MAJA

27/10/2025

According to Matas Šiupšinskas, the town of Šiauliai in Northern Lithuania is characterized by a slight eclecticism and strange combinations. Prefab housing estates are side by side with silicate brick individual houses; interwar modernism and postmodern additions peek from the remains of the historic city.

Last year a surprising, yet laconic project Kiemas (in Lithuanian courtyard) by
the .eu was completed here. The multi-functional building built on an existing
concrete frame hides its intrigue in the small gestures—the history of the place unfolds through the details and the use of materials, if one only has the patience to listen.

📖Matas Šiupšinskas 𝐌𝐞𝐭𝐚𝐥 𝐅𝐨𝐱 𝐢𝐧 𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐫𝐞𝐭𝐞 𝐁𝐥𝐨𝐜𝐤, in MAJA 120 Concrete

///

Šiauliai linna Põhja-Leedus iseloomustab Matas Šiupšinskas sõnutsi kerge eklektilisus, kummalised kooslused. Paneelelamurajoonid on kõrvuti silikaattellisest individuaalelamutega, sõdadevaheline modernismi ning ajaloolise linna jäänuste vahelt piiluvad postmodernistlikud lisandid. Eelmisel aastal valmis just siin leedu büroo After Party üllatusi täis, ent ometi pretensioonitu ja
lakooniline projekt Kimeas (leedu keeles: hoov). Aastaid seisnud betoonkarkassile rajatud mitmefunktsiooniline hoones on intriig just väikestes žestides—detailide ja materjalikasutuse kaudu avaneb paiga ajalugu, kui vaid kuulata/märgata.

📖Matas Šiupšinskas 𝗠𝗲𝘁𝗮𝗹𝗹𝗿𝗲𝗯𝗮𝗻𝗲 𝗕𝗲𝘁𝗼𝗼𝗻𝗸𝘃𝗮𝗿𝘁𝗮𝗹𝗶𝘀, MAJA 120 Betooninumbris

📷1-6:
📷7: .eu
📷8: Giedrius Mamavičus

13/10/2025

Eesti Arhitektuurikeskus kutsub järgmisel teisipäeval Tartusse, Pauluse kiriku krüptisaali radikaalset optimismi harjutama, õppima, praktiseerima!

🏛️ Eesti Arhitektuurikeskus ootab Tartus seminarile “Radikaalne optimism arhitektuuris ja ruumiloomes” 🌿

📅 21. oktoobril ootame huvilisi Tartusse Pauluse kiriku krüptisaali Ringse Arhitektuuri Kiirendi koolitusprogrammi seminarile „Radikaalne optimism arhitektuuris ja ruumiloomes“.

🕐 Seminar algab kell 13.00 ja lõpeb kell 18.00.

✨ Radikaalne optimism arhitektuuris ei ole pelgalt mõtteviis, see on üleskutse tegutsemiseks. Silmitsi kliimamuutuste, sotsiaalse killustumise, sundümberasustamise ja ressursside nappusega väidab see lähenemine, et disainil ja arhitektuuril on jõud kujutleda ja kujundada paremat tulevikku. See on radikaalne, sest seab kahtluse alla lammutamise, riskikartlikkuse ja lühinägeliku mõtlemise ülemvõimu, ning optimistlik, sest asetab arhitektuuri ja linnaplaneerimise vastupidavuse, kaasatuse ja süsteemse muutuse katalüsaatoriteks.

🎙️ Seminaril esinevad:

Kell 13:10-14:10 - Olga Trebuhina (NOM in HouseEurope!) – seisab ehitussektoris uuskasutuse õiguse eest ja näitab, kuidas regulatsioonid, disain ja kultuuriline kujutlusvõime võivad käivitada ulatusliku muutuse.

Kell 14:15-15:15 - Anna Dobrova (METALAB) – tutvustab CO-HATY projekti ja näitab, kuidas arhitektuur saab kriisiolukordades toetada solidaarsust ja vastupidavust.

