MAJA

MAJA MAJA on Eesti ruumikultuuri ajakiri. Maja is Estonian Architectural Review since 1994

This is not the first time for MAJAs theme to be Baltic Extra. The first issue bearing the same name came out in 1995 un...
03/07/2025

This is not the first time for MAJAs theme to be Baltic Extra. The first issue bearing the same
name came out in 1995 under the editor-in-chief Ado Eigi.

Hannes Aava skims through our archive issue and shares some subjective tidbits about
the last 30 years of spatial design in the Baltics.

📖 Hannes Aava ( ) 𝗦𝗮𝗺𝗲-𝘀𝗮𝗺𝗲, 𝗯𝘂𝘁 𝗱𝗶𝗳𝗳𝗲𝗿𝗲𝗻𝘁 in MAJA 119 Baltic Extra

///

Baltic Extra teemanumber on tegelikult juba teine samanimeline teemanumber MAJA ajaloos.

Aastal 1995 ilmus samuti MAJA Baltic Extra, peatoiemtaja Ado Eigi käe all. Hannes Aava uuris arhiivinumbrit ja jagab subjektiivsed nopped Baltikumi viimase 30 aasta
ruumiloome kogemustest.

📖 Hannes Aava 𝗦𝗮𝗺𝗮-𝘀𝗮𝗺𝗮, 𝗮𝗴𝗮 𝗲𝗿𝗶𝗻𝗲𝘃 MAJA 119 teemanumbris Baltic Extra

MAJA toimetuse palvel keskendus Hans Alla Rüütelkonna hoone… vabandust Eesti Esindushoone kurioossemate detailide hingee...
07/06/2025

MAJA toimetuse palvel keskendus Hans Alla Rüütelkonna hoone… vabandust Eesti Esindushoone kurioossemate detailide hingeellu. Kaks etüüdi - 𝑲𝒆𝒍𝒅𝒓𝒊𝒑𝒓𝒆𝒕𝒆𝒏𝒔𝒊𝒐𝒐𝒏𝒊𝒅 ja 𝑴𝒂𝒂𝒓𝒋𝒂𝒎𝒂𝒂 𝒏ä𝒉𝒕𝒂𝒎𝒂𝒕𝒖𝒊𝒎 𝒑õ𝒓𝒂𝒏𝒅 - avavad riigi esindushoone vaimukama pale.

MAJA teemanumbris Baltic Extra

///

At the request of MAJA, Hans Alla focused on the most curious historic details of the Knighthood house…. sorry: Estonian Statehood House.

Two etudes - 𝑷𝒓𝒆𝒕𝒆𝒏𝒕𝒊𝒐𝒏𝒔 𝒊𝒏 𝒕𝒉𝒆 𝑩𝒂𝒔𝒆𝒎𝒆𝒏𝒕 and 𝑻𝒉𝒆 𝑳𝒆𝒂𝒔𝒕 𝑺𝒆𝒆𝒏 𝑭𝒍𝒐𝒐𝒓 𝒊𝒏 𝑻𝒆𝒓𝒓𝒂 𝑴𝒂𝒓𝒊𝒂𝒏𝒂 - give a glimpse to the more quirky side of Estonias representative house.

In MAJA Baltic Extra 119

𝗡𝗮𝗿𝘃𝗮 𝗔-𝗭“Alates sellest, kui taanlased linna asutasid, ja selle päevist Hansa Liidu liikmena on Narva paistnud silma nn...
28/05/2025

𝗡𝗮𝗿𝘃𝗮 𝗔-𝗭

“Alates sellest, kui taanlased linna asutasid, ja selle päevist Hansa Liidu liikmena on Narva
paistnud silma nn keskusena kusagil mujal. [– – –]Piirilolek tähendab teatud laadi serval
seismist. Tõepoolest, Narvas asuv piir ei jäta muljet mõnest poolitatud pildist, vaid kujutab
endast kapitali- ja energiavoogude, õigusrežiimide, usutraditsioonide, keelte ja valuutade ristumiskohta. [– – –] See on aluseks laiemaid suhteid ja kujutamisviise mõjutavale
performatiivsele antagonismile ja vastakale esemelisele kultuurile.”

Just viimase kaudu avanevad Francisco Martínezi ja Joosep Kivimäe fotoessees Narva lood, kokkupuuted- ja põrked.

MAJA 119 Baltic Extra teemanumbris!

