13/08/2026
"Minu jaoks on väga kurb, kui mõni inimene jätab metsa seenele või üldse loodusesse minemata, sest võib-olla on karusid liiga palju näha ning see tekitab hirmu," ütles Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil "Vikerhommikus".
Eesti karude asurkond on kasvanud viimased kakskümmend aastat keskmiselt viis protsenti aastas, möödunud sügisel hinnati nende arvukuseks vähemalt 1100 isendit. Männili sõnul on karude arvukus tõesti kasvutrendis ning tõenäoliselt kiirendavad kasvu veelgi kohtuotsused, mis on karude regulaarse küttimise oluliselt raskemaks teinud või lausa peatanud.
"Pikas perspektiivis ei ole see väga positiivne, sest karude arvukuse kasvuga kasvavad ka konfliktid, näiteks mõju põdra juurdekasvule, kuna karud kipuvad aktiivselt põdravasikaid murdma, samuti põllumajanduslikud kahjud (maisi tallamine jm) ning suureneb ka oht inimesele. Kuigi meie karud tunduvad olevat väga leebed võrreldes Kesk- ja Lõuna-Euroopa karudega," rääkis Männil ja lisas, et Eestis ei ole viimased 25 aastat olnud juhtumeid, kus inimene oleks karurünnaku tõttu surma saanud, samal ajal on näiteks Slovakkias või Rumeenias see iga-aastane teema.
Eestis on viimasel 25 aastal karu inimest rünnanud seitse korda, neist neli jahisituatsioonis, kus karu on eelnevalt tulistatud.
"See number on nii väike, et siit mingit kasvutrendi välja tuua ei saa," kinnitas Männil.
Ta rääkis, et karud ründavad inimest enesekaitseks, mitte toidusaamise eesmärgil.
Kuidas karusid Eestis seiratakse, kuulake intervjuust Margit Kilumetsale ja Sten Teppanile.
Suurkiskjate käekäik pakub jätkuvalt kõneainet. Kui nädal tagasi rääkisime Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõuniku Marko Vinniga, jäi õhku küsimus, kas praegune seire annab karude arvukusest piisavalt täpse pildi. Lisaks pole ka juba välja antud karude küttimislubade osas kõik ühel n...
