevarjuna loomavaenulike muudatuste läbisurumiseks“ lisas ta.
Eelnõuga soovitakse kehtestada uue nõudena, et ka hoiukodude võrgustikul põhinevad loomapäästega tegelevad ühingud peavad taotlema rangete nõuetega tegevusloa. See tähendab, et ka need ühingud, kes majutavad loomi vabatahtlike kodudes ja hooldavad loomi kodustes tingimustes, peavad hakkama täitma nõudeid, mida nende tegevuse olemusest tulenevalt pole võimalik ega realistlik täita – näiteks rajatiste ja hoonete olemasolu, bioturvalisuse tagamine, eraldi ruumid ning kohapealne vastutav veterinaar ja personal. Selline muudatus tooks kaasa olukorra, kus suurem osa praegu loomi abistavatest hoiukodudele tuginevatest ühingutest peaks oma tegevuse lõpetama.
„Pole saladus, et just nende ühingute hoiukodudes saavad igal aastal abi tuhanded loomad. Samas ei suuda klassikalised varjupaigad kõiki abivajajaid majutada,“ märkis Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liige Kaija Tees. „Kui juba täna hukatakse varjupaikades palju loomi, siis hoiukodude sulgemise järel muutuks loomade hukkamine paratamatult reegliks, mitte erandiks,“ lisas ta. Eelnõu sõnastusest nähtub, et eelise saavad tegevusluba juba omavad varjupaigad, kellele on see antud oluliselt leebemate nõuete alusel. Selline erinev kohtlemine on põhjendamatu ja seab vabatahtlikel põhinevad loomapäästeühingud ebavõrdsesse ja ebaõiglasse olukorda. Kahtlemata ei ole selline muudatus loomade heaolu edendav, vaid vastupidiselt toob tagasilanguse.
Kristi Metsa Eestimaa Loomakaitse Liidust märkis, et eelnõu jätab igasuguse tähelepanuta tegelikud probleemid, nagu aastaid eksisteerinud ja tänaseni lahenduseta jäetud järelevalve puudulikkus, loomade väärkohtlejate karistamatus ning üleriigilise registri ja kiipimiskohustuse puudumine. „ Näiteks ei ole eelnõus tõstatatud probleemid, nagu Illegaalne loomavedu ja „loomavabrikud“, aga ka illegaalne tõuaretus ja illegaalne äri, iseloomulik loomade päästmisega tegelevatele ühingutele ja varjupaikadele (ehk hulkuvate loomade päästmisega tegelevatele ühingutele) ega ka nende tegevusest tulenev probleem. Seetõttu ei saa neid probleeme lahendada mitte kuidagi varjupaiga tegevusloa kehtestamisega, mida aga justkui sobiva lahendusena pakutakse. Ridade vahel saab selgelt järeldada, et eutanaasia sätted koosmõjus tegevusloa nõudega loovad aluse masshukkamisteks“ rõhutas Metsa.
Loomapäästegrupi esindaja Heiki Valner lausus, et antud sõnastuses kavandatav seadus teenib vaid kitsa seltskonna huve ning sellel on lemmikloomadele ja nende omanikele traagilised tagajärjed. „Praegusel kujul on see lihtsalt litsents valimatuks tapmiseks ja hukatud korjuste hunnik tõuseks taevani. Kas see ongi tegelik eesmärk? Kõigi lemmikloomaomanike ja valdkonnas tegelevate ühingute huvides on sellele vastu seista ja selles riigis on ikka midagi tõsiselt mäda kui taoline asi loomade kaitsmise sildi all peaks läbi minema“ , ütles Valner.
Loomakaitsjad kutsuvad Riigikogu üles eelnõu peatama ja töötama selle ümber viisil, mis tagaks loomadele päriselt parema elu. Eesmärk on kehtestada üheselt mõistetav ketis pidamise keeld kõigile koertele koos teiste seotud sätete ajakohastamisega, kohustuslik kiipimis- ja registreerimiskohustus, jätta jõusse loomaomaniku õigus otsustada eutanaasia üle, võimaldada loomade abistamisega seotud ühingute tegevuse jätkumist, luues vajadusel mõistlikud jõukohased ja tegevuse iseloomule vastavad nõuded ning tugevdada loomade heaolu järelevalvet.
Rahvaalgatusega saavad ühineda kõik, kes ei toeta praegusel kujul loomavaenulikku seadust ja soovivad loomadele päriselt paremat kaitset.

Eestimaa Loomakaitse Liit
Piret Tees

04/10/2025

Valimisreklaam

Saaremaa vallavolikogu/-valitsus peab vabariigi valitsusele selgeks tegema, et me ei ole nõus oma maa laastamisega Eesti -Läti 4. elektriliini rajamise läbi.

Igatahes mitte õhuliinidena! Kui Muhu vald saavutas selle, et liin tuleb maakaablis, siis miks Saaremaa seda ei peaks saavutama?

Senine vallavalitsus on ju pigem lükanud seda projekti valitsuse soovil edasi, hoolimata kohalike vastumeelsusest.

Priit Rauniste
Valimisliit Saarlased nr 116
saarlased

03/10/2025

Vabandust aga jälle KOV valimiste teemad.

Tere tulemast meie kodulehele! Me usume et Saaremaa kogukondade elu üle peavad saama otsustada need kogukonnad ise, mitte pealinna erakonnad. Ühtegi kohalikku elu mõjutavat otsust ei tohi teha ilma siinsete põliselanike teadliku, vaba ja informeeritud nõusolekuta. Vastasel juhul pole tegu vaba ...

01/10/2025

01/10/2025

Valimisreklaam

23/09/2025

Seiskem kohalike inimeste huvide eest!