Tallinna Ülikooli Kirjastus

26/11/2025

"Me ei ütle, et elame ajastul, kus on pretsedenditult palju hirme, vaid pigem ajas, kus hirm on saanud oluliseks kommunikatsioonivahendiks. Meediakeskkond on muutunud tundemasinaks, mis toodab ja võimendab emotsioone. Need emotsioonid loovad tähenduse ja kuuluvustunde. Samas võivad need tekitada ka väsimust ja süvendada umbusku," rääkis Mari-Liis Madisson, üks värske kogumiku "Through the Lens of Dread: Exploring the Meaning-Making of Fear in the Mediasphere" koostajatest.
Loe põnevat intervjuud kõigi kolme koostajaga!

Hirmust ja teistest emotsioonidest on saanud tänapäeva meedia ning poliitika keskne telg, mida mitte ainult ei kajastata, vaid ka aktiivselt luuakse ja võimendatakse, leiavad Tartu ja Tallinna Ülikoolide semiootikud Andreas Ventsel, Merit Maran ja Mari-Liis Madisson.

23/11/2025

😱 UUS RAAMAT! NEW BOOK! 😱
Through the Lens of Dread: Exploring the Meaning-Making of Fear in the Mediasphere is now available.
This collection seeks to illuminate and critically examine the complex interplay between media, society, and the affects that drive our engagement with the world.
Värske ingliskeelne kogumik „Läbi hirmu prisma: hirmu tähendusloome uurimine meediasfääris“ analüüsib ja selgitab meedia, ühiskonna ja meie maailmasuhteid kujundavate afektide keerukat vastastikmõju.

14/11/2025

Indrek Koffi mõtted teosest "Vestlused Lotmaniga", kus on kõik Juri Lotmani teadaolevad intervjuud esimest korda ühtede kaante vahel:
"Neil lehekülgedel näitab Juri Lotman ennast tõelise teadlasena. Tema vastustest aimub austust inimese vastu üleüldse ja iga vestluskaaslase vastu eraldi. Äärmiselt erudeeritud humanitaarteadlase laia haaret ja samal ajal teadlikkust inimteadmiste piiratusest. Alandlikkust. Oskust kuulata ja tähele panna, teha järeldusi."

Indrek Koff Olen varemgi mõelnud, et kui ajad tunduvad keerulised ja näib, et ei jaksa ega taha kihutava maailmaga sammu pidada, siis on hea jalg gaasipedaalilt maha libistada ja kuulata, mida on öelda mõnel targemal inimesel. Sel sügisel kuulasin (tõsi, silmade kaudu) Juri Lotmanit. Ja ausõn...

11/11/2025

Raamatu põhiidee on, et inimühiskonna aluseks on vägivald, millest kasvavad välja kõik ühiskonna institutsioonid alates religioonist ja keelest ning lõpetades kunsti ja perekonnaga. Vägivald on püha ning ta on korraga nii purustav kui ka loov jõud.

Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmus Prantsuse-Ameerika filosoofi ja kirjandusteadlase René Girardi (1923–2015) kuulsaim teos "Vägivald ja püha". Prantsuse keelest tõlkis Mart Kangur.

07/11/2025

💥 UUS RAAMAT! 💥
Ilmunud on Prantsuse-Ameerika filosoofi ja kirjandusteadlase René Girard’i kuulsaim teos „Vägivald ja püha“.
1972. aasta „Vägivalla ja püha“ põhiidee on šokeeriv: inimühiskonna aluseks on vägivald, millest kasvavad välja kõik ühiskonna institutsioonid alates religioonist ja keelest ning lõpetades kunsti ja perekonnaga. Vägivald on püha ning ta on korraga nii purustav kui ka loov jõud.
Eestikeelset väljaannet saadab Mihhail Lotmani põhjalik järelsõna, mis asetab „Vägivalla ja püha“ laiemasse René Girard’i loomingu ja selle retseptsiooni konteksti.
Teose tõlkis prantsuse keelest Mart Kangur ja see kuulub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarja „Bibliotheca Controversiarum“. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm „Avatud Eesti raamat“.

