Eestikeelne Narva

21/07/2025

Raudteeremont muudab kaheks päevaks Tallinna-Narva rongi sõiduplaani

Seoses Kadrina jaama remondiga muutub esmaspäeval ja kolmapäeval mõlemal suunal Tallinna-Narva rongi sõiduplaan ning Tapa-Rakvere lõigul tuleb kasutada asendusbussi.

Tapa-Rakvere raudteelõik on esmaspäeva ja kolmapäeva õhtul kuni järgmise päeva hommiku kella 7.15-ni rongiliiklusele suletud. Seetõttu tuleb neil õhtutel päeva viimasel Tallinna-Narva ja Narva-Tallinna reisil sõita Tapa-Rakvere lõigul bussiga. Lisaks väljub Narva-Tallinna viimane rong Narvast senisest varem. Päevaseid reise teenindab täies ulatuses rong ja sõiduplaanis muudatusi ei ole.

Asendusbussid peatuvad Rakveres peatuses „Raudeejaam" Jaama tänaval, peatuses „Teater" F.R Kreuzwaldi tänaval, Kadrinas ajutises bussipeatuses "Kadrina" Viitna ja Rakvere tänava ristmikul ning Tapal bussipeatuses “Tapa 1” Tapa bussijaamas.

Asendusbusside peatuskohad märgistatakse Elroni värvides tahvlitega, nende asukohad koos infoga sõiduplaanimuudatuste kohta on leitavad Elroni kodulehelt ja peagi ka ooteplatvormide infostendidelt, tasuta rongiinfot jagab infotelefon 616 0245.

Asendusbussidega ei ole võimalik jalgrattaid transportida, liikumiserivajadusega inimestel tuleb asendusbussidega teenindaval lõigul sõitmiseks ühendust võtta [email protected] või telefonil 616 0245.

Muudatused kehtivad vaid 21. ja 23. juulil ning pärast seda sõidavad rongid taas senise sõiduplaani järgi.

20/07/2025

Narva veehoidlal lennutati paatidelt tuulelohesid. Belgia kunstnik Marilyne Grimmer uuris, kuidas lohedega üle piiri sõnumeid saata. Tuulelohed valmistasid kohalikud elanikud, paadid saadi Narva Veneetsia kaluritelt.

Tuulelohesid kasutati sõnumite edastamiseks veel Vana-Hiinas. Narvas, kus Venemaa on kiviga visata, käivad eri riikide kunstnikud piiritunnet otsimas ja piire kompamas. Tuulelohedega paadid sõidavad piki piiri, kunstiprojektiga kaasa tulnud narvakad on oma lohede üle uhked.

Narva veehoidlal lennutati paatidelt tuulelohesid. Belgia kunstnik Marilyne Grimmer uuris, kuidas lohedega üle piiri sõnumeid saata. Tuulelohed valmistasid kohalikud elanikud, paadid saadi Narva Veneetsia kaluritelt.

19/07/2025

Narva linnuses avati piirilinna sümboleid tutvustav näitus. Narva vapil on enam kui 600 aastane ajalugu, kuid siiani on mõistatus, mis kalu on vapil kujutatud.

Narva linnuses avati piirilinna sümboleid tutvustav näitus.

19/07/2025

Populaarne tsiklimeeste rahvusvaheline festival Narva Bike on tagasi. Ja seda koguni pärast üheksa aastast vahet! Uus tulek kujunes nii rajuks, et ürituse muusikaline peaesineja, šoti rokkbänd Nazareth oli sunnitud oma show juba varakult lõpetama.

Narva Bike tagasitulek. Kõigepealt ürituse piletist. Algfaasis uskumatult odav, vaid üheksateist eurot. Kohapealt ostetuna oli laupäevane pilet, kavas muuhulgas päris hea muusikaline programm, kolmkümmend eurot.

Kokku kolmepäevane üritus hõlmas laupäeval lisaks ka võimsa ja uhkeldava tsikliparaadi läbi Narva, mida uudistasid kohalikele elanikele lisaks kaugemaltki tulnud.