Kell 15:45-16:45 - Carla Ferrando Costanza ja Pablo Garrido Arnaiz (Parabase) – avavad taaskasutuse loomingulist ja pragmaatilist potentsiaali eri tüüpi hoonetes.

💬 Päeva lõpetab paneelvestlus arhitekti Roland Reemaa juhtimisel, mis seob esinejate mõtted ja kogemused ühiseks aruteluks ruumiloome tuleviku üle.

Seminarile ootame osalema arhitekte, linnaplaneerijaid, tudengeid ja kõiki, keda huvitab, kuidas ruumiline mõtlemine saab toetada jätkusuutlikku ja kaasavat ühiskonda .

NB! Seminar on inglise keeles.

💶 Osalustasu: 15 €
🎓 Tudengitele: 10 €

Pileti saab seminarile osta Fientast 👇
https://fienta.com/et/rak-2

12/10/2025

Baukreiseli projekt “concrete. matters” pälvis Bauhaus Earthi eksperimentaalarenduse
stipendiumi ja keskendub betooni taaskasutuslahendustele arhitektuuris. Saksamaal, Dortmundi linnas. 1950st pärit büroohoone osalise lammutamise eksperimentaalprojekti kaudu joonistuvad välja betoonelementide taaskasutuse tehnilised lahendused ja skaleeritavad võimalused.

📖Christian Roth “Baukreisel: betooni olulisusest. Ja sellest, kuidas seda veelgi olulisemaks muuta”

///

Baukreisel’s project “concrete. matters” received the Experimental Fellowship at Bauhaus Earth focusing on concrete recycling solutions in architecture. The experimental project for the partial demolition of an 1950s office building in the city of Dortmund, Germany, outlines the technical solutions and scalable possibilities for the recycling of concrete elements.

📖 Christian Roth “Baukreisel: Concrete Matters. And how to make it matter more” in MAJA 120 issue on Concrete

📷

07/10/2025

Betoon pole mitte ainult füüsiline kehand, materjal või objekt, vaid ka sotsiaalne protsess. Protsess mille näivad lahendused laotuvad ajas ja
ruumis ebaühtlaselt ning tekitavad omakorda probleeme, mida lahendada.

Roland Reemaa kutsub kujutlema praegust business as usual-i kui kõrgendikku. Tasane, loodis, kuiv ja kindel. Ent aina enam paljastuva survega kõigile, kes ei ela platool – teistele liikidele, maavaradele, tervele planeedile. Ehkki sõnaraamat viitab platoole kui stabiilsele seisule on seal ka täpsustus: see kestab vaid teavata perioodi. Kuidas edasi?

Kaks projekti Molumba arhitektidelt ja Pihlman arhitektidelt viitavad mõningatele võimalustele.

///

Concrete is not only a physical body, a material or an object, but also a social process. The apparent solutions of which are spread unevenly in time and space and in turn many problems of their own to be addressed.

Roland Reemaa ( )invites us to imagine the current business as usual as a plateau. Flat, level, dry and firm. But with increasingly obvious pressure on everyone who does not live on the plateau - on other species, on minerals, on the whole planet. Although the dictionary refers to a plateau as a stable state, there is also a clarification: it only lasts for an unknown period. So, what comes next?
Two projects, by Molumba and Pihlmann Architects project some possibilities.

10/09/2025

Konverents “Beginnings – Algused” – sel reedel, 12. septembril Kuressaares!

Esinejad: Robert Boltshauser (ETH Zürich), Kathrine Naess (AHO), Emil Urbel (TalTech), Anu Kivilo (Arvo Pärdi Keskus), Carl-Dag Lige (Eesti Kunstiakadeemia), Kristjan Järvi (Louis Kahni Eesti SA)

Lisaks toimub eesti keeles ilmuva raamatu “Louis I. Kahn: Nordic Latitudes” esitlus autori Per Olaf Fjeldi (Norra) osavõtul.

Täna reageerides on mõnel huvilisel veel võimalik kohapeal liituda. Lisainfo: tinyurl.com/yetdjypy

18/08/2025

Bₑₜₒₒₙ MAJA on ilmunud!

