Looduskiiker

12/09/2026

Kordamine on tarkuse ema.

12/09/2026

Räägime pähklitest. Miks igal aastal pähkleid ei saa?

Kuigi sarapuu õitseb igal aastal, ei tähenda see alati head pähklisaaki. Eestile kohaselt on selles peamiselt süüdi ilm. Kuna sarapuu õitseb väga vara (vahel juba veebruaris), on külm veel üsna tavaline. Imepisikesed ja õrnad punased emasõied on äärmiselt tundlikud öökülmade suhtes. Üksainus külm öö võib need näpistada. Kuigi isasurvad tolmlevad edasi, ei ole enam emasõisi, mis viljastuksid. See on kõige sagedasem hea saagi ebaõnnestumise põhjus.

Või kui õitsemise ajal sajab pidevalt vihma, muutub õietolm raskeks ja kleepuvaks ega lenda tuulega edasi. Või ka pikaajaline tuulevaikus võib tolmlemise ebaefektiivseks muuta.

10/09/2026

Nipp, kuidas teha kindlaks, kas pähklid on korjamiseks valmis. Koju toodud pähklid tuleb säilitamiseks ikka korralikult kuivatada ka.

09/09/2026

Pähklikärsaka tõugud põgenevad.

03/09/2026

Lehtedes on karotenoidid kogu aeg olemas. Sügisel, kui toitaineid enam peale ei tule ja roheline klorofüll laguneb, hakkavad need rohkem välja paistma.
See aeg ongi kohe käes.

30/08/2026

Kuidas teha kindlaks, kas pähklid on valmis?
Kui tuleb lüdi seest lahti, siis ongi.

23/08/2026

19/08/2026

Eile lasin just ühe kasvuhoonest vabaks. Täna määraksbta ära. Ole sina kohe minust targem.

🪲 Ujurite seirehooaeg jätkub!

August ja september on ujurite seireks hea aeg. Kevadine ja varasuvine vastsete arenguperiood on valdavalt möödas ning veekogudes tegutsevad aktiivselt valmikud, sealhulgas suvel nukkunud uus põlvkond. Jahedamate ilmade saabudes muutuvad ujurid vähem aktiivseks, seega tasub seirepüüke teha enne sügiskülmi.

Vabatahtlike abiga on sel aastal leitud juba 13 uut lai-tõmmuujuri ja 5 uut laiujuri leiukohta.

Kas oled ujurite seiret juba proovinud? Esmapilgul võib ujurite määramine tunduda keeruline, kuid abiks on just harrastajatele koostatud fotodega määraja.

Seireks ei pea tingimata kaugele minema – püünise võib panna ka kodukoha sobivasse veekogusse. Ka sealt võib selguda mõne liigi seni teadmata leiukoht.

Püünisesse võib peale ujurite sattuda kalu, kahepaikseid, tigusid, kaane ja teisi veeputukaid. Kui teete seiret koos lastega, saab püünisesse sattunud loomi enne vabastamist üheskoos lähemalt vaadata. Püünist tuleb kontrollida vähemalt kord ööpäevas ning kõik püütud loomad pärast pildistamist veekogusse tagasi lasta.

Valmista püünis, võta määraja kaasa ja vaata, millised ujurid Sinu kodukoha veekogudes elavad.

🟢 Edasta vaatlused Loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF GO äpi kaudu.
Ujurite vabatahtliku seire juhendi ja määraja leiad Loodusveebist, 🔗 link kommentaarides.

19/07/2026

Must vägihein.
Kollane ja lilla.

30/05/2026

Kas teadsid, et kõik Eesti orhideed on looduskaitse all. Neid ei tohi korjata ega ümber istutada. Nad lihtsalt ei jää sinu koduaia mullas ellu.

Parim viis nende nautimiseks on pildistamine ja lihtsalt vaatamine.