Tallinnlased

20/09/2025

Kui Oktoberfesti Megativoli ja Toidutänav töötavad 26.9-5.10, siis Laat Oktoberfestil töötab ainult nädalavahtustel! Tulge ostma ja kauplema, eriti oodatud on aiasaaduste müüjad!!

20/09/2025

🚧 Valgusfestival "Valgus kõnnib 2025" toob ajutisi liiklusmuudatusi - palume festivali külastajatel kasutada võimalusel ühistransporti!

19. ja 20. septembril kell 20.00–23.00 toimuv valgusfestival „Valgus kõnnib 2025” toob Kadrioru piirkonda ajutisi liikluskorralduse muudatusi:
– Suletud on Mäekalda, Roheline aas ja F.J. Wiedemanni tänavad.
– Osaliselt suletud on Poska, Koidula ja A. Weizenbergi tänavad.

Soovitame festivali külastajatel tulla üritusele ühistranspordiga, sest parkimisvõimalused Kadriorus on piiratud. Autojuhtidel palume järgida ajutisi viitasid ja liikluskorraldusvahendeid.

📍 Loe lisa: https://www.tallinn.ee/et/uudis/kadrioru-valgusfestival-toob-ajutisi-muudatusi-liikluses

20/09/2025

🌍 Avasta erinevaid kultuure siinsamas Tallinnas!

Juba homsest algavad Rahvuskultuuride päevad 2025 / The Days of National Cultures 2025, mis toovad kokku eri rahvuste värvikad traditsioonid, maitsed ja lood.

20.–28. septembrini ootavad Sind tasuta kontserdid, kinoseansid, näitused, töötoad, loengud ja pereüritused. See on hea võimalus rännata kultuuride vahel ilma linnast lahkumata.

Tule kogu perega ja lase end üllatada Tallinna mitmekülgsusest!

👉 Tutvu üritustega: huvi.tallinn.ee/kollektsioon/rahvuskultuuride-paevad-2025

28/08/2025

🍔🍺 Esmakordne Tallinn Beer & Burger Festival toimub juba 29-30.08 Telliskivis!

Kauaoodatud üritus toob kokku burgerifännid ja õlle nautlejad! 😋
Üritus on meie regiooni suurim burgeri ja õlle festival, millest võtavad osa Eesti, Läti ja Soome oma ala meistrid. Külastajaid ootab ees suur gastronoomiavalik – burgereid igale maitsele ning õllede sortiment, mida varem pole ühele festivalile kokku kogutud!

Tulge sõprade, pere ja kolleegidega Telliskivi – Tallinn Beer & Burger Festival tõotab tulