Vikerraadio

11/06/2026

"Belfastis on selline tänavate ülevõtmine ja territooriumi jõuga märkimine kahjuks endiselt midagi, mis lihtsalt toimub ja millega on ka võimud leppinud," ütles Newcastle'i ülikooli politoloog Maarja Lühiste, kirjeldades, kuidas pärast seda, kui sudaanlasest varjupaigataotleja ründas Belfastis kohalikku meest, kogunesid sajad noored maskides mehed tänavatele märatsema: süüdati busse ja autosid ning tungiti teisest rahvusest inimeste kodudesse.

Puhkenud vägivallalaine taga on sügavam ajalooline taust. Kuna sisserändajad on asunud elama töölisklassi linnaosadesse, kus on konfliktipärandi tõttu tänavate blokeerimine ja territooriumi jõuga kontrollimine olnud aastakümneid tavapärane, haagiti Lühiste sõnul sisserändevastane viha varasemate pingete külge.
Intervjueeris Lauri Varik.

Suurbritannias juhtus taas sisserändaja poolt toime pandud jõhker noarünnak, mis tõi kaasa märatsevad protestid. Maarja Lühiste selgitab Belfastis toimunu tagamaid. Küsib Lauri Varik.

11/06/2026

Miks on põhikooli lõpetamine tehtud laste jaoks nii pingeliseks? Miks on eksamid toodud varajasemaks, aga koolid korraldavad endiselt ka sisseastumiskatseid? Millal saadakse tööle sisseastumiste infosüsteem ja millal lõpeb pidev segadus e-eksamite teemal?
"Reporteritunnis" kõnelevad Mari Roostik Jaan Poska gümnaasiumist, Urmo Uiboleht koolijuhtide ühendusest ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Küsib Mirko Ojakivi.

Neljapäeval on "Reportertunni" fookuses põhikooli lõpetamine.

11/06/2026

Suvel kõlab ''Järjejutu'' eetris Balti- ja Põhjamaade kirjandus, mille seas on nii päris värsked tekstid kui ka vana hea klassika.

Sel nädalal saab kuulata katkendeid islandi menukirjaniku Lilja Sigurðardóttiri sulest. Tema krimiromaani ''Jäine päike'' peategelane, inglise-islandi päritolu Áróra hakkab otsima enda jäljetult kadunud õde Ísafoldi nende kodumaalt Islandilt. Katkendeid romaanist esitab Kirsti Villard. Tõlkinud Leena Suits.
ERR Raadioteater 2026.

Suvel kõlab ''Järjejutu'' eetris Balti- ja Põhjamaade kirjandus, mille seas nii päris värsked tekstid kui ka vana hea klassika.

11/06/2026

Sina ja jalgpalli MM?
* üritan vaadata niipalju kui võimalik
* jälgin, aga mitte väga põhjalikult
* ei huvita üldse

"Uudis+" gallupis saab hääletada siin: https://vikerraadio.err.ee/1610041202/uudis

Täna algab jalgpalli MM finaalturniir. ERRi kanalitest näeb kolmandik mänge, sh olulisemaid. Üks kommentaatoritest Tarmo Tiisler räägib, kuidas MMi jälgida. Küsib Lauri Varik.

11/06/2026

"Kõik need aastad on mul olnud kinnisidee hoida Eestiga sidet. Eesti on kõige tähtsam, just Eesti publik," ütles tšellist Marcel Johannes Kits "Vikerhommikus".

"Võin mängida Berliini kontserdisaalis, kus saalis istub tuhat inimest, aga ma ei tea sealt mitte kedagi. Kui ma Eestis mängin, siis on saalis ikka vähemalt üks inimene, keda ma kohe kindlasti tean. See on täiesti teine tunne," lisas pianist Sten Heinoja.

Samaaegselt harva kodumaale sattuvad eesti tippmuusikud elavad praegu Saksamaal. Kuigi rahvusvaheline haare on klassikalises muusikas karjääri tegemiseks vältimatu, kinnitasid noormehed, et side Eestiga ja siinne publik on neile jätkuvalt kõige tähtsam.

Hetkel on muusikutel käsil tõeliselt ambitsioonikas projekt: nad plaanivad salvestada kõik viis Ludwig van Beethoveni tšellole ja klaverile kirjutatud sonaati. Tegemist on ligi kahe tunni jagu muusikaga, mille plaadistamine nõuab nende hinnangul tohutut vaimset ja füüsilist valmisolekut ning aastatepikkust küpsemist. Augustis sõidavad nad Berliini mainekasse Teldexi stuudiosse, mis on tuntud kui maailmaklassi artistide meelispaik.

12. juunil esitlevad Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja rahvusraamatukogu tornisaalis kahe kontserdiga. Intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan.
Sten Heinoja Marcel Johannes Kits

Tšellist Marcel Johannes Kits ja pianist Sten Heinoja on ette võtmas maailma, eriti aga Eesti klassikalise muusika mastaabis erakordset projekti: Beethoveni viie tšellosonaadi terviksalvestust. Mõlemad interpreedid on samaaegselt harva kodumaal, kasutame kell 9.15 võimalust neid "Vikerhommikus"...

