Acta Historica Tallinnensia

Home
Estonia
Tallinn
Acta Historica Tallinnensia

Acta Historica Tallinnensia is an international history journal published since 1997 by the Estonian Academy of Sciences.

The biannual journal is devoted to the history of the Baltic Sea region and of the Baltic States. We welcome papers dealing with any aspects of history from medieval to contemporary period. All paper submissions, accepted by the editorial board, will be refereed in a double-blind review process by at least two reviewers with expertise in the relevant subject area. The journal publishes research pa

pers and review essays in English and in Estonian. All articles are provided with short summaries: if the article is written in Estonian, the summary should be in English, and vice versa. The journal provides open access to all of its content. The journal is published twice a year, in June and in December.

21/09/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Kuidas arenesid suhted Konstantin Pätsi valitsuse ja Eesti sotsialistide vahel 1930. aastatel? Olaf Kuuli näitab oma artiklis (1992), kuidas valdav osa Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei kaadrist läks Pätsi valitsuse esimeste sammudega kaasa, lootes takistada vabadussõdalaste võimulepääsu. Kui ESTP vasaktiib näitas võimukriitilist hoiakut juba 1934. aastal, siis partei juhtkond ja ajaleht Rahva Sõna jäid veel mõneks ajaks lojaalseks. Sajanditaguste sotside keerulistest valikutest ja nende muutuvast suhtumisest Pätsi autoritaarsesse režiimi saab täpsemalt lugeda siit (foto: Wikimedia commons): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1992-3-198-204_20240416151948.pdf?v=a57b8491d1d8

14/09/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Pärast iseseisvuse kehtestamist seisis Eesti haridussüsteemil ees ülesanne asendada tsaariaegsed keskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpikud uute, demokraatlikule rahvusriigile sobilike käsitlustega. Väino Sirk vaatleb oma 1993. aasta artiklis iseseisvusaja esimese kümnendi (1919–1930) arenguid ja väljakutseid: kuidas kõrvuti vanema põlvkonna teostega kujunes välja noorte ajaloolaste (Hans Kruus, Peeter Tarvel jt) ja juristide (Richard Räägo, Richard Kleis) loodud uus õppekirjandus. Eesti Vabariigi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse algusaegadest saab lähemalt lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-1-48-63_20240415155636.pdf?v=a57b8491d1d8

07/09/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Milline nägi välja Eesti Vabariigi teaduspoliitika kahe sõja vahelisel ajal? Kädi Riismaa kirjeldab oma 1993. aasta artiklis, kuidas 1920. Eestis riiklik teaduse juhtimine sisuliselt puudus, samas kui 1930. aastatel võttis valitsus teaduselus märksa aktiivsema ja kontrollivama hoiaku. Muu hulgas koordineeriti teadustööd esimese iseseisvusaja viimastel aastatel loodud katusorganisatsioonide, nagu Loodusvarade Instituut ja Teaduste Akadeemia, kaudu. Sajanditaguse Eesti teadusmaastikust saab täpsemalt lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1992-3-216-221_20240416152134.pdf?v=a57b8491d1d8

31/08/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Lääne-Euroopas 18. sajandi lõpus hoo sisse saanud põllumajandusteadus jõudis alates 19. sajandi keskpaigast ka Eestisse. Kui esialgu leidsid uued teadmised rakendust peamiselt mõistates ja teadusasutustes, siis peagi levisid need juba ühiskonnas laiemalt, nii et 20. sajandi alguses ilmusid juba esimesed eestikeelsed põllumajandusteaduslikud teosed. Väino Sirk kirjeldab oma artiklis (1994) põllumajandusseltside ja rahvusliku liikumise juhtide rolli põllumajandusmõtte edendamisel. Eesti põllumajandusintelligentsi, -mõtte ja -kirjanduse kujunemisest saab lähemalt lugeda siit (foto: Wikimedia commons): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1994-2-178-207_20240415135045.pdf?v=a57b8491d1d8

24/08/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse Eestis hakkasid samaaegselt kujunema kunstielu ja seda kajastav ajakirjandus. Tallinna ja Tartu saksakeelses pressis ilmub esmalt kuulutusi kunstinäitustest, kontsertidest ja etendustest, hiljem aga muutuvad kunstikirjutised järk-järgult mitmekülgsemaks. Kahe sajandi taguse kunstielu ja -kirjutiste arengut kirjeldab oma 1993. aastal ilmunud artiklis Rein Loodus. Loe lähemalt siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-3-252-259_20240415164349.pdf?v=a57b8491d1d8

17/08/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Liivimaa maapäevale mõeldes meenuvad esimesena maaisandad ja nende vasallid, ent milline oli linnade roll Vana-Liivimaa seisusliku esinduskogu kujunemisel? Priit Raudkivi kirjeldab oma artiklis (1987), kuidas Riia, Tallinna ja Tartu mõjuvõim 14. sajandi teises pooles seoses Hansa Liitu kuulumisega kasvab. 15. sajandi alguses jõuvahekorrad aga muutusid ning ordu ja piiskoppide surve all hakkas linnade positsioon nõrgenema. Kuidas see kõik mõjutas maapäeva arengut, loe artiklist: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1987-2-160-171_20240418152930.pdf?v=a57b8491d1d8

