Tallinna Ülikooli Kirjastus

25/04/2025

Esitlesime kolmapäeval Jorge Luis Borgese raamatut "See värsikunst". Aitäh kirjanduslikule kolmapäevale meid võõrustamast, oli meeleolukas õhtu!

11/04/2025

💐Nädal aega tagasi esitlesime TLÜ Akadeemilises Raamatukogus Eesti bibliograafide mammutsaavutust, kolmeköitelist võõrkeelset rahvusbibliograafiat. Aastakümnete pikkuse töö vili on nüüd kindlate kaante vahel!

09/04/2025

📖 Karl-Martin Sinijärv luges Eesti autorite kogumikku "Mõisa fenomen Balti kultuuriloos": "Igavat lugu nagu ei olnudki. Kõik tegijad on lisaks asjatundlikkusele ka kaasakiskuvad kirjutajad – taas tükk tõsist teadust, mida ometi ka asjaga mitte kokku puutuval inimesel hea lugeda on."

Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve raamatusoovituste hulka mahtus sel korral kaks kodumaist teost: "Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade" ja "Skulptor Tiiu Kirsipuu. Illustreeritud kulgemine".

07/04/2025

🪻 Linda Kaljundi: "Arvan, et selles kogumikus ning ka laiemas uurimistöös mõisate ümber peegeldub muutunud suhtumine baltisaksa kultuuri. Pikalt, nii rahvusliku ärkamise ajal kui ka Nõukogude perioodil, käsitleti baltisaksa kultuuri negatiivses võtmes – rõhumise sümbolina. Alates Eesti taasiseseisvumisest, eriti 2000ndatest, on uurijad aga järjest rohkem rõhutanud eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikust põimumist. See on aidanud paremini mõista, kuidas ebaõigluse ja hierarhiate kõrval on kahe kogukonna suhetes olnud väga palju eriilmelist kooseksisteerimist ja kultuuriülekandeid. See on üks läbiv teema, mis jookseb läbi ka sellest raamatust ning iseloomustab laiemalt uut suhtumist baltisaksa kultuuri viimastel aastakümnetel."

🪻 Loe teadusportaalis Novaator ilmunud intervjuud "Mõisa fenomeni" koostajate Linda Kaljundi ja Kristina Jõekaldaga:

Ehkki paljudele eestlastele seostuvad mõisad kauni arhitektuuri ja maastikuga, juhivad Eesti mõisa fenomenist raamatu koostanud EKA vanemteadur Kristina Jõekalda ja professor Linda Kaljundi tähelepanu nende ajaloolisele mitmetahulisusele. Mõisate uurimine võib ühelt poolt avada akna mineviku ...

01/04/2025

💥 Kuna raamatute müüginumbrid on üleüldises languses, siis on TLÜ kirjastus võtnud nõuks oma brändi radikaalselt uuendada ja hakata püüdma uusi sihtgruppe. Selleks on valminud professionaalsed reklaamklipid, mis peagi jooksevad kõigis suuremates telekanalites. Täna on teil eksklusiivne võimalus neid esmakordselt oma silmaga näha! 🔥

Raamatute TOP reklaamklipp nr 3: "Kõige skandaalsemad suhted".

Kena aprilli algust!

Tallinna Ülikooli Kirjastuse reklaamklipid TLÜ saates “Eesti Vabariik 107 – targa eluviisi tähestik”.Reklaamtekstide autor ja lugejaERMO SÄKSRežissöör-montee...

01/04/2025

💥 Kuna raamatute müüginumbrid on üleüldises languses, siis on TLÜ kirjastus võtnud nõuks oma brändi radikaalselt uuendada ja hakata püüdma uusi sihtgruppe. Selleks on valminud professionaalsed reklaamklipid, mis peagi jooksevad kõigis suuremates telekanalites. Täna on teil eksklusiivne võimalus neid esmakordselt oma silmaga näha, püsige lainel! 🔥💪🙏
Raamatute TOP reklaamklipp nr 2: "Kõige vanem raamat".

