31/05/2025
Autoettevõtete Liit (AL) tööandjate esindusorganisatsioonina ning Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing (ETTA) töötajate esindusorganisatsioonina on sõlminud Üldtöökokkulepe (kollektiivlepe), mis on õiguspäraselt laiendatud kogu sõitjateveo sektorile. Laiendamise seaduslikkust on kontrollinud ja kollektiivlepingu laiendatud tingimused kollektiivlepingu seadusega kooskõlas olevaks tunnistanud majandus- ja infotehnoloogiaminister 13.06.2024 käskkirjaga nr 42.
Üldtöökokkuleppe kohaselt on kogu sõitjateveo sektorile laiendatud bussijuhi töötasu alammäär, töö- ja puhekaja nõuded ning bussijuhi töötasu alammäär avaliku teenindamise lepingute täitmisel.
Vastavalt kollektiivlepingu seaduse §42 lõikele 2 kehib kollektiivlepingu laiendatud tingimus ka nende tööandjate ja töötajate suhtes, kes ei ole küll kollektiivlepingu pooled ega isikud, kelle huve pooled kollektiivlepinguga esindavad, aga kes tegutsevad kollektiivlepingus kokkulepitud tegevusalal või tegevusala piires kokkulepitud ametialal.
Seega kehtivad laiendatud tingimused (töötasu alammäär ning töö- ja puhkeaja nõuded) kogu sõitjateveo sektorile.
Viimasel ajal on linnade ja maakondade avaliku bussiliiniveo hangetes tekkinud nii vedajatel kui hankijatel küsimus bussijuhtide miinimumtöötasu nõuete määra ja kehtivuse osas. Sotsiaalpartneritena juhime tähelepanu, et seaduse alusel ja seaduslikult reguleeritud bussijuhi töötasu alammäär kehtib nii kõikidele vedajatele riigihanketel pakkumuse tegemisel kui ka hoolsale hankijale pakkumuste põhjendamatult madala maksumuse hindamisel. Sealhulgas riigihangete seaduse § 115 lõige 9 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest.
Kollektiivleppe eesmärk on tagada töötajate sotsiaalsed garantiid ja reguleerida ettevõtete jaoks minimaalsed konkurentsi tingimused. Avaliku sektori hankijate segadust tekitavad sõnumid ei aita nende eesmärkide täitmisele kaasa.
Soovime juhtida tähelepanu, et ettevõtete ja hankijate jaoks ei ole kollektiivleppe tingimustest kinnipidamine mitte vaba valik, vaid kohustus.
AL ja ETTA vahel sõlmitud sõitjateveo üldtöökokkulepped on alates 1992. aastast alati kehtinud. Nii praktilised kaalutlused kui õigusraam (kollektiivlepingu seaduse kohaselt sõlmitakse kollektiivlepe üldjuhul üheks aastaks, kuid poolte soovil võib olla ka pikem kehtivuse aeg) seavad igakordsete läbirääkimiste tulemusena sõlmitavale kollektiivleppele mõistliku kehtivuse tähtaja piiri. Üldjuhul oleme lepet uuendanud iga kahe aasta järel.
Kollektiivlepingu seaduse §11 lõike 5 kohaselt muutub kollektiivleping tähtajatuks kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.
AL ja ETTA kinnitavad, et ei kavatse kuni 31.12.2026 kehtivat kollektiivlepingut üles öelda. Vastupidi, kavatseme 2025. aasta lõpus alustada läbirääkimisi kollektiivlepingu kehtivuse pikendamiseks.
Enam kui 30 aastase praktika jooksul ei ole mitte kunagi uues või muudetud kollektiivlepingus bussijuhtide sotsiaalseid garantiisid (töötasu, töö- ja puhkeaja nõuded) vähendatud. Seda ei ole osapooltel kavas teha ka tulevikus.
Loodame, et eeltoodud selgitused aitavad turuosalistel (nii vedajatel kui hankijatel) jõuda veendumiseni, et bussijuhtide väärikas palk ja sellega seotud minimaalsed, kõigile ühtmoodi arusaadavad konkurentsitingimused on vajalikud kõigile osapooltele. Sotsiaalpartneritena seisame selle eest praegu ja edaspidi.
Soovitame avaliku sektori hankijatel sätestada hanketingimustes nõue, mille kohaselt peab vedaja igal ajahetkel täitma sektori kollektiivleppe tingimusi.
