Tallinna Ülikooli Kirjastus

Tallinna Ülikooli Kirjastus Väärt lugemist.

♈️ Müürilehe esoteerikatoimetus on tõsiselt tasemel, sest ennustas jääradele Margus Oti "Heaolu" ilmumist juba juuli alg...
29/07/2025

♈️ Müürilehe esoteerikatoimetus on tõsiselt tasemel, sest ennustas jääradele Margus Oti "Heaolu" ilmumist juba juuli alguses, kui raamat oli alles trükkimisel. Tüüpiline eneseabiraamat see just ei ole, tõdetakse, kuid rannalektüüriks sobib sellegipoolest. ☀️

Kuidas üldse sisustada suve kui mitte väärt kirjandusega? Kas siis puhkusereisil või suvilas või miks mitte hoopis linnakodus, aga eriti just Eesti raamatu aastal pole lugemisest pääsu. Kuidas aga leida just sinu sodiaagimärgile sobivaimad teosed? Nagu ikka, tõttavad appi Müürilehe esotee...

VÄRSKELT TRÜKIST!Eesti filosoofi Margus Oti mahukas ja mitmekülgne essee „Heaolu“ võtab mõtiskleda selle üle, milline ol...
25/07/2025

VÄRSKELT TRÜKIST!
Eesti filosoofi Margus Oti mahukas ja mitmekülgne essee „Heaolu“ võtab mõtiskleda selle üle, milline olemine on hea, kuidas olemine saaks veel parem olla ning missugune olemine võiks olla parim. Keskendudes eelkõige inimese heaolule, käsitleb Ott erinevaid teemasid heaolumõõdikutest inimsuheteni ja kunstidest looduskeskkonnani ning jõuab järeldusele, et olemine ise ongi juba hea, võrratu, absoluutne, kuid see saab alati olla veel parem: „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima.“

Margus Ott kaitses doktorikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on õpetanud filosoofiat paljudes Eesti ülikoolides ning tema peamised uurimisteemad on keerukus, ajalisus, kehastumus ning võrdlev filosoofia.

„Heaolu“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Controversiarum“, selle ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Kaanefoto: Peeter Laurits

🦟Kui tundub, et sääsed teevad liiga, siis miks mitte võtta seda kui ökofilosoofilist praktikat: võib-olla ongi meie üles...
21/07/2025

🦟Kui tundub, et sääsed teevad liiga, siis miks mitte võtta seda kui ökofilosoofilist praktikat: võib-olla ongi meie ülesanne sääski toita? Nii igatahes mõtleb Emanuele Coccia, kes vestles Peeter Lauritsaga tänavusel HeadRead festivalil. Juttu tuleb sellestki, kuidas me kõik oleme miljardeid aastaid vanad ja miks me võiksime puudele nimesid anda. Kuula enne loodusesse minekut! 🍀

Itaalia-prantsuse filosoof Emanuele Coccia ütles Headread kirjandusfestivalil Peeter Lauritsale, et ökoloogiline mõtlemine peaks väljuma kahetsuse ja süütunde raamidest – kunst ja elu peaksid pakkuma naudingut ning süvendama sidet teiste liikidega.

Vihmane suvi soodustab lugemist. Ja meie hinnad niisamuti! 👇 📖 Väärt lugemist leiab siit:
10/07/2025

Vihmane suvi soodustab lugemist. Ja meie hinnad niisamuti! 👇

📖 Väärt lugemist leiab siit:

Shop powered by PrestaShop

Forte küsis TalTechi kaasprofessorilt Anu Massolt, milline on tema teadusvaldkonna seni suurimat ühiskondlikku mõju aval...
07/07/2025

Forte küsis TalTechi kaasprofessorilt Anu Massolt, milline on tema teadusvaldkonna seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud ettevõtmine. Teadlase vastust lugeda oli meie jaoks puhas rõõm:

