26/10/2025
Sel nädalavahetusel keeratakse kell tund aega taha.
Õhtuhämarus saabub nüüd varem ja valget aega nagu polekski.
„„Pimeduse pealetung,“ ütleme, nagu tähendaks selle lähenemine rünnakut meie eksistentsi vastu. Pimedus on emotsionaalses ja keelelises plaanis midagi käegakatsutavat ja tummist. Me kasutame sõnu „hämar“ ja „tume“, kui soovime kirjeldada olekut täieliku valguse ja pimeduse vahel – nii keelelises kui ka moraalses või metafoorses plaanis. Ajakirjanik Åke Lundqvist kirjutas kunagi nii: „Pimedus ei ole valguse puudumine. Valgus on lahjendatud pimedus. Me räägime sageli omalaadse imetlusega valguse kiirusest. Pimedus on palju aeglasem, see laskub pehmelt ja vaikselt nagu palsam hingele.“"
Nii läheneb pimedusele nahkhiirteuurija Johan Eklöf - „pimeduse teenija", nagu ta end ise nimetab - oma raamatus „Pimeduse kiituseks", mis kohe ilmub. Ta räägib ka sellest, kuidas loomulikku pimedust jääb üha vähemaks ja inimesed rändavad selle otsinguil maailma teise otsa, et nautida seda, mis meil on veel siinsamas, käeulatuses: tähevalgust, virmalisi ja lume kalbet kuma kuukiirte paistel.
Ärme pahandame pimeduse peale, süütame silmadesse lõikavate valgusdioodide asemel pehme valgusega küünla, peame videvikku, laseme loodusel puhata ja jääme ootama kevadet, mil loomulik valgus jälle maailma üles äratab.
🦇🐝🌚
Raamatut saate ette tellida Eesti Raamatu veebipoes https://www.eestiraamat.ee/pimeduse-kiituseks