Tallinna Ülikooli Kirjastuse reklaamklipid TLÜ saates “Eesti Vabariik 107 – targa eluviisi tähestik”.Reklaamtekstide autor ja lugejaERMO SÄKSRežissöör-montee...

01/04/2025

💥 Kuna raamatute müüginumbrid on üleüldises languses, siis on TLÜ kirjastus võtnud nõuks oma brändi radikaalselt uuendada ja hakata püüdma uusi sihtgruppe. Selleks on valminud professionaalsed reklaamklipid, mis peagi jooksevad kõigis suuremates telekanalites. Täna on teil eksklusiivne võimalus neid esmakordselt oma silmaga näha, püsige lainel! 🔥💪🙏

Raamatute TOP reklaamklipp nr 1: "Kõige rohkem allmärkuseid".

Tallinna Ülikooli Kirjastuse reklaamklipid TLÜ saates “Eesti Vabariik 107 – targa eluviisi tähestik”.Reklaamtekstide autor ja lugejaERMO SÄKSRežissöör-montee...

28/03/2025

TLÜ kirjastuselt on Avatud Eesti Raamatu sarjas peagi ilmumas René Girard'i "Vägivald ja püha", mille on tõlkinud Mart Kangur. Raamatule kirjutas saatesõna Mihhail Lotman, kes täna kl 18.15 peab Vabas Akadeemias loengu "René Girard ja vägivald". Kui Tartusse Jakobi kultuurikotta kohale minna ei saa, siis võib jälgida ülekannet Postimees TV vahendusel.

28. märtsil räägib Mihhail Lotman Vabas Akadeemias René Girardist.

25/03/2025

📖 UUS RAAMAT
Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi ja Ulrike Plathi koostatud kogumikus „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade“ uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.

Kogumik on sündinud veendumusest, et mõisa paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös teisi aspekte. Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasele ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele.

„Mõisa fenomen“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Acta Universitatis Tallinnensis. Artes“. Artiklite autorid on Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk ja Hannes Vinnal.

Raamatu ilmumist toetasid Eesti Kunstiakadeemia, Böckler-Mare-Balticum-Stiftung ja Eesti Kultuurkapital.

19/03/2025

🌱"Luule on Borgese jaoks midagi sellist, mida me täiesti kehaliselt tajume," ütles "Selle värsikunsti" tõlkija Rebekka Lotman eilses intervjuus Tõnu Karjatsele. Kuula alates 4. minutist. 📻

ERR

18/03/2025

UUS! 📚
Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele. Kolm köidet koostasid Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo ja Aira Võsa.

Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus.

Bibliograafia teine köide koondab aastatel 1711–1830 ilmunud võõrkeelseid trükiseid. Põhjasõja järgsed esimesed aastakümned olid trükitoodangult väga tagasihoidlikud, haridus- ja kultuurielu elavnes alles 18. sajandi keskpaiku ning hakkas jõudsamalt arenema sajandi viimasel veerandil. Eesti- ja Liivimaale peamiselt Saksamaalt ümber asunud haritlaste teostes avaldusid uued ideed, valgustusajaga kaasas käiv vaade kohalikele oludele ja siin elavale talurahvale. Ilmuma hakkasid nädalalehed, katsetati ajakirjadega, avalikkuse ette jõudsid esimesed pärisorjust kritiseerivad kirjatööd. Ülikooli taasavamine Tartus tõi Eestimaale terve plejaadi õpetlasi, kelle abil sai uue hingamise teaduskirjanduse välja andmine ning Eesti- ja Liivimaa looduse ning ajaloo põhjalikum uurimine. Siinsed meresõitjad ja maadeuurijad avardasid oma rännakutega maailmapilti ning paljud siinsed õpetlased jõudsid oma töödega 19. sajandil Peterburi Teaduste Akadeemia tunnustatud teadlaste hulka.

Bibliograafia kolmas köide sisaldab nimestiku kasutamist hõlbustavaid registreid: nime, pealkirja, organisatsiooni, teema, kohanime, ilmumiskoha, trükkali ja trükikoja või keele alusel. Nimeregistrist leiab mitme autori puhul ka lühikese elulookirjelduse koos viidetega allikatele.

„Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora“ Teose ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvuskultuuri Fond.