Mis puutub tsikliparki, siis võimsaid mootorrattaid, klassikalisemaid iludusi ja uusi mudeleid, nägi Narva Hermanni Linnuse platsil sadades, imetlemist jagus. Üks tsikkel kenam ja kallim kui teine.

Populaarne tsiklimeeste rahvusvaheline festival Narva Bike on tagasi. Ja seda koguni pärast üheksa aastast vahet! Uus tulek kujunes nii rajuks, et ürituse muusikaline peaesineja, šoti rokkbänd Nazareth oli sunnitud oma show juba varakult lõpetama.

19/07/2025

Narva ametnikud on hädas linnatänavail üha sagedamini pinke ja prügikaste lõhkuvate ning lillepeenraid rüüstavate huligaanidega. Vandaalide selle hooaja "lemmik" tundub olevat südalinnas tühjalt seisev endine Soldino kooli hoone, kus kurikaelad ei purusta mitte üksnes aknaid, vaid lõhuvad ka seinu.

Mullu suletud ja nüüd tühjalt seisev Soldino kooli hoone meenutab vaenlase piiramisrõngas vastu pidanud kindlust: katkised aknad, lõhutud seinad, laudade ja vanade klassiustega kinni löödud alumiste korruste aknaavad... Isegi fassaadil olevad videovalvekaamerad on ära lõhutud.

Narva ametnikud on hädas linnatänavail üha sagedamini pinke ja prügikaste lõhkuvate ning lillepeenraid rüüstavate huligaanidega. Vandaalide selle hooaja "lemmik" tundub olevat südalinnas tühjalt seisev endine Soldino kooli hoone, kus kurikaelad ei purusta mitte üksnes aknaid, vaid lõhuvad...

19/07/2025

Enefit Power esitas sel nädalal konkurentsiametile taotluse vähendada Balti elektrijaamas Narva majade kütmiseks ja sooja veega varustamiseks maagaasist toodetava soojusenergia piirhinda 15 protsendi võrra.

Esialgu on jutt vaid tootjapoolsest soojusenergia hinna langetamisest, ent lõpptarbijaile langeb soojuse hind samuti vältimatult ligikaudu 15 protsendi võrra, kui ka võrguettevõte Narva Soojusvõrk Enefit Poweri järel oma tariife korrigeerib. Narva Soojusvõrgu juhatuse liige Pavel Rušeljuk kinnitas Põhjarannikule, et nad esitavad hinnamuudatuse dokumendid konkurentsiametile kohe samal päeval, mil konkurentsiamet Enefit Poweri taotluse heaks kiidab.

"Meie prognoosi kohaselt võib uus hind lõpptarbijaile jõustuda juba septembrist, kuid mitte varem," ütles Rušeljuk, lootes, et kooskõlastused saavad kiiresti tehtud.

Enefit Power esitas sel nädalal konkurentsiametile taotluse vähendada Balti elektrijaamas Narva majade kütmiseks ja sooja veega varustamiseks maagaasist toodetava soojusenergia piirhinda 15 protsendi võrra.

19/07/2025

Ühe koertest võttis omanikult ära põllumajandus- ja toiduamet (PTA), teise nõustus omanik ise loomakaitsjatele loovutama.

Esmaspäeval käis Narva piirkonna konstaabel ühe Narva aiandusühistu suvilaomaniku kohta tehtud kaebust kontrollimas ning märkas seal kahte ilmselgelt hädas olevat ja hooletusse jäetud koera. Konstaabel tegi loomadest pildid ja videod ning saatis need PTA-le.

Ühe koertest võttis omanikult ära põllumajandus- ja toiduamet (PTA), teise nõustus omanik ise loomakaitsjatele loovutama.

19/07/2025

Kas Narva on järgmine? Sellest küsimusest on saanud omamoodi kultus välisajakirjanike seas. Ei, Narva ei ole järgmine, sest enam pole aasta 2014 ja Eesti pole tolleaegne Ukraina. Narva on Eesti linn, mis asub Eesti territooriumil ning Eesti piir on kindlalt kaitstud. Olukorda, kus Eestisse imbuksid "rohelised mehikesed", ei saa tekkida.