Betoon on antropotseeni alustala – ehitades tamme, sildu, tunneleid, teid ja maandumisplatse, on inimene üle võtnud terveid maastikke. Betoon kannab endas modernistlikku arenguideoloogiat, mis on siiani osa pea igast arhitektuuriprojektist.

Arhitekte ja insenere on betoon võlunud nii oma konstruktsiooniliste kui ka esteetiliste võimalustega, ent enamasti kasutatakse seda siiski lihtsalt efektiivsuse ja soodsa hinna
tõttu. Betooni koostisosi hangitakse üle maailma, selle tootmist on lihtne suurendada, selle valamine ja kasutamine on universaalselt kopeeritavad. Nii on kujunenud
tänapäeva ehitus(mono)kultuur ning see, millist ruumi üldse luua saame.

Kust läheb piir tegeliku arengu ja mõttetu ehitamise vahel? Kuidas kasutada betooni otstarbekalt ja mitte raiskavalt? Millisel kujul võiks betoon tänasel päeval arhitektuuris esineda?

////

MAJA Cₒₙcᵣₑₜₑ issue is out!

Concrete embodies the modernist ideology of development, which remains a part of nearly every architectural project today. Architects and engineers have been drawn to concrete for its structural as well as aesthetic qualities, and yet, most of its use boils down to simple efficiency and relatively low cost.

The raw materials for concrete are sourced globally, its production is scalable, and its casting and usage are universally replicable. This has shaped our modern construction (mono)culture, as well as the scope of spaces we create.

Where is the line between genuine development and pointless construction? How to use concrete reasonably rather than wastefully? In what form should concrete figure in contemporary architecture?

03/07/2025

This is not the first time for MAJAs theme to be Baltic Extra. The first issue bearing the same
name came out in 1995 under the editor-in-chief Ado Eigi.

Hannes Aava skims through our archive issue and shares some subjective tidbits about
the last 30 years of spatial design in the Baltics.

📖 Hannes Aava ( ) 𝗦𝗮𝗺𝗲-𝘀𝗮𝗺𝗲, 𝗯𝘂𝘁 𝗱𝗶𝗳𝗳𝗲𝗿𝗲𝗻𝘁 in MAJA 119 Baltic Extra

///

Baltic Extra teemanumber on tegelikult juba teine samanimeline teemanumber MAJA ajaloos.

Aastal 1995 ilmus samuti MAJA Baltic Extra, peatoiemtaja Ado Eigi käe all. Hannes Aava uuris arhiivinumbrit ja jagab subjektiivsed nopped Baltikumi viimase 30 aasta
ruumiloome kogemustest.

📖 Hannes Aava 𝗦𝗮𝗺𝗮-𝘀𝗮𝗺𝗮, 𝗮𝗴𝗮 𝗲𝗿𝗶𝗻𝗲𝘃 MAJA 119 teemanumbris Baltic Extra

07/06/2025

MAJA toimetuse palvel keskendus Hans Alla Rüütelkonna hoone… vabandust Eesti Esindushoone kurioossemate detailide hingeellu. Kaks etüüdi - 𝑲𝒆𝒍𝒅𝒓𝒊𝒑𝒓𝒆𝒕𝒆𝒏𝒔𝒊𝒐𝒐𝒏𝒊𝒅 ja 𝑴𝒂𝒂𝒓𝒋𝒂𝒎𝒂𝒂 𝒏ä𝒉𝒕𝒂𝒎𝒂𝒕𝒖𝒊𝒎 𝒑õ𝒓𝒂𝒏𝒅 - avavad riigi esindushoone vaimukama pale.

MAJA teemanumbris Baltic Extra

///

At the request of MAJA, Hans Alla focused on the most curious historic details of the Knighthood house…. sorry: Estonian Statehood House.