///

“Since its founding by the Danes and its days in the Hanseatic League, Narva has appeared as a centre out there. [– – –] Being at the border means standing on an edge. Indeed, the border in Narva does not simply evoke two sides of a picture but a transnational connection point at the intersection of different capital and energy flows, legal regimes, religious faiths, languages, and currencies. [– – –]It generates a performative antagonism that affects wider relations and representations, as well as an ambivalent material culture.”

Through the inventory of the latter the photoessay draws out stories of intense difference and contact.

By Francisco Martínezi and Joosep Kivimäe
In MAJA 119 Baltic Extra.

Arhitekt Toms Kokins on uurinud rahvusvahelise metsatööstuse mõju Baltimaade kultuurmaastikele ja viskab õhku visuaalse ...
24/05/2025

Arhitekt Toms Kokins on uurinud rahvusvahelise metsatööstuse mõju Baltimaade kultuurmaastikele ja viskab õhku visuaalse hüpoteesi, mille järgi Rootsi 17. sajandi suurriik ei lakanudki olemast, vaid
võttis oma sajanditepikkuse vara- ja territooriumijahi käigus uue kuju.

Keskendudes mõjule, mida Rootsi metsatööstus avaldab nii Läti maale, inimestele kui loodusele, joonistub välja ühe suurema ülemineku lõppfaas: detsentraliseeritud, isemajandamisega seotud maakasutustavadest, mis valitsesid enne teist maailmasõda, oleme pool sajandit hiljem jõudnud selleni, et maa ja kapital koondub üha vähemate korporatiivsete või riiklike üksuste kätte.

📖Toms Kokins
𝐌𝐞𝐭𝐬𝐚𝐩𝐨𝐨𝐥𝐞. 𝐄𝐥𝐮 𝐤𝐚𝐡𝐞 𝐦𝐞𝐭𝐬𝐚 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥
MAJA 119 teemanumbris Baltic Extra

📷1-6; 8: Toms Kokins
📷7: Andres Bure

///

Architect Toms Kokins ( ) has investigated the impacts of transnational forestry industry on the Baltic
cultural landscapes and developed a visual hypothesis that Sweden’s 17th-century empire has not truly ceased to exist; rather, it has taken a different form in its centuries-long quest for resources and territory.

Focusing on the tangible impact of Swedish forestry on Latvian land, people, and nature the
final phases of a tectonic transition become apparent—from de-centralised, self-sufficient
land practices that were dominant before WWII to the accumulation of land and capital in the
hands of ever fewer corporate or state entities half a century later.

📖Toms Kokins
𝐌𝐞𝐭𝐬𝐞𝐩𝐨𝐥𝐞. 𝐋𝐢𝐟𝐞 𝐁𝐞𝐭𝐰𝐞𝐞𝐧 𝐓𝐰𝐨 𝐅𝐨𝐫𝐞𝐬𝐭𝐬
In MAJA 119 Baltic Extra

Lätlaste laululava on Riias Mežaparksis. Metsapargis. Meil on lätlastega ühine puu- ja sõnatüvi, mis on pärit keele algu...
17/05/2025

Lätlaste laululava on Riias Mežaparksis. Metsapargis. Meil on lätlastega ühine puu- ja sõnatüvi, mis on pärit keele algusajast, koriluskultuurist. Soomeugri taagast leiab ungarikeelse messze ’kaugel, kaugele, eemal, eemale’, samuti on protobalti-slaavi keeles medjas ’miski kuskil millegi vahel’. Mets on see lõputu ja müstiline miski, mis kuskilt kuhugi minnes tuleb alati läbida, suur ja otsatu, algab mere äärest ja ei teagi, kus ta kaugem piir on.”

Karli Luik kirjutab Läti laululavast, ajab keelelisi ja mütopoeetilisi jälgi ning jõuab piirkondliku stiililise määratluse – boreaalse postmodernismini.

📖𝗧𝗲𝗲𝗺𝗲 𝗺𝗲𝘁𝘀𝗮 𝗷ä𝗹𝗹𝗲 𝘀𝘂𝘂𝗿𝗲𝗸𝘀
Karli Luik Läti laululavast (Mailitis Architects, Arhitekta J.Pogas birojs.)

Loe MAJA 119 teemanumbrisr Baltic Extra!

///

“Latvians have their song festival grounds in Riga’s Mežaparks. ‘Mežaparks’ is Latvian for ‘forest park’. The Estonian word of the same meaning (‘metsapark’) has the same root that goes all the way back to the very beginning of our language and a hunter-gatherer culture. In the Finno-Ugric family, we also find the Hungarian word ‘messze’ (‘far, to far away, away, to away’), whereas in the Proto-Balto-Slavic, there is the word ‘medjas’ (‘between something’). Forest is that interminable and mysterious entity that always needs to be traversed when going somewhere, vast and boundless, starting from the sea and ending who-knows-where.”