Eesti-Vene piiriliikluse oluline piiramine alates 2022. aastast ja kehtestatud täiendavad kontrollmeetmed nii Eestis kui ka Schengeni ruumis laiemalt teevad sellise stsenaariumi väga ebatõenäoliseks.
------------------------------------------------------------------
Kaitsevägi on loomas Narva sõjaväelinnakut, mis mahutaks kuni 1000 kaitseväelast. See ajalooline samm näitab Eesti pühendumust kõikidele Eesti piirkondadele ja võimalikku kiiret reageerimist ja toetust Politsei- ja piirivalve ametnikele.

Täiendav panus idapiiril on Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti (Frontex) hiljuti avatud juhtimiskeskus Narva-Jõesuus. See on selge, sümboolne, aga ka praktiline märk Euroopa Liidu solidaarsusest ja pühendumusest meie piiri turvalisusele. Keskus koordineerib piirivalveoperatsioone Põhjamaades ja Balti riikides, tuues siia rahvusvahelist ekspertiisi ja lisajõude. See samm kinnitab, et Eesti idapiir on kogu Euroopa Liidu välispiir ning selle kaitsmine on ka Euroopa huvi ja vastutus.

Terviklik kombinatsioon Venemaa sõjalisest kurnatusest, NATO kollektiivkaitsest, Eesti enda märkimisväärsest kaitsevõimest, tõhusast luuretööst ja regionaalsest koostööst loob tugeva kaitsekilbi, mis minimeerib otsese sõjaohu Eestile, kirjutab Marek Kohv algselt Diplomaatias ilmunud komme...

19/07/2025

Narvas kaotab 45 pedagoogi keelenõuete tõttu oma töökoha, kuna ei sooritatud edukalt eesti keele eksamit. Linnavalitsus loodab õppeaasta alguseks eestikeelseid õpetajaid leida, kuid muretseb nende kutseoskuste pärast.

Eesti keele eksamile registreerunud 50 Narva õpetajast sooritas eksami edukalt vaid 5. Kolmandik eksamile ei läinudki. Nüüd peavad keelenõuetele mittevastavad õpetajad koolist lahkuma ja nende asemele otsitakse uusi. Narva linnavalitsuse hinnangul probleeme õpetajate leidmisega tekkima ei peaks, sest keeleoskajatest soovijaid jagub. Küsimusi tekitavad aga uute õpetajate kutseoskused.

Narvas kaotab 45 pedagoogi keelenõuete tõttu oma töökoha, kuna ei sooritatud edukalt eesti keele eksamit. Linnavalitsus loodab õppeaasta alguseks eestikeelseid õpetajaid leida, kuid muretseb nende kutseoskuste pärast.

17/07/2025

Narva Muuseum kutsub Rootsi kuningriigi päevadele

Narva Muuseum kutsub laupäeval ja pühapäeval Rootsi kuningriigi päevadele-

1585. aastal andis Rootsi kroon Narvale linnaõiguse – see samm muutis linna saatust ja tõi 17. sajandil kaasa “kuldse Rootsi ajastu”. Narva Muuseum elustab selle pärandi 19.–20. juulil, kui Narva linnuses toimuvad Rootsi kuningriigi päevad kogu perele.

„Kuldne Rootsi aeg“ köidab ajaloolaste ja teadlaste meeli tänapäevalgi. See oli aeg, mil Narva oli tuntud suure kaubanduslinnana, mille valitsemisõiguse nimel võitlesid Euroopa suurriigid. Just hiilgaval rootsi ajal sai Narva oma kordumatu väljanägemise ja erilise õhkkonna, mis jäi praktiliselt muutumatuna püsima kuni Teise maailmasõjani.

Laupäeval, 19. juulil, Narva linnuses toimub ajaloorännak kõigile meeleelunditele. Kell 10–17 saavad perepiletiga külastajad läbida kogu linnuse põnevuskvesti, kus ülesanded muudavad lapsed (ja vanemad) üksipulgi uurijateks – see on mäng, kus kaotajaid pole.