11/06/2026

"Minu õnn on olnud see, et olen juba väiksest saadik olnud tuntud ja see oli nii loomulik, et ma kunagi ei tajunud, et minusse oleks kuidagi teisiti suhtutud, ka koolis," nentis juba 4-aastaselt kuulsaks saanud Maarja-Liis Ilus.
"Mul on väga normaalne lapsepõlv olnud ja mu vanemad on väga hoidnud seda, nad pole mind kunagi näinud erilises staatuses, olen pidanud ikka sõna kuulama ja lubatud ajal kodus olema. Ma arvan, et see kõik aitas kaasa, et mu lapsepõlv oli väga normaalne," tõdes lauljatar.

Juba noorena iseendale raha teeninud Maarja-Liis tunnistas, et tema silmad on näinud metsikut rahalaristamist, kus plaadifirmas keegi raha ei lugenud, kuid ta ise pole raha pärast pead kaotanud.

"Mul pole kunagi katus ära sõitnud, kui olen suuremaid summasid teeninud. Mäletan, et noorena tegin oma teenitud rahaga oma toas remondi. Olen alati olnud oma raha peremees," sõnas muusik. "Juba noorena mõtlesin selle peale, et raha tuleb koguda."

Intervjueeris Kristjan Hirmo.

Nelja-aastasena kuulsaks saanud Maarja-Liis Ilus rääkis Vikerraadios, et tema silmad on näinud metsikut rahalaristamist, kus plaadifirmas keegi raha ei lugenud. Ilusa sõnul oli see suur õnn, et ta luksusliku elu tõttu täiesti hulluks ei läinud.

10/06/2026

"Kui valitsus volitab ajakirjandusvabaduse üle otsustama mõnd ametit või kaitseväge, siis kes tegelikult otsuse langetab," küsib Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui valitsus volitab ajakirjandusvabaduse üle otsustama mõnd ametit või kaitseväge, siis kes tegelikult otsuse langetab, küsib Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris.

10/06/2026

(link kommentaarides)Tänane "Reporteritund" on järg aprilli lõpus eetris olnud saatele, kus rääkisime sotsiaalministeeriumis algatatud rehabilitatsiooniteenuste reformist.

Seekord ütlevad oma seisukoha perearstide seltsi juhtiv dr. Elle-Mall Sadrak, omavalitsuste poolt Merle Liivak Tartu linnavalitsusest ja Diabeedikooli juht Kristi Peegel, kes räägib nende inimeste nimel, kelle elukestev haigus vajab kogu aeg taastusravi ja rehabilitatsiooni. Ka reformi algatajad saavad sõna.
Vestlust juhib Kaja Kärner.

Tänane saade on järg aprilli lõpus eetris olnud "Reporteritunnile", kus rääkisime sotsiaalministeeriumis algatatud rehabilitatsiooniteenuste reformist.

10/06/2026

Arhitekt Toivo Tammiku sõnul tekiks Tallinnas tõsine probleem, kui kümned tuhanded inimesed peaksid ootamatult varjumiskohta otsima.

Ta ütles "Vikerhommikus", et näiteks Tallinnas ei ole piisavalt ette valmistatud kohti, kuhu inimesed saaksid ohu korral kiiresti ja turvaliselt varjuda. Tema sõnul ei ole tänapäevases sõjas inimeste massiline evakueerimine realistlik lahendus.

"Nad saavad kõige paremini hakkama seal, kus nad on harjunud käima – enda maja, töökoha või poe juures. Seal peavad nad saama varjuda," rääkis ta.

Samas ei pea ta tavapärast keldrisse minekut alati turvaliseks, sest paljud keldrid on halvas seisukorras ning võivad ohuolukorras ise riskiallikaks osutuda. Kuid keldreid saab siiski suhteliselt kiiresti kohandada, näiteks võiks aknaavad katta liivakottidega. "Kui seal on juba 60 sentimeetrit pinnast ees, siis see hoiab killud aknast kinni," selgitas ta.

Intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe.

Arhitekt Toivo Tammiku sõnul tekiks Tallinnas tõsine probleem, kui kümned tuhanded inimesed peaksid ootamatult varjumiskohta otsima.

10/06/2026

Kas teil on selge ja teate täpselt, mida ohuteavitust saades teha, kuidas käituda, kuhu varjuda?
* jah tean, olen endale kõik selgeks teinud ja läbi mõelnud
* enam-vähem (teoorias) tean
* pole aimugi, tegutsen teiste järgi
* ma ei tunneta ohtu, seega pole end kurssi viinud

"Uudis+" gallupile saab hääletada siin: https://vikerraadio.err.ee/1610039777/uudis-margitta-otsmaa

Saatejuht on Margitta Otsmaa.