Karli Luik writes about Latvian singing festival grounds, maps out linguistic and mythopoetic
roots and coins a new term for regional peculiarities – boreal postmodernism.

📖𝗠𝗮𝗸𝗲 𝗙𝗼𝗿𝗲𝘀𝘁 𝗚𝗿𝗲𝗮𝘁 𝗔𝗴𝗮𝗶𝗻
Karli Luik ( ) on Latvian Singing Festival Grounds by Mailitis Archtiects ( ) and Arhitekta J.Pogas birojs.

In MAJA 119 Baltic Extra!

Vilniuse kaasaegse kunsti keskus on värskelt renoveeritud. Andrius Ropolase sõnutsi on kultuslikust ja poleemilisest hoo...
14/05/2025

Vilniuse kaasaegse kunsti keskus on värskelt renoveeritud. Andrius Ropolase sõnutsi on
kultuslikust ja poleemilisest hoonest saanud midagi steriilset. Brutalistlik ja pisut tööstuslik
esteetika, mis külalistele viimase 20 aastaga tuttavaks sai on kadunud. Ropolas küsib, kas see on laiema piirkondliku tendentsi väljendus, kus igasugune mustus tõlgendub hooletuseks? Ühtlasi tutvustab essee laiemale lugejaskonnale Valdas Ozarinskase (nüüd suuresti kadunud) pärandit.

Andrius Ropolas
𝐓𝐚𝐠𝐚𝐬𝐢 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐬𝐞 𝟏𝟗𝟔𝟕
Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus

///

Contemporary Art Centre in Vilnius is freshly renovated. According to Andrius Ropolas the once culturally iconic and charged building has been sterilised. The brutalist and a tad industrial aesthetic that many visitors knew from the last 20 years is gone. Ropolas ponders whether it is an expression of a broader tendency where any dirt is likely to be interpreted as negligence, and introduces the (now largely lost) legacy of Valdas Ozarinskas – the late exhibition designer of CAC to a wider readership.

Andrius Ropolas
𝐁𝐚𝐜𝐤 𝐭𝐨 𝟏𝟗𝟔𝟕
Contemporary Art Centre in Vilnius

In MAJA 119 Baltic Extra

Viimastel aastatel on avalik ruum ja selles nähtavad sümbolid olnud Eestis terava tähelepanu all. Ajaloolane Linda Kalju...
02/05/2025

Viimastel aastatel on avalik ruum ja selles nähtavad sümbolid olnud Eestis terava tähelepanu all. Ajaloolane Linda Kaljundi analüüsib selles valguses kriitiliselt Eesti esindushoone renoveerimisprojekti ja sümboolse programmi osas langetatud otsuseid.

Kaljundi: “Praegune lahendus, kus ajaloost on valitud välja ainult sobivaks peetud kihistusi, neid vajaduse korral veelgi sobivamaks väänates, ei mõju veenvalt. Selleks, et eksponeerida siinse ajaloo ja pärandi eri tahke, kartmata liigselt ka nendes peituvaid probleeme ja vastuolusid, olnuks suur võimalus just nüüdisaegsel kunstil ja see on jäänud kasutamata.”

📕Linda Kaljundi “Sümbolhoonest sümbolite sõja ajal” MAJA 119 teemanumbris Baltic Extra

///

In recent years, public space and visible symbols within it have fallen under sharp scrutiny in Estonia. In the light of this historian Linda Kaljundi offers a critical look to the renovation project and the choices made in the symbolic programme of the Estonian Statehood House.

Kaljundi: “The current solution that cherrypicks only from the acceptable layers of history is not convincing. The task of displaying different facets of Estonia’s history and heritage while not shunning the complications and contradictions within would have been well-suited for contemporary art, but the opportunity was missed.”

📕Linda Kaljundi on Estonian Statehood House
𝐀 𝐒𝐲𝐦𝐛𝐨𝐥𝐢𝐜 𝐁𝐮𝐢𝐥𝐝𝐢𝐧𝐠 𝐃𝐮𝐫𝐢𝐧𝐠 𝐚 𝐖𝐚𝐫 𝐨𝐟 𝐒𝐲𝐦𝐛𝐨𝐥𝐬 in MAJA 119 Baltic Extra

MAJA 𝗕𝗮𝗹𝘁𝗶𝗰 𝗘𝘅𝘁𝗿𝗮! Eesti, Läti ja Leedu – Baltimaad – on suuremale osale maailmale kolm sisuliselt eristamatut väikeriik...
12/04/2025

MAJA 𝗕𝗮𝗹𝘁𝗶𝗰 𝗘𝘅𝘁𝗿𝗮!