Sügavamat sissevaadet linna identiteeti otsijad võivad liituda kuraatorituuridega näitusel „Sümbolid piiri peal“ kell 12 eesti ja kell 14 vene keeles.

Pärastlõunal muutub Põhjahoov kuldse ajastu elulavaks. Kell 12.30–16 vallutavad selle ajaloolise kostüümi­teater, tantsud ja muusika. Kunstnik Nata Gallo sõbralik karikatuuripliiats pakub külalistele tasuta kiirjoonistusi.

Kell 13–15 lapsed saavad valmistada endale krooni ja maalida keraamikat – kumbki töötuba maksab sümboolsed üks euro.

Rootsi kuningriigi päevadel ärkab ajalugu ellu ainulaadses teatrilavastuses algusega kell 14 ja kell 16. Narva linnuse Põhjahoovis kohtuvad 17. sajandi rändur Adam Olearius ja salapärane Pardi-Lind – legendide hoidja ja sümbol, mis kehastab linna sügavat sidet oma mineviku ja loodusega. Lavastus viib vaataja läbi linna muistse ja müstilise mineviku: kaubanduse, varanduste, põletatud nõidade ja kivide all ulguvate rüütlite maailma.

Rootsi 16.–17. sajandi köögi saladusi tutvustab Eva Poonshi kulinaarne meistriklass: kiirelt marineeritud heeringas, pliidiplaadil küpsev rukkileib, riisipuding risalamande ning legendaarseid lihapalle täiendav pohlakaste avavad maitsed ajast, mil sool oli kallis ja kala igapäevane varandus.

Päeva mahub ka barokk­kontsert: Läti viiuldaja Anna Salnit ja Eesti tšellist Tatiana Gashimova toovad kuuldavale Corelli, Couperini ja teiste 17. sajandi heliloojate tantsusonaadid.

Vabaõhu õhtupooliku krooniks on kell 16 algav jalutuskäik „Rootsiaegne Narva“, mis viib külalised Rootsi perioodi jälgedesse vanalinnas.

Pühapäev on pühendatud ekskursioonidele. Kell 14 stardib muuseumipileti sees ülevaatlik ekskursioon giidiga. Kell 16järgneb tasuta ekskursioon Lääne- ja Põhjahoovis – koha tagab eelnevalt Fientast hangitud nullhinnaga pilet.

Samal päeval toimuvad ka planeeritud ekskursioonid: kell 12 Kreenholmi, kell 15 Kristervalli ning kell 16 in sama ekskursioon vene keeles.

15/07/2025

Narvas toimunud techno-festival «Repeat» on pälvinud kriitikat, kuna vaatamata kakskeelsele reklaamile, toimus üritus väidetavalt vaid vene keeles. Osalejate hinnangul eirati täielikult eesti keelt, kuigi festivali toetas ka Eesti Kultuurkapital.​

Kuigi festivali oli reklaamitud nii vene kui ka eesti keeles, väidavad osalejad, et kohapeal kõlas vaid vene keel. «Mitte ühtki sõna eesti keeles. Laval kõlab ainult vene keel. Korraldajad ei tee isegi katset tervitada või anda mingit infot riigikeeles,» tõdeb kasutaja Jarmo sotsiaalmeediaplatvormil Reddit.

Tema sõnul muudab olukorra eriti küüniliseks fakt, et üritust toetas Eesti Kultuurkapital – asutus, mille eesmärk on just nimelt eesti keele ja kultuuri edendamine.

Narvas toimunud techno-festival «Repeat» on pälvinud kriitikat, kuna vaatamata kakskeelsele reklaamile, toimus üritus väidetavalt vaid vene keeles. Osalejate hinnangul eirati täielikult eesti keelt, kuigi festivali toetas ka Eesti Kultuurkapital.​

15/07/2025

Putini vastast noormeest ähvardas väljasaatmine Venemaale

Äsja Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppe lõpetanud ja seal magistriõpingutega jätkata kavatsev Filip Gavrilov tahab tulevikus oma kodulinnas Narvas eesti keelt õpetada, aga veel nädal tagasi ähvardas teda elamisloa lõppemise tõttu Venemaale saatmise oht, kirjutab Postimees.

