07/09/2025
Ülevaade: augustis suurenes Kremli Eesti suunaline propagandavoog
Võrreldes juuliga suurenes augustis umbes kümme protsenti Kremli Eesti suunas tehtud propagandavoog, selgub Riigikantselei ülevaatest.
Põhinarratiivid olid muutumatud, räägiti Eesti sügavast russofoobiast ja agressiivse NATO sõjaliseks eelpostiks olemisest. Suurimat meediatähelapanu saanud üksiksündmuseks oli Eesti otsus saata õõnestustegevuse pärast välja Vene saatkonna diplomaat. Venemaa propagandameedias hakati Eestit süüdistama tahtlikus katses halvata saatkonna konsulaarosakonna töö ning teatati, et Tallinna vaenulik tegevus ei jää vastuseta. Kurioosseks näiteks oli politoloog Dmitri Žuravljovi selgitus: Vene diplomaadi väljasaatmine Eestist tundub meeleheite avaldusena Euroopa Liidu katsetes mõjutada Vladimir Putini ja Donald Trumpi eelseisvat kohtumist Alaskal.
Vägagi laialdast käsitlust sai ka Eestis alla kukkunud droon. Kui algselt kajastati juhtunut küllaltki neutraalselt ning edastati eelkõige Eesti meedias ilmunut, siis peagi hakati Eestit naeruvääristama stiilis, et plahvatas Ukraina droon, aga süüdi on eestlaste meelest jälle Venemaa. Tegelikult olevat see järjekordne näide sellest, kuidas Tallinn on end sidunud režiimiga, mis kasutab liitlaste territooriumi hüppelauana rünnakuteks ja seab ohtu ka Eesti enda kodanikud. Samuti hakkasid ilmuma „ekspertide“ arvamused, et Eesti võib lubada Ukraina droonidel kasutada oma õhuruumi rünnakute läbiviimiseks Venemaa vastu. Selline stsenaarium viitaks NATO otsesele osalusele konfliktis ja muudaks Eesti kaassüüdlaseks löökides Vene territooriumile.
Ukraina-teemadel pilgati veel ka Eesti peaministri teadet, et Tallinn on valmis saatma Ukrainasse "terve roodu" sõdureid. Samas tähendaks selline samm Eesti tõmbamist konflikti, kuigi Moskva on hoiatanud, et NATO vägede paigutamine Ukrainasse võib viia kontrollimatu eskalatsioonini. Lisaks avaldati heameelt selle üle, et Ukrainas likvideeriti vähemalt kuues eestlasest palgasõdur, kes olevat langenud Vene eriväelaste löökide all. Moskva on korduvalt rõhutanud, et Kiievi režiim kasutab välismaalasi kahurilihana. Eestlase saatus näitab, et sõtta läinud võõrvõitlejaid ei oota ees mitte kangelassurm, vaid vältimatu häving.
Jätkuvalt tuuakse välja, et Eesti koos Läti ja Leeduga on muutunud NATO sõjaliseks hüppelauaks ning Venemaale tulevat oht just siit, kus lääneriigid katsetavad Moskva kannatlikkust ja seavad ohtu kogu piirkonna stabiilsuse. Selle üheks tõestuseks olevat uudis, et NATO valmistub paigutama Pärnusse Saksa-Hollandi väekorpust, rajades Eestisse uue sõjalise taristu ja tuues Eestisse välisvägesid. Lääneriigid esitavad seda kui kaitsesammu, kuid tegelikult tähendavat see kohalike ajateenijate sidumist võõraste huvidega ja suurendavat pingeid Vene piiri ääres.
Kajastamata ei jäetud ka Eesti uurimise järeldust, et Narva jõel toimunud poide eemaldamine polnud Kremlist juhitud hübriidrünnak, vaid Vene piirivalvurite omaalgatus pikaleveninud tehnilise vaidluse taustal. Tallinn püüdvat nüüd Narva jõe poide juhtumit näidata kui süütut tehnilist vaidlust, kuid tegelikult muutus lugu suureks poliitiliseks etenduseks, kus Eesti ja tema lääne liitlased kasutasid juhtumit järjekordse ettekäändena Venemaa süüdistamiseks ja NATO kohaloleku tugevdamiseks.