Eesti, Läti ja Leedu – Baltimaad – on suuremale osale maailmale kolm sisuliselt eristamatut väikeriiki. Geopoliitilise terminina on „Baltikum“ kinnistunud alles 20. sajandil. Kolme riigi varasem aja- ja kultuurilugu erineb mitmel tasandil. Ehk ongi see trots väljastpoolt seatud ühtlustava lihtsustuse vastu, et kipume eeskujusid otsima ikka kuskilt kaugemalt ja kohalikke kalduvusi käsitlema ainult oma riigi piires, omavahelist eluolu vaid sportlikus ja lihtsustavas võtmes võrreldes.

Ärevad ajad ühendavad ja ärgitavad väliste määratluste kõrval ka iseennast oma identiteeti mõtestama ja avastama—selleks, et meid kannaks ja koondaks hirmu asemel rõõm, nauding ja uudishimu.

Avarus, hägusad piirid, ebamäärased lõpud ja algused – Baltimaade olustiku võlu ei ole lihtne tabada. Aga nagu ütlevad Reinis Salinsi sõnutsi lätlased: „Katram savs stūrītis“ („Igaühel on oma nurgake“).

///

MAJA 𝗕𝗮𝗹𝘁𝗶𝗰 𝗘𝘅𝘁𝗿𝗮 is OUT!

Estonia, Latvia, and Lithuania, collectively known as the Baltics, are three small countries that most of the world finds pretty much indistinguishable. As a geopolitical term, ‘the Baltics’ took root only in the 20th century. The more distant past and cultural history of the three countries differ on several levels.

Perhaps it is namely in defiance against externally imposed homogenising simplifications that we tend to turn to more distant places for inspiration and view local trends and tendencies as something confined only to national borders.

However, anxious times encourage unity, urging us to discover and interpret our identities ourselves instead of letting others define us. In order to be carried and consolidated not only by fear, but also joy, pleasure, and curiosity we invite to discover commonalities and peculiarities of the Baltic countries!

Wide breadth, blurred boundaries, ambiguous endings and beginnings—the charm of the Baltic condition is not easy to grasp. But as Latvians say, per Reinis Salins: ‘Katram savs stūrītis’ (‘Everyone has their own corner’).

Passive houses have a thick airtight skin and small eyes, they are certified based on nearly inflexible standards, and a...
26/03/2025

Passive houses have a thick airtight skin and small eyes, they are certified based on nearly inflexible standards, and at their core is a machine with a demanding maintenance regime.

Laura Linsi ( ) visited a social housing neighbourhood on Goldsmith Street in Norwich by Mikhail Riches ( ) and asks if this could be the method to realise ambitions in the social housing sector, ensure low heating costs for the inhabitants and increase the spatial qualities? Are passive houses an example of the ecologisation of architecture or technology? Or is it instead pure economisation?

Laura Linsi 𝗢𝗻 𝗣𝗮𝘀𝘀𝗶𝘃𝗶𝘁𝘆 in MAJA 118 Air

///

Passiivmajadel on paks õhukindel nahk ja väiksed silmad, neid kvalifitseeritakse vähepaindliku reeglistiku alusel ning nende keskmes on masin, millel on nõudlik haldussüsteem.

Laura Linsi ( ) külastab Norwichi linnas asuvat sotsiaalelamute piirkonda Goldsmith Street (arhitekt Mikhail Riches ) ning uurib, kas tegemist võib olla meetodiga, millega realiseerida ambitsioone sotsiaaleluasemete valdkonnas, kindlustada elanike madalad küttearved ja parandada ka ruumi kvaliteeti? Kas passiivmaja on arhitektuuri voi tehnoloogia ökologiseerimine? Või on tegu hoopis puhtakujulise ökonomiseerimisega?