Noormehel tekkis Eestist väljasaatmise oht seetõttu, et tal on Venemaa kodakondsus. Tema isa sündis Narvas ja kolis 1990ndatel Venemaale, ent sealne poliitiline olukord ja agressioon Ukraina vastu tõid pere 2018. aastal Eestisse.

«Mina kasvasin siin üles, lõpetasin Narvas kooli kuldmedaliga, õppisin Tartu Ülikoolis. Räägin vabalt eesti keelt ja olen tugevalt seotud Eesti ühiskonnaga. Mul on siin pere, sõbrad ja akadeemiline tulevik. Sellest hoolimata on politsei- ja piirivalveamet (PPA) keeldunud mulle elamisluba andmast, viidates minu Venemaa kodakondsusele,» rääkis 21-aastane Gavrilov.

Tema advokaat Andrei Matvejev selgitas, et Gavrilovi isa sai 2018. aastal Eestis viibimiseks tööloa, aga see ei taganud pereliikmete enda juurde kutsumist. Vanemad taotlesid pojale viisa, mille järel oli võimalik saada ka elamisluba.

Tänavu 24. mail hakkasid kehtima välismaalaste seaduse muudatused. 6. maiks oli noormees pannud kinni aja, et esitada taotlus tähtajalise elamisloa muutmiseks püsivaks, kuid politsei soovitusel lükkas selle edasi juunikuusse, sest eelmine luba polnud veel lõppenud. Juuniks oli seadus aga juba muutunud ning Venemaa kodanikule polnud võimalik alalist elamisluba anda.

Gavrilov märkis õiguskantsler Ülle Madisele saadetud kirjas, et seejärel soovitas PPA tal muuta elamisloa taotluse alus osaliseks töövõimetuseks, sest noormees oli vanemate ülalpidamisel. «Suvel asuti minuga taas ühendust võtma, et muuta alus elamisloaks õpingute eesmärgil. Taotluse esitamise hetkel kehtis /.../ valitsuse 8.04.2022 määrus number 42 sanktsioonide kehtestamisest seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene agressiooniga Ukrainas esialgsel kujul. Seda muudeti alates 28.07.2022 (jõustumisega alates 30.07.2022) viisil, mis võttis Venemaa kodanikelt võimaluse taotleda elamisluba Eestis õppimise eesmärgil,» kirjutas Gavrilov. «Pärast nimetatud muudatust helistas mulle PPA inspektor, kes tegeles minu taotlusega, ja hakkas mind ähvardama väljasaatmisega – sellepärast, et võtaksime avalduse tagasi. Mulle öeldi otsesõnu, et avaldust ei rahuldata ja mind saadetakse samal päeval riigist välja.»

Kui Gavrilov pöördus uuesti PPA poole, soovitati tal oodata määruse võimalikku muutmist. «Ametnik ütles, et välismaalaste seaduse järgi on mul õigus viibida Eestis seaduslikult 270 päeva jooksul pärast senise elamisloa lõppemist, ja avaldas lootust, et piirangud võivad selle ajaga leeveneda.»

Vahepeal esitas Gavrilov rahvusvahelise kaitse taotluse, sest tema Venemaa-vastased seisukohad olid sotsiaalmeedias avalikud, lisaks oli ta osalenud pikettidel Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna juures Tallinnas.