10/08/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Heidame lugemisaasta puhul pilgu emakeeleõppe ajalukku. Millised olid vanimad säilinud eesti aabitsad ja kuidas nende abil lugema õpetati? Liivi Aarma käsitleb oma rohkete illustratsioonidega artiklis viit 17. sajandi aabitsaraamatut, mille autoriks oli Bengt Gottfried Forselius. Selle kohta, millist metoodikat aabitsad järgisid ja mille poolest need teistest tolleaegsetest lugemisõpikutest eristusid, saab lähemalt lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-1-31-47_20240415155533.pdf?v=a57b8491d1d8

03/08/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. 1930. aastate Eesti kunstimõte oli tugevalt mõjutatud Euroopas domineerinud suundumustest. Esseistikas väljendus iseäranis vaimustus looduslähedust ja rahvuslikkust püünele tõstva Prantsuse neoklassitsistliku kultuurikäsitluse suhtes. Kümnendi teisel poolel kunstikirjutiste toon aga muutub ning esile tõusevad vastandlikud koolkonnad. R**t Varblane analüüsib oma artiklis (1993) totalitaarsetest režiimidest üle võetud ametlikku kunstipoliitikat ja sellele vastanduvat “kunst kunsti pärast” lähenemist. Mentaliteedimuutusest sõjaeelses Eesti kunstikriitikas saab lähemalt lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-3-309-318_20240415165213.pdf?v=a57b8491d1d8

27/07/2025

UUS NUMBER! 3D-tehnoloogiad on kiiresti arenenud, kuid nende kasutus kultuuripärandi uurimisel ja säilitamisel on jäänud pigem erandlikuks. Andres Uueni, Hilkka Hiiop ja Sünne Remmer uurivad oma artiklis kahe tähelepanuväärse teose – rüütelkonna hoone plafoonmaali ja Bernt Notke altariretaabli – näitel, kuidas 3D-skanneerimine, fotogramm-meetria, DEM-kõrgusmudelid ja kompuutertomograafia võivad pakkuda uurijale ja konservaatorile uusi töövõimalusi. Artiklis arutletakse ka selle üle, miks 3D-dokumenteerimine pole veel kuigi laialt levinud ja millised sammud oleks vaja astuda, et see muutuks pärandimaailmas igapäevaseks töövahendiks. Loe lähemalt siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-131-164_20250521182532.pdf?v=a57b8491d1d8

20/07/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi järel tugevnes riikide majanduspoliitikas püüdlus autarkia poole: rahvusvahelise kaubanduse käive kahanes mõne aastaga pea poole võrra. 1920. aastatel maailmamajandusse integreerunud Eesti majandust tabas kriis raskelt: tootmine ning eksport vähenesid ja tööpuudusest sai tõsine sotsiaalne probleem. Milliste meetmete abil püüdsid järjestikused valitsused kriisiga toime tulla? Milliseks kujunes Eesti Vabariigi tööstuspoliitika 1930. aastatel? Vastused leiab Maie Pihlamägi 1992. aasta artiklist (foto: Rahvusarhiiv): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1992-3-205-215_20240416152046.pdf?v=a57b8491d1d8

13/07/2025

UUS NUMBER! Eesti arhiivide ja muuseumide andmebaasid sisaldavad miljoneid kirjeid, aga digiajaloolised uurimisprojektid nõuavad ka kvaliteetseid ja ühtlustatud metaandmeid. Liisi Taimre uurib oma artiklis Asutava Kogu ja Tartu linnavolikogu protokollide näitel Rahvusarhiivi infosüsteemi (AIS) ja Eesti muuseumide infosüsteemi (MuIS) metaandmete sobivust andmeanalüüsiks. Mõlemad andmebaasid loodi 1990ndatel ning neis sisalduvaid kirjeid ei ole üldjuhul loodud andmeanalüüsi silmas pidades. Mida teha? Loe lähemalt siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-112-130_20250521181953.pdf?v=a57b8491d1d8

06/07/2025

FROM THE ARCHIVE. How should we understand the agrarian reforms of the mid-19th century in the Baltic provinces of the Russian Empire? In this 1991 article (in German), historian Juhan Kahk places the Baltic case in a broader imperial context, drawing on comparative and quantitative data to assess outcomes across regions. While earlier accounts emphasised how hard the reforms were on Baltic peasants – forcing them to purchase the land they had long cultivated – Kahk paints a more balanced picture, showing how their impact depended on the shifting power dynamics between imperial authorities and local elites. Read the full article here (photo: Tallinn City Museum):https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-3-309-318_20240415165213.pdf

Address

Kohtu 8
Tallinn

Website

https://kirj.ee/historica/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Acta Historica Tallinnensia posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Acta Historica Tallinnensia:

Shortcuts

Want your business to be the top-listed Media Company in Tallinn?