Tallinna Kaubamaja ametiühing

20/07/2026

"Ma ei saa kahjuks homme tööle tulla, sest olen haigestunud ja avasin haiguslehe."
📲"Sel juhul otsi endale ise asendaja."

Päris nii see asendamise-asi ei käi - töö korraldamine on ikka tööandja ülesanne.

🤔Mida aga asendamise kohta veel teada? Kas asendamine peab olema eraldi tasustatud? Meie juhtiv nõustamisjurist selgitab!

Lingi artiklile leiad kommentaaridest.

20/07/2026

Millise lepinguga sina töötad?

Töölepinguga tuleb kaasa õigus põhipuhkusele. Käsunduslepinguga mitte. Aga mis veel? 👀

Tööleping ei ole lihtsalt paber, millel on ametinimetus ja töötasu. Sellega kaasneb terve hulk seadusest tulenevaid õigusi ja tagatisi.

Töölepinguga on sul üldjuhul õigus:

✅ vähemalt 28 kalendripäevale tasustatud põhipuhkusele;
✅ tööandja poolt makstavale haigushüvitisele haigestumise 4.-8. päeval;
✅ töö- ja puhkeaja piirangutele, sealhulgas igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale;
✅ ületunnitöö hüvitamisele tasulise vaba aja või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga;
✅ lisatasule öösel ja riigipühal töötamise eest;
✅ etteteatamistähtaegadele ja kaitsele töölepingu lõpetamisel;
✅ koondamise korral seaduses ette nähtud hüvitisele;
✅ tööandja korraldatud ohutule töökeskkonnale, juhendamisele ja vajalikele töövahenditele.

Käsunduslepingu puhul neid õigusi automaatselt ei teki. Käsundisaaja tegutseb oma töö korraldamisel iseseisvamalt ning puhkuse, tasu maksmise katkestuste ja muude tingimuste osas tuleb eraldi kokku leppida.

❗Aga oluline pole ainult lepingu pealkiri. Kui inimene töötab kindlatel aegadel ja tööandja juhtimise ning kontrolli all, võib sisuliselt olla tegemist töölepingulise suhtega ka siis, kui leping kannab nime „käsundusleping“.

Töövaidluskomisjoni võib võlaõigusliku lepingu, näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, alusel pöörduda ka siis, kui sisuliselt on tegemist töölepinguga. Sellisel juhul on võimalik nõuda töösuhte tuvastamist ning muid töölepingu alusel tekkivaid nõudeid - töötasu vähemalt alammäära ulatuses, ületunnitöötasu jne.

Enne lepingu allkirjastamist küsi endalt: kas osutan iseseisvalt teenust või teen tegelikult kellegi juhtimise all tööd?

Loe lepinguliikide ja töötaja õiguste kohta lähemalt Tööelu portaalist! 🖥️

20/07/2026

Teadmiseks

🚨 Kas tööandja võib panna sind tegema kahe inimese tööd - ilma lisatasuta?

Kujuta ette olukorda:
👉 kolleeg puudub ja sina pead teda asendama;
👉 oma tavapärased eesmärgid pead samuti täitma;
👉 töömaht kasvab sisuliselt kahekordseks;
👉 tekivad ületunnid, kuid tööandja ei soovi neid hüvitada;
👉 asendamise eest ei saa sa tulemustabelisse ühtegi lisapunkti.

Kas töötaja peab sellise korraldusega nõustuma?

Ühest vastust ei ole, sest töölepingu seadus ei sätesta eraldi asendamise korda ega automaatset asendustasu. Oluline on see, millistes tööülesannetes, tööajas ja tasus on töötaja ning tööandja kokku leppinud.

Tööandja võib teatud juhtudel nõuda kolleegi asendamist, näiteks siis, kui:
🔹 asendamine kuulub töötaja tavapäraste tööülesannete hulka;
🔹 asendamise kohustus on ametijuhendis;
🔹 töötajate tööülesanded on samad ja korraldus tuleneb töö iseloomust;
🔹 ettevõttes esineb ettenägematu hädavajadus.

Muudel juhtudel saab täiendavate ülesannete täitmine või kolleegi asendamine toimuda üldjuhul poolte kokkuleppel.

⏰ Kui asendamise tõttu tuleb töötada üle kokkulepitud tööaja, tekivad ületunnid.

Ületunnitöö tegemine eeldab üldjuhul töötaja ja tööandja eelnevat kokkulepet. Samuti tuleb kokku leppida selle hüvitamises:
✅ tasulise vaba ajaga tehtud ületunnitöö ulatuses või
✅ 1,5-kordse töötasuga.

Töötajal on üldjuhul õigus ületunnitööst keelduda, kui selle tegemiseks ei ole kokkulepet ega seadusest tulenevat erandlikku alust.

💶 Kas asendamise eest peab maksma lisatasu?

Asendustasu seadus ette ei näe. Lisatasu sõltub poolte kokkuleppest.

Kui kolleegi ülesanded tehakse tavapärase tööaja sees, ei pruugi lisatasu maksmise kohustust tekkida. Kui aga töötaja:
🔹 teeb senisest oluliselt rohkem tööd;
🔹 täidab uusi või vastutusrikkamaid ülesandeid;
🔹 töötab üle kokkulepitud tööaja;
🔹 peab samal ajal täitma ka kõik oma tavapärased eesmärgid,
siis tuleks enne asendamise algust selgelt kokku leppida töömahus, eesmärkides, tööajas ja tasus.

Kõige mõistlikum on vormistada kokkulepe kirjalikult. Kirja võiks panna:
📅 asendamise ajavahemiku;
📋 täiendavad tööülesanded;
🎯 selle perioodi realistlikud tulemuseesmärgid;
⏱️ tööaja ja võimalike ületundide arvestuse;
💰 lisatasu või muu hüvitamise viisi.