„Kuna Eesti konteksti uurijaid ja eesti teaduskeeles rääkijaid on vähe, siis on teadlastena oluline mõelda, kuidas saame Eestile kasulikud olla. Kõige suurem ja käegakatsutav ühiskondlik mõju on olnud raamatul „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, mis valmis koos Katrin Tiidenbergi ja Andra Siibakuga. Raamatu koostamises lõid kaasa pea 40 Eesti tippeksperti.
/ … /
Mitmed riigiametnikud on öelnud, et see on kui kohustuslik kirjandus igale tööle asuvale riigiametnikule, eriti neile, kelle töö on ühel või teisel viisil andmetega seotud. Rääkimata raamatu laiast kasutusest õppevahendina paljude erialade ja õppetasemete õppekavades.
/ … /
Ehkki raamat sai mitmeid preemiaid (2020. aasta parim kõrgkooliõpik, Statistikaameti konkursi „Andmepärl“ võitja), kinnitas nii suure meeskonna kollektiivne panus, et andmed pole vaid tehniline artefakt, vaid sellel on oluline mõju inimeste eludele.“
🩵🩵🩵
Loe intervjuust lähemalt: https://forte.delfi.ee/artikkel/120386479/tunne-teadlast-anu-masso-sarnaselt-inimeste-migratsiooniga-saame-raakida-ka-andmete-migratsioonist

Homme, 2. juulil kl 18 toimub Tartu Kirjanduse Majas vestlusõhtu sarjast "Estofiilid Eesti kirjanduses". Sedakorda on kü...
01/07/2025

Homme, 2. juulil kl 18 toimub Tartu Kirjanduse Majas vestlusõhtu sarjast "Estofiilid Eesti kirjanduses". Sedakorda on külas Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi eesti keele ja kirjanduse professor Antoine Chalvin, kelle sulest on arvukate tõlgete kõrval ilmunud ka monograafia Johannes Aaviku keeleuuendusest. Chalviniga vestleb Tõnu Õnnepalu. Väärt väisamist, väärt lugemist!

Üritusest lähemalt: https://www.facebook.com/events/652642594460821

🍐 Nädala alustuseks Jaan Valsineri raamatu arvustus viimases Sirbis Siim Lille sulest:„Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ ...
16/06/2025

🍐 Nädala alustuseks Jaan Valsineri raamatu arvustus viimases Sirbis Siim Lille sulest:

„Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ on unikaalne teos, mis tõenäoliselt mõjutab pikkamisi meie kivistunud arusaamu sellest, mis on kultuur ja mis on psühholoogia: „Inimlik draama saab alguse lihtsatest põhiasjadest, mis muutuvad väga keeruliseks meie sotsiaalsetes maailmades täis droone, drooge, diktaatoreid ja demokraatiaid“ (lk 20). ... Valsiner haarab kultuuri tervikuna ja toob elavaid näiteid, mis jäävad pikaks ajaks mõtetesse tiirlema. Ja ühtlasi teeb ta seda kohalikku teadusilma suureks kirjutades.

Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühho­loogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare ...

VÄRSKELT TRÜKIST!Ilmunud on kõrgkooliõpik „Inimgeograafia alused“, mille on koostanud Tallinna Ülikooli inimgeograafia p...
09/06/2025

VÄRSKELT TRÜKIST!
Ilmunud on kõrgkooliõpik „Inimgeograafia alused“, mille on koostanud Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang ja Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

Inimgeograafia on teadus, mis uurib inimese, ruumi ja aja võrgustunud ja läbipõimunud suhteid. Õpik annab eestikeelse ülevaate inimgeograafia harudest ja suundadest, loob nendevahelisi seoseid ning aitab lugejal maailmas ja selle mitmekesisuses orienteeruda. Õpik näitab kätte teeotsad inimgeograafia harude sügavamaks käsiteluks ja üritab seletada, kuidas majandus, rahvastik, võim ja kultuur väljenduvad linnas ja maal ning sulanduvad kokku maastikuks.