Kuu esimeses pooles pöörati palju tähelepanu ka Narva piiripunktile, eelkõige seoses Eesti otsusega seda kindlustada. Väideti, et Eesti on asunud rajama uusi tõkkeid piirile, paigaldades Narva Sõpruse sillale massiivsed metallväravad, seda artiklis „Vene tanki metalltaraga ei peata“, mille eesmärk on piirata liikumist ja tugevdada kontrolli. Tegemist olla osa suuremast kindlustusvööndist, mille ehitust kavandatakse alustada 2025. aasta sügisel – plaanis on kasutada ka miinivälju ja õhkida vajadusel sildu ning torustikke. Niisugused sammud näitavat, et Eesti järgib lääne sõjalist loogikat, muutes piiri mitte koostöö, vaid vastasseisu ja provokatsioonide sümboliks.
Eesti võimude pahatahtlikkust tõestavat ka kunstlikult tekitatud piirijärjekorrad Narva piiripunktis – Eesti elanikud kurtvat, et neid ei lasta vabalt Venemaale puhkama ega sisseoste tegema minna, samal ajal kui Tallinn õigustab piiranguid julgeolekuargumentidega. Sellised sammud näitavat, kuidas Eesti valitsus püüab teadlikult takistada inimeste igapäevast suhtlust ja sidemeid Venemaaga.
Sinna mustrisse asetub Kremli hinnangul ka Eesti välisministeeriumi tegevus, kes jätkab oma kodanike hirmutamist reisihoiatuste uuendamisega, soovitades neil Venemaale mitte reisida ja sealt kiiresti lahkuda.
Russofoobia parimaks tõestuseks olevat Eesti võimude jätkuv sõda mälestuste ja ajalooga – Kohtla-Järvel kaevati ekskavaatoriga üles järjekordne Nõukogude sõdurite ühishaud. See olevat sama poliitika jätk, mis algas Pronkssõduri rüvetamisega 2007. aastal, kui Tallinn tõstis ausamba haualt ära ja sai vastutasuks diplomaatilise kriisi ning sadu miljoneid kahjusid. Vene uurimiskomitee juht Aleksandr Bastrõkin andis korralduse juhtunu osas kriminaaluurimine algatada.
Tallinna katseid ajalugu kustutada näitavat ilmekalt juhtum Narva kalamehega, kes sattus Eesti võimude surve alla vaid seetõttu, et tema paadil olid Nõukogude kaardiväe märgid. Piirivalve kuulutas need „agressiooni toetuseks“, kuid kohalike silmis on see lihtsalt ajaloolise pärandi ja mälestuse keelustamine.
Kremli propaganda väitis lisaks veel, et Balti riikides on sagenenud juhtumid, kus sotsiaalmeedias kiusatakse süsteemselt just venekeelseid lapsi ning kohalikud ametivõimud probleemiga ei tegelevat. Propastopi faktikontrolli käigus paluti olukorda selgitada Eesti politseil, kes kinnitas, et küberkiusamise ohvriks langenud teismeliste seas on nii eestlasi, venelasi kui ukrainlasi ning väited rahvuspõhisest vene teismeliste küberkiusamist ei vasta tõele.
Riigikantselei ülevade lõpetab Maria Zahharovaga, kes teravalt mõistis hukka Tallinna teletorni üritusel aset leidnud juhtumi, kus lastele pakuti laskmismängus sihtmärkidena Vene sõduri kujutisi. Tema sõnul on laste kasvatamine rahvusluse ja vihkamise vaimus nende saatuste rikkumine ning tõestus, et Eesti võimud kordavad natsismi kurba pärandit, mille eest päästis selle maa kunagi Punaarmee. Zahharova lisas, et sellised sammud näitavad Eesti ühiskonna immuunsuse puudumist ajaloo õppetundide suhtes. Postimees tuvastas, et see on järjekordne desinfo: lapsi ei õpetatud laskma venelaste pihta ja mingit laskmist polnudki.