13/03/2025

Väärt lugemist emakeelepäevaks!🪻
Lingid raamatutele TLÜ veebipoes leiad kommentaaridest.

11/03/2025

UUS RAAMAT
Jorge Luis Borgese aastatel 1967–1968 Harvardis peetud loengusari „See värsikunst“ pakub sügavalt isikliku ja äärmiselt avara pilgu luulekunstile. Ohtratele näidetele ja terastele tähelepanekutele tuginedes arutleb Borges luule olemuse, kujundite, keele, tõlkimise ja tõlgendamise, loo jutustamise, aga ka elu üle üldiselt. Viimases, luuletaja kreedole pühendatud loengus jagab ta ka näpunäiteid algajale luuletajale.

Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina proosakirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle mõju 20. sajandi kirjandusele ja kirjandusteadusele on tohutu – inspiratsiooni allikana on teda nimetanud teiste seas Umberto Eco, Gérard Genette, John Updike, Jacques Derrida ja Julio Cortázar. Genfi kolledžis saksa ja prantsuse keelt õppinud Borges liitus õpingute järel avangardistidega. 1922 asutas ta ajakirja Proa ning keskendus kirjatööle, avaldades luuletusi, novelle ja esseistikat. 1950 nimetati ta Argentina Inglise Kultuuri Assotsiatsiooni inglise kirjanduse õppejõuks, 1955 Argentina Rahvusraamatukogu direktoriks. Samal ajal kaotas ta nägemise. Nii pidas fenomenaalse mäluga Borges seda loengusarja juba pimedana. Nende pikka aega kadunuks peetud ja selle sajandi algul leitud loengute ärakiri toob aga lugejani elavalt Borgese hääle: teravmeelse vaimukuse ja südamlikkuse, armastuse luulekunsti ja elu vastu.

Jorge Luis Borgese „See värsikunst“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Artis Poeticae“ ja selle on inglise keelest tõlkinud ning järelsõnaga varustanud Rebekka Lotman. Värsitõlked väljaande tarvis tegi Maria-Kristiina Lotman. Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital.

06/03/2025

UUS RAAMAT
Meediaarheoloogia teerajaja, nüüdseks ilmakuulus uusmaterialismi teoreetik Jussi Parikka avab oma esimeses, 2004. aastal soome keeles ilmunud raamatus „Masinaõpetus“ tehnoloogia, meedia ja inimkultuuri põimunud ajalugu. Digikultuuri ja meediateooria valdkond oli raamatu ilmumise ajal veidi teistsugune kui praegu, kuid paljud teemad on arutellu naasnud, nagu küborgid ja tehisintellekt.

Parikka mõtlemapanev teos kujutab endast uurimust sellest, kuidas masinad kujundavad meie kultuuri, mõtteid ja arusaamist eksistentsist laiemalt. Teekonnal küberpungi düstoopiatest Deleuze'i filosoofiani seab Parikka küsimärgi alla inimese ja tehnoloogia piiri. Kas masinad mõtlevad? Või on hoopis meie mõtlemine alati olnud masinlik? Raamat viib meid sügavale tehnoloogia aluskihistustesse – sinna, kus masinad ei ole pelgalt abivahendid, vaid kultuuri aktiivsed osalised.

„Masinaõpetus“ kutsub lugejat üles oma suhet tehnoloogiaga ümber mõtestama, et leida inimese identiteet maailmas, mida üha enam määravad masinad. See raamat ei räägi ainult tehnoloogiast, see räägib meist endist ja sellest, kuidas me areneme koos loodud vahenditega.

„Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Mediorum et Communicationis“ ja selle on soome keelest tõlkinud Elle Vaht. Raamatu ilmumist toetas FILI – Finnish Literature Exchange.

27/02/2025

"Nendel, kes südame selgega hakanud lugema raamatut seda,
terveks tee hinged ja puhasta süüst,
võlgadest anna nad priiks, lase pattude köidikuist vabaks."

Raamatuaastale sobiliku lugemispalve leiab Nareki Grigori "Nutulualude raamatust". Saadaval elektrooniliselt, sobilikes tahvlites ja taskutes.