6. juulil 2023, kui lõppes 270-päevane seadusliku viibimise tähtaeg, esitas Gavrilov uue taotluse, seekord õppimise eesmärgil Tartu Ülikoolis. Kuna esitatud oli ka rahvusvahelise kaitse taotlus, viibis ta Eestis seaduslikult edasi. Sealjuures lähtus Gavrilov tõsiasjast, et selleks ajaks oligi määrust osaliselt muudetud ning Venemaa kodanikele, kelle eesti keele oskus vastab vähemalt tasemele B2 ja kes jätkavad Eestis omandatud haridust järgmisel õppeastmel, oli uuesti võimaldatud õppimiseks elamisluba taotleda. Kui aga noormees sai nii rahvusvahelise kaitse taotlusele kui ka õppimiseks elamisloa taotlusele eitava vastuse, pöördus ta kohtusse.

Kaebuse seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega rahuldas Tallinna halduskohus mullu 29. veebruaril, kuid PPA esitas selle peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna ringkonnakohus selle aasta 21. veebruaril ka rahuldas. Riigikohus omakorda ei võtnud Gavrilovi kassatsioonkaebust menetlusse.

Õppimise eesmärgil elamisloa taotlemise kohta tehtud PPA otsuse peale esitatud kaebust menetles Tartu halduskohus, ning ka see jäeti rahuldamata.

Gavrilovi sõnul on kohtud lahendites välja toonud asjaolu, et vaatamata õiguse puudumisele saada rahvusvahelist kaitset ning elamisluba õppimise eesmärgil, võiks PPA tema olukorda arvestades kaaluda elamisloa väljastamist humanitaarsetel põhjustel.

Muu hulgas tõi Tallinna ringkonnakohus välja, et Gavrilov on avaldanud oma seisukohti sotsiaalmeedias, osalenud Vene saatkonna ees toimunud sõjavastastel protestidel ning koostanud Tartu Ülikoolis diplomitöö teemal «Lõpmatu sõda: Putini võidupüha kõnede retoorika», ning seetõttu võib ta Venemaal sattuda poliitilise tagakiusamise ohvriks.

Otsuse juures aga mainitakse, et Gavrilovi aktiivset hoiakut Venemaa kuritegude vastu ei saa arvesse võtta, sest tal polevat nii kõva profiili, kui oli tapetud Vene opositsiooniliidril Aleksei Navalnõil.

«Mida peab inimene tegema selleks, et tal oleks võimalik saada rahvusvaheline kaitse?» küsis Gavrilovi advokaat Matvejev. «Kas selleks on vaja [Venemaa president Vladimir] Putin maha lüüa? Ringkonnakohtus öeldi, et Gavrilov peab näitama veel suuremat toetust Eestile. Mina Eesti kodanikuna saan astuda Kaitseliitu, kuid mida tema saab selleks veel teha?»

Lähtudes kohtute lahendites väljendatud seisukohtadest, pöörduski Gavrilov PPA poole taotlusega kaaluda talle elamisloa väljastamist humanitaarsetel põhjustel, PPA on aga kahel korral saatnud teatise, et sellest kavatsetakse ikkagi keelduda. Kuna eelmise nädala neljapäevaks oli Gavrilov enda sõnul sattunud kriisiolukorda, saatiski ta kirja õiguskantslerile ja ajakirjandusväljaannetele, milles muu hulgas väidab, et väljasaatmine Venemaale seaks tema elu ja turvalisuse otsesesse ohtu.

«Olen siiralt veendunud, et probleem tuleneb ainult sellest, et mul on Venemaa pass. Kuigi Euroopa Liidu sanktsioonid peaksid olema isiklikud (see tähendab vastama sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirjale) ja mitte olema vahendiks kogu Venemaa elanikkonna vastu võitlemiseks, näen politsei poolt just soovi minust vabaneda, mis on diskrimineerimine rahvuse alusel ja ei ole Eesti põhiseaduse raames õiguspärane,» kirjutas Gavrilov.

Postimehe järelepärimise peale laekus 11. juulil toimetusele kiri PPA identiteedi ja staatuste büroo juhilt Liis Valgult: «Pärast meile esitatud põhjendustega tutvumist otsustasime sellele noormehele anda elamisloa humaansetel kaalutlustel. Alustasime täna selleks vajalike dokumentide ettevalmistamist ning jõuame kõik kindlasti tehtud nii, et noormees ei pea Eestist lahkuma.»