Õpik on mõeldud eelkõige geograafiatudengitele, aga ka kõigile teistele huvilistele, kes soovivad süvendada oma arusaamist sellest, mis kujundab maailma väljaspool meie lähiümbrust.

Õpiku autorid on Eiki Berg, Karin Dean, Raul Eamets, Mark Gortfelder, Olle Järv, Kadi Kalm, Kadri Kasemets, Kadri Leetmaa, Raili Nugin, Taavi Pae, Hannes Palang, Tarmo Pikner, Allan Puur, Anne Põder, Garri Raagmaa, Rein Raud, Siiri Silm, Tiit Tammaru, Keiu Telve, Elen-Maarja Trell, Tauri Tuvikene.

„Inimgeograafia alused. Kõrgkooliõpik“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“, õpiku väljaandmist toetati Haridus- ja Teadusministeeriumi programmist „Eestikeelsete õpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“,
mida koordineerib Eesti Keele Instituut.

UUS RAAMAT 📗Graham Harmani teos „Neljatine objekt“ vahendab Eesti lugejale esmakordselt ühe olulisema praegusel ajal ing...
21/05/2025

UUS RAAMAT 📗
Graham Harmani teos „Neljatine objekt“ vahendab Eesti lugejale esmakordselt ühe olulisema praegusel ajal inglise keeles kirjutava filosoofi mõttemaailma. Harmani looming ületab kodudistsipliini piirid, teda loevad lisaks ametikaaslastele väga paljud mõtlevad inimesed nii-öelda seinast seina – ta on avaldanud mõju näiteks nii ökoloogidele kui ka kunstnikele. Tema teooria, nn objektikeskne ontoloogia (ingl object-oriented ontology ehk OOO), rõhutab objektide autonoomiat väljaspool inimtaju. Harmani mõtte põhiline teravik on suunatud protsessuaalse filosoofia vastu, ta toob suhete ja saamiste asemel filosoofilise vaatluse keskpunkti tagasi „objekti“. Iga iseseisev objekt on Harmani vaates taandumatu individuaalsus.

„Neljatine objekt“ ilmus esmalt prantsuskeelsele lugejale 2010. aastal kui sissejuhatus Harmani filosoofiasse. Raamatust käivad läbi kõik Harmani kesksed teemad, mis on hästi ning selgelt lahti räägitud ka potentsiaalselt skeptilise lugeja jaoks. Seetõttu pakub see raamat kindlasti huvi mitte üksnes filosoofiaga tegelevatele, vaid ka laiemale ringile intellektuaalselt uudishimulikele inimestele, kes loodetavasti kõik leiavad siit ulatuslikku mõtteainet. Harmani teooriat aitab eestikeelsele lugejale lahti harutada Rein Raua kirjutatud saatesõna.

Graham Harman (snd 1968) on Ameerika filosoof ja Lõuna-California Arhitektuuriinstituudi (SCI-Arc) teenekas professor. Autor annab 26. mail kell 16.00 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218) avaliku loengu „The Rift in Objects“ („Lõhe objektides“), millele järgneb vestlus professor Rein Rauaga ja raamatuesitlus.

Graham Harmani „Neljatine objekt“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Controversiarum“ ja selle on inglise keelest tõlkinud Kalle Hein. Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Esitlesime kolmapäeval Jorge Luis Borgese raamatut "See värsikunst". Aitäh kirjanduslikule kolmapäevale meid võõrustamas...
25/04/2025

Esitlesime kolmapäeval Jorge Luis Borgese raamatut "See värsikunst". Aitäh kirjanduslikule kolmapäevale meid võõrustamast, oli meeleolukas õhtu!

Address

Narva Mnt 25
Tallinn
10120

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Tallinna Ülikooli Kirjastus posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Tallinna Ülikooli Kirjastus:

Share

Category