Two etudes - 𝑷𝒓𝒆𝒕𝒆𝒏𝒕𝒊𝒐𝒏𝒔 𝒊𝒏 𝒕𝒉𝒆 𝑩𝒂𝒔𝒆𝒎𝒆𝒏𝒕 and 𝑻𝒉𝒆 𝑳𝒆𝒂𝒔𝒕 𝑺𝒆𝒆𝒏 𝑭𝒍𝒐𝒐𝒓 𝒊𝒏 𝑻𝒆𝒓𝒓𝒂 𝑴𝒂𝒓𝒊𝒂𝒏𝒂 - give a glimpse to the more quirky side of Estonias representative house.

In MAJA Baltic Extra 119

28/05/2025

𝗡𝗮𝗿𝘃𝗮 𝗔-𝗭

“Alates sellest, kui taanlased linna asutasid, ja selle päevist Hansa Liidu liikmena on Narva
paistnud silma nn keskusena kusagil mujal. [– – –]Piirilolek tähendab teatud laadi serval
seismist. Tõepoolest, Narvas asuv piir ei jäta muljet mõnest poolitatud pildist, vaid kujutab
endast kapitali- ja energiavoogude, õigusrežiimide, usutraditsioonide, keelte ja valuutade ristumiskohta. [– – –] See on aluseks laiemaid suhteid ja kujutamisviise mõjutavale
performatiivsele antagonismile ja vastakale esemelisele kultuurile.”

Just viimase kaudu avanevad Francisco Martínezi ja Joosep Kivimäe fotoessees Narva lood, kokkupuuted- ja põrked.

MAJA 119 Baltic Extra teemanumbris!

///

“Since its founding by the Danes and its days in the Hanseatic League, Narva has appeared as a centre out there. [– – –] Being at the border means standing on an edge. Indeed, the border in Narva does not simply evoke two sides of a picture but a transnational connection point at the intersection of different capital and energy flows, legal regimes, religious faiths, languages, and currencies. [– – –]It generates a performative antagonism that affects wider relations and representations, as well as an ambivalent material culture.”

Through the inventory of the latter the photoessay draws out stories of intense difference and contact.

By Francisco Martínezi and Joosep Kivimäe
In MAJA 119 Baltic Extra.

24/05/2025

Arhitekt Toms Kokins on uurinud rahvusvahelise metsatööstuse mõju Baltimaade kultuurmaastikele ja viskab õhku visuaalse hüpoteesi, mille järgi Rootsi 17. sajandi suurriik ei lakanudki olemast, vaid
võttis oma sajanditepikkuse vara- ja territooriumijahi käigus uue kuju.

Keskendudes mõjule, mida Rootsi metsatööstus avaldab nii Läti maale, inimestele kui loodusele, joonistub välja ühe suurema ülemineku lõppfaas: detsentraliseeritud, isemajandamisega seotud maakasutustavadest, mis valitsesid enne teist maailmasõda, oleme pool sajandit hiljem jõudnud selleni, et maa ja kapital koondub üha vähemate korporatiivsete või riiklike üksuste kätte.

📖Toms Kokins
𝐌𝐞𝐭𝐬𝐚𝐩𝐨𝐨𝐥𝐞. 𝐄𝐥𝐮 𝐤𝐚𝐡𝐞 𝐦𝐞𝐭𝐬𝐚 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥
MAJA 119 teemanumbris Baltic Extra

📷1-6; 8: Toms Kokins
📷7: Andres Bure

///

Architect Toms Kokins ( ) has investigated the impacts of transnational forestry industry on the Baltic
cultural landscapes and developed a visual hypothesis that Sweden’s 17th-century empire has not truly ceased to exist; rather, it has taken a different form in its centuries-long quest for resources and territory.

Focusing on the tangible impact of Swedish forestry on Latvian land, people, and nature the
final phases of a tectonic transition become apparent—from de-centralised, self-sufficient
land practices that were dominant before WWII to the accumulation of land and capital in the
hands of ever fewer corporate or state entities half a century later.

