
05/09/2025
Saunas käimist võib pidada sama suureks rahvuslikuks traditsiooniks kui laulu- ja tantsupidu. Küsimusele, kas eestlased on saunarahvas, vastab enamik kõhklemata jaatavalt. Ka uut kodu ostes või ehitades on ühel õigel eestlasel raske mööda vaadata küsimusest, kas elamises on ikka saun. Sauna omamise soov on justkui geenidega kaasa antud. Isegi kui ise ei ole kõige kirglikum saunataja, kuulub see mõtteliselt ühe korraliku kodu juurde.
Ometi on paljud kodused saunad ajapikku muutunud panipaikadeks, mida saunatamise eesmärgil kasutatakse vaid mõnel korral aastas. Põhjus on lihtne, kui kogemus ei paku head enesetunnet, ei teki ka soovi seda korrata. Inimloomus toimibki ju nii, et meeldivat kogemust otsitakse ja ebameeldivat välditakse.
Kuid siiski on täna juba palju ka selliseid saunu, mis on õigesti ehitatud ja pakuvad saunakogemust, mis on kehale ja enesetundele toetavad. Seda trendi veavad eeskujuna paljud Eesti spaad, aga järjest enam ka kodused saunad.
Miks aga paljud saunad leiavad vähe kasutust? Sellele küsimusele hakkasid rohkem kui 15 aastat tagasi vastust otsima ka need, kes on aastaid pühendunud saunalahenduste arendamisele ja soovinud taastada sauna kui nauditava ja tervist toetava kogemuse. Just siit saab alguse Saunumi lugu – teekond suitsusaunast innovatsioonini.
Saunas peab õhk liikuma ühtlaselt, ainult tavaventilatsiooniavadest ei piisa. Ühtlase õhujaotuse tagab Saunumi elektrikeris-kliimaseade.