Asendamine peab põhinema selgetel ja mõlemaid osapooli arvestavatel tingimustel, mitte eeldusel, et üks töötaja teeb lihtsalt tasuta rohkem.

💬 Kuidas sinu töökohas selliseid olukordi lahendatakse?

16/07/2026

Tänu feministlikele ja sotsiaaldemokraatlikele ning muidugi ametiühingute sõnavõttudele on Eesti vähemasti osaliselt vastu võtnud palkade läbipaistvust ja naiste ja meeste võrdväärset kohtlemist silmas pidava direktiivi!

Ametiühingud Karin Paulus Zuzu Izmailova Naiskond Halliki Kreinin
Vaata ka viidet kommis.

15/07/2026

15/07/2026

11/07/2026

Et asi pleks selge

💬 “Võtan 5 päeva puhkust: E–R. Nädalavahetust ma puhkuse sisse ei pane.”

Tundub loogiline? Vaatame koos, mida seadusandlus ütleb.

📅 Eestis arvestatakse põhipuhkust kalendripäevades, mitte ainult tööpäevades. Tavapärane põhipuhkus on 28 kalendripäeva.

Kui töötaja soovib võtta puhkust ainult E-R ehk 5 kalendripäeva, tähendab see sisuliselt puhkuse jagamist väiksemaks osaks. Töölepingu seadus ütleb, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel.

Lisaks peab vähemalt üks puhkuseosa kestma vähemalt 14 kalendripäeva järjest ning tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.

Samas ei tähenda see, et tööandja võib puhkusereeglitega teha mida iganes. Ettevõtte sisereeglid peavad olema kooskõlas seadusega. Kui reegel läheb seadusega vastuollu, on see tühine ega kuulu täitmisele.

Mida tasub meeles pidada?
✅ tööandja koostab puhkuste ajakava hiljemalt märtsi lõpuks;
✅ tööandja peab arvestama töötaja soove, kui need sobivad mõistlikult ettevõtte huvidega;
✅ teatud töötajate gruppidel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal;
✅ puhkuse osadeks jagamine eeldab kokkulepet;
✅ alla 7-päevasest puhkuseosast võib tööandja keelduda;
✅ kui kokkulepet ei sünni, eeldab seadus puhkuse kasutamist tervikuna.

Seega 5-päevane “E-R puhkus” ei ole õigus, vaid ikkagi kokkuleppe koht.

PS: Kui tööandja ei ole puhkuste ajakava koostanud või ei ole tööandja kõiki puhkuseid ajakavasse märkinud, siis teatab töötaja puhkusesoovist tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja peab niisugustel juhtudel töötajale puhkust võimaldama.

09/07/2026

Kas puhkus võib… aeguda?! 😳
Tõepoolest, võib küll.

Põhipuhkuse arvestamise perioodiks on kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) ja üldreegel on lihtne: töötaja peaks kasutama oma põhipuhkuse ära igal aastal. Puhkuse üleviimine järgmisesse aastasse võib tulla kõne alla erandlikel juhtudel, näiteks töötaja pikaajalise haigestumise tõttu vms.

Aga kui kogu puhkus aasta jooksul kasutamata jääb, ei kao see kohe ära. Kasutamata põhipuhkus viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

📅 Näiteks: 2026. aasta põhipuhkust saab kasutada 2026. ja 2027. aasta jooksul. Pärast seda on puhkuse nõue aegunud.

See tähendab, et kui puhkus aegub, kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada. Samuti ei saa selle eest töösuhte lõppemisel enam hüvitist nõuda.

Oluline on ka teada, et seadus ei sätesta, kas töötaja peab esmalt kasutama ära jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. See tuleks tööandja ja töötaja vahel kokku leppida ja oluline on võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuste kasutamist enne puhkusenõude aegumist.

Aegumine võib teatud juhtudel ka peatuda, näiteks kui töötaja kasutab vanemapuhkust, ema-, isa- või lapsendajapuhkust või viibib aja- või asendusteenistuses.

⛱️ Puhkus ei ole töötajat lõputult “ootamas”. Tasub jälgida, millised puhkusepäevad on kasutamata, et väärtuslik aeg ja võimalik hüvitis kaduma ei läheks.

Kui Sa seda juba ei tea, siis ruttu kontrollima, kui palju puhkusepäevi Sinul kasutamata on! 👀

09/07/2026

💶 Alates 13. juulist 2026 peab palganumber olema teada enne töövestlust.

Riigikogu võttis 17. juunil vastu töölepingu seaduse muudatused, mis annavad tööotsijatele rohkem infot juba enne esimest vestlust ja muudavad palgaläbirääkimised läbipaistvamaks.

Alates 13. juulist 2026 peab tööandja:

🔹 avaldama kandidaadile kirjalikult eeldatava töötasu või palgavahemiku enne esimest töövestlust
🔹 mitte küsima kandidaadi varasema ega praeguse töötasu kohta
🔹 mitte takistama töötajal oma palgast rääkimist
🔹 tagama naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse tasu

Muudatuste eesmärk on vähendada põhjendamatuid palgaerinevusi, tugevdada tööotsijate positsiooni palgaläbirääkimistel ning muuta palgasüsteemid õiglasemaks ja arusaadavamaks.

09/07/2026

Kas osalise töökoormusega töötaja saab vähem puhkust?
Ei saa! ✅

Kui töötad osalise koormusega, on sinu põhipuhkus endiselt 28 kalendripäeva aastas - täpselt nagu täiskoormusega töötajal.

Puhkus on mõeldud taastumiseks. Kasuta seda julgelt! 🌿