📖Toms Kokins
𝐌𝐞𝐭𝐬𝐞𝐩𝐨𝐥𝐞. 𝐋𝐢𝐟𝐞 𝐁𝐞𝐭𝐰𝐞𝐞𝐧 𝐓𝐰𝐨 𝐅𝐨𝐫𝐞𝐬𝐭𝐬
In MAJA 119 Baltic Extra

17/05/2025

Lätlaste laululava on Riias Mežaparksis. Metsapargis. Meil on lätlastega ühine puu- ja sõnatüvi, mis on pärit keele algusajast, koriluskultuurist. Soomeugri taagast leiab ungarikeelse messze ’kaugel, kaugele, eemal, eemale’, samuti on protobalti-slaavi keeles medjas ’miski kuskil millegi vahel’. Mets on see lõputu ja müstiline miski, mis kuskilt kuhugi minnes tuleb alati läbida, suur ja otsatu, algab mere äärest ja ei teagi, kus ta kaugem piir on.”

Karli Luik kirjutab Läti laululavast, ajab keelelisi ja mütopoeetilisi jälgi ning jõuab piirkondliku stiililise määratluse – boreaalse postmodernismini.

📖𝗧𝗲𝗲𝗺𝗲 𝗺𝗲𝘁𝘀𝗮 𝗷ä𝗹𝗹𝗲 𝘀𝘂𝘂𝗿𝗲𝗸𝘀
Karli Luik Läti laululavast (Mailitis Architects, Arhitekta J.Pogas birojs.)

Loe MAJA 119 teemanumbrisr Baltic Extra!

///

“Latvians have their song festival grounds in Riga’s Mežaparks. ‘Mežaparks’ is Latvian for ‘forest park’. The Estonian word of the same meaning (‘metsapark’) has the same root that goes all the way back to the very beginning of our language and a hunter-gatherer culture. In the Finno-Ugric family, we also find the Hungarian word ‘messze’ (‘far, to far away, away, to away’), whereas in the Proto-Balto-Slavic, there is the word ‘medjas’ (‘between something’). Forest is that interminable and mysterious entity that always needs to be traversed when going somewhere, vast and boundless, starting from the sea and ending who-knows-where.”

Karli Luik writes about Latvian singing festival grounds, maps out linguistic and mythopoetic
roots and coins a new term for regional peculiarities – boreal postmodernism.

📖𝗠𝗮𝗸𝗲 𝗙𝗼𝗿𝗲𝘀𝘁 𝗚𝗿𝗲𝗮𝘁 𝗔𝗴𝗮𝗶𝗻
Karli Luik ( ) on Latvian Singing Festival Grounds by Mailitis Archtiects ( ) and Arhitekta J.Pogas birojs.

In MAJA 119 Baltic Extra!

14/05/2025

Vilniuse kaasaegse kunsti keskus on värskelt renoveeritud. Andrius Ropolase sõnutsi on
kultuslikust ja poleemilisest hoonest saanud midagi steriilset. Brutalistlik ja pisut tööstuslik
esteetika, mis külalistele viimase 20 aastaga tuttavaks sai on kadunud. Ropolas küsib, kas see on laiema piirkondliku tendentsi väljendus, kus igasugune mustus tõlgendub hooletuseks? Ühtlasi tutvustab essee laiemale lugejaskonnale Valdas Ozarinskase (nüüd suuresti kadunud) pärandit.

Andrius Ropolas
𝐓𝐚𝐠𝐚𝐬𝐢 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐬𝐞 𝟏𝟗𝟔𝟕
Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus

///

Contemporary Art Centre in Vilnius is freshly renovated. According to Andrius Ropolas the once culturally iconic and charged building has been sterilised. The brutalist and a tad industrial aesthetic that many visitors knew from the last 20 years is gone. Ropolas ponders whether it is an expression of a broader tendency where any dirt is likely to be interpreted as negligence, and introduces the (now largely lost) legacy of Valdas Ozarinskas – the late exhibition designer of CAC to a wider readership.

Andrius Ropolas
𝐁𝐚𝐜𝐤 𝐭𝐨 𝟏𝟗𝟔𝟕
Contemporary Art Centre in Vilnius

In MAJA 119 Baltic Extra