Laura Linsi 𝗣𝗮𝘀𝘀𝗶𝗶𝘃𝘀𝘂𝘀𝗲𝘀𝘁 MAJA 118 teemanumbris Õhk

📷Laura Linsi

Et meie energia- ja materjalikasutus mahuks planeedi taluvuspiiridesse, „tuleb ümber hinnata aluseeldused selle kohta, k...
24/03/2025

Et meie energia- ja materjalikasutus mahuks planeedi taluvuspiiridesse, „tuleb ümber hinnata aluseeldused selle kohta, kuidas hooned ümbritseva maailmaga suhestuvad,“ kirjutab Frans Saraste. Energiatõhususele kui hoone peamisele energiakasutuse mõõdikule keskendumine tähendab, et hoonet vaadatakse süstemaatiliselt looduslikust maailmast isoleerituna. Tulevik ootab aga teistsugust arhitektuuri. Sellist, „mille välispiirded neelavad ja kiirgavad soojust, võttes arvesse ka niiskuse ja mikroobse floora muutusi – arhitektuuri, mis laseb lahti kinnisideest õhku kramplikult kontrollida.“

🗞️Frans Saraste 𝙺𝚘𝚗𝚝𝚛𝚘𝚕𝚕𝚒𝚝𝚞𝚍 𝚔𝚎𝚜𝚔𝚔𝚘𝚗𝚍 MAJA 118 teemanumbris Õhk

///

Containing our materials and energy usage within planetary boundaries ‘requires a
reconsideration of the most fundamental assumptions about how buildings interact
with the world,’ writes Frans Saraste. ( )To focus on ‘energy efficiency’ as the primary measure of a building’s energy use is to systematically isolate it from the natural world. However, there ‘is a future for an architecture where the envelope absorbs and radiates heat while negotiating the humidity and microbial flora outside—an architecture that aims for a less forceful control over air.’

🗞️Frans Saraste 𝙲𝚘𝚗𝚝𝚛𝚘𝚕𝚕𝚎𝚍 𝙴𝚗𝚟𝚒𝚛𝚘𝚗𝚖𝚎𝚗𝚝 in MAJA 118 Air issue.

Keset pöörast murrangut nn rohelise, säästva ja energiatohusa disaini suunas toimub midagi paradoksaalset – nii arhitekt...
16/03/2025

Keset pöörast murrangut nn rohelise, säästva ja energiatohusa disaini suunas toimub midagi paradoksaalset – nii arhitekt kui arhitektuuri kasutajad on tasapisi kaotanud arusaama sellest, millest täpselt koosneb arhitektuur. Seda niivõrd, et traagilisel kombel satuvad inimesed enese teadmata elama kodudesse ja keskkondadesse, mis neid tasapisi mürgitavad.

2024 aasta suvel uurisid Leedu arhitektid Aistė Gaidilionytė and Kamilė Vasiliauskaite kahtlaseid materjale VARESe arhitektuuriresidentuuris Valgas.

Ilmsüütuna näivad vineerid, ristkihtplaadid, OSB jm avavad modernse maailma keemilise koostise ja peituvad ohud. Ehk ka võimaluse nende vältimiseks.

➡️𝐈𝐦𝐢𝐭𝐞𝐞𝐫𝐢𝐝𝐞𝐬 𝐩𝐮𝐢𝐭𝐮. 𝐊𝐚𝐡𝐭𝐥𝐚𝐬𝐞 𝐦𝐚𝐭𝐞𝐫𝐣𝐚𝐥𝐢 𝐣ä𝐥𝐢𝐥
Aistė Gaidilionytė, Kamilė Vasiliauskaitė MAJA 118 teemanumbris Õhk

///

In the uncanny upheaval of the so-called green, sustainable, and energy-efficient design, something paradoxical is happening—the architect of today, similarly to the user of architecture, is gradually losing sense of what architecture is actually composed of. So much so that tragically and often without knowing, people end up living in homes and environments that are slowly poisoning them.

In the summer of 2024 Aistė Gaidilionytė and Kamilė Vasiliauskaitė explored sketchy materials and their composition in VARES Architecture Residency in Valga, Estonia.

From most innocent looking plywood to particle boards and OSB their dive into materials gives a glimpse into the chemical composition of our modern world.

➡️𝐏𝐫𝐞𝐭𝐞𝐧𝐝𝐢𝐧𝐠 𝐖𝐨𝐨𝐝. 𝐎𝐧 𝐭𝐡𝐞 𝐭𝐫𝐚𝐢𝐥 𝐨𝐟 𝐬𝐤𝐞𝐭𝐜𝐡𝐲 𝐦𝐚𝐭𝐞𝐫𝐢𝐚𝐥𝐬 by Aistė Gaidilionytė, Kamilė Vasiliauskaitė in MAJA 118 Air issue

Address

Niine 11
Tallinn
10414

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when MAJA posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to MAJA:

Share