31/10/2025

🎥 VAATA: Margus Ott vestleb Tallinna Ülikooli saatesarjas "Ekspert eetris" oma teosest "Heaolu" ja heaolu tähendusest tänapäeva maailmas.

Saatejuht Mart Soonikuga arutletakse, kuidas heaolu mõtestamine erineb majanduslikest mõõdikutest ja kuidas see võiks mõjutada ühiskondlikku mõtlemist laiemalt. Mis on tegelikult hea elu ja millist rolli mängivad selles loodus, kunst, tehnoloogia või kogukondlikkus? Kas heaolu on saavutatav seisund või pigem pidev liikumine ja eneseületus?

Saates „Ekspert eetris“ arutletakse filosoofi ja Tallinna Ülikooli külalislektori Margus Oti hiljuti ilmunud teose „Heaolu“ üle, mis küsib, mis on hea elu ja...

21/10/2025

"Metamorfooside" autor Emanuele Coccia vestles Tuuli Perniga ja tõdes, et ökoloogia kui teadus peaks enam teadvustama ka inimkonda osana uurimisobjektist.

👉 Loe tervet intervjuud Sirbist.

Itaalia päritolu prantsuse filosoof Emanuele Coccia oli kevadel kirjandusfestivali „HeadRead“ külaline. Siinkohal tuleb bioloogiat sotsiaalsete teemadega siduva mõtlejaga juttu evolutsioonist, ökoloogiast, aga ta arutleb ka poliitika, rahvuse, perekonna jm teemadel. Millised on su muljed Ees...

13/10/2025

UUS RAAMAT
Nüüdisaegsel erinevatest psühhoteraapia meetoditest ja suundumustest rikkal maastikul on lahendusele orienteeritud maaliteraapia (LOM) saavutanud silmapaistva koha. Selle väljaarendajateks on Šveitsi kunstiterapeut ning psühholoog Bettina Egger ja kliiniline psühholoog Jörg Merz. Raamatus „Lahendusele orienteeritud maaliteraapia. Kuidas pildid emotsioone juhivad“ tutvustavad nad rohkete näidete ja pildimaterjali varal oma meetodi võimalusi.

Lahendusele orienteeritud maaliteraapias maalitakse lihtsaid, selgeid kujundeid ja pilte terapeudi juhendamisel. Seda meetodit iseloomustab kaks keskset elementi: pilditöö juures püsimine ja lugupidav ning hooliv suhtumine klientidesse ja nende maalitud piltidesse. Eggeri ja Merzi autentne pildimaterjali esitlus ja selgitused võimaldavad aru saada, kuidas terapeudid nende juhtumite puhul mõtlesid ja tegutsesid ning milliseid seletusi leiab neuroteadusest. Raamatus kirjeldatakse kiireid õnnestumisi, aga ka juhtumeid, kus lahenduse leidmine võtab aega ja esmased kunstiteraapia kogemused on valusad.

Raamat on huvipakkuvaks lugemisvaraks kõigile, kes oma erialases töös toetavad inimesi probleemidele lahenduste leidmisel, aga kirjeldatud juhtumid võivad olla ka eneseabi suunajaks.

Bettina Eggeri ja Jörg Merzi raamat „Lahendusele orienteeritud maaliteraapia“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“.

10/10/2025

UUS NUMBER / NEW ISSUE
(ENG below)

Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös välja antud Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2023 „Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940” („Sõjanduslik mõte ja selle muutumine Esimese maailmasõja järel sündinud Euroopa riikides 1918–1940“) on pühendatud Esimese maailmasõja järel sündinud Euroopa riikide sõjandusteooriatele.

Esimese maailmasõjaga muutunud arusaamad sõjapidamisest vajasid ka sõjandusteoreetilise mõtte revideerimist. Kuidas tuldi selle ülesandega toime ennekõike Esimese maailmasõja järel loodud Euroopa riikides, seda käsitleti 2023. a Eesti sõjamuuseumi, Balti kaitsekolledži ja Kaitseväe Akadeemia XIV rahvusvahelisel Balti sõjaajaloo aastakonverentsil „Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940“. Aastaraamatu kuus artiklit põhinevadki selle konverentsi ettekannetel ja hõlmavad Tšehhoslovakkia ohvitseride kirjutisi, Soome armee ohuhinnanguid, marssal Józef Piłsudski rolli Poola sõjanduslikus mõtlemises, kindral Johan Laidoneri osa Eesti riigikaitse moderniseerimise plaanis, Hollandi sõjandusteoreetiku Michael Calmeyeri vaateid ning viimaks hinnanguid Eesti valmisolekule sõjaks omas ajas ja tulevikus. Retsensiooni rubriigis tutvustatakse Eesti sõjalise mõtte ajaloo uurimisprojekti raames ilmunud kahte monograafiat. Väljaande autoriteks on sõjaajaloolased Tšehhimaalt, Soomest, Poolast, Hollandist, Ameerika Ühendriikidest ja Eestist.

Toimetajad: Mari-Leen Tammela, Toomas Hiio
Autorid: Michal Cáp, Markus Wahlstein, Tomasz Gajownik, Aarne Ermus, Wim Klinkert, Peter Mitchell, Tanel Tatsi, Toomas Hiio

Eesti Sõjaajaloo Aastaraamatu veebileht: https://publications.tlulib.ee/index.php/eymh/index

----

The Estonian Yearbook of Military History 2023 Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940, published in cooperation between the Estonian War Museum and Tallinn University Press, is dedicated to the military theories of the European states that emerged after the First World War.

The First World War profoundly transformed previous concepts of warfare, necessitating a thorough revision of military theoretical thought. The 14th Annual Baltic Military History Conference, Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940, organised by the Estonian War Museum, the Baltic Defence College, and the Estonian Military Academy in 2023, examined how the newly independent European states of 1918–1940 addressed this challenge. The six articles in this yearbook explore the writings of Czechoslovak officers, threat assessments by the Finnish army, Marshal Józef Piłsudski's role in Polish military thinking, General Johan Laidoner's contribution to Estonia's defence modernisation plan, the views of Dutch military theorist Michael Calmeyer, and assessments of Estonia's war readiness in both historical and contemporary contexts. The review section examines two monographs on Estonian military thought. Contributors include military historians from the Czech Republic, Finland, Poland, the Netherlands, the United States, and Estonia.

Editors: Mari-Leen Tammela, Toomas Hiio
Authors: Michal Cáp, Markus Wahlstein, Tomasz Gajownik, Aarne Ermus, Wim Klinkert, Peter Mitchell, Tanel Tatsi, Toomas Hiio

The webpage of Estonian Yearbook of Military History: https://publications.tlulib.ee/index.php/eymh/index

03/10/2025

🍂 Peagi juubelit tähistav Margus Ott on aastate jooksul meie kirjastuse raamaturiiulit täiendanud päris mitme raamatuga. Aitäh, ja soovime õnne filosoofi enda sõnadega: "Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima!"
🍂 Loe tänasest Sirbist Joonas Hellerma "Heaolu" arvustust ning Laura Vilbiksi intervjuud autoriga:
👉 https://www.sirp.ee/igavesti-hea/
👉 https://www.sirp.ee/uhiskond-peaks-hoidma-uhiselu-keskmes-tuhjust/

23/09/2025

Erkki Luuk luges raamatut "See värsikunst" ning mõtiskleb Borgese eeskujul: "Luulel on muusika ees see eelis, et see võimaldab edastada nii tundeid kui ka mõtteid, lubades saavutada kokkusurutud ja iseenesest väga loomulikus vormis suurejoonelise, sünesteetilise vms efekti – sest tavakeel on üks loomulikumaid asju, kuigi luulekeel sellest (oma rütmide, väljenduse, süntaksi või muu sellisega) tavaliselt muidugi hälbib."

👉 Loe Postimees AK-st: https://kultuur.postimees.ee/8317848/ak-valjendus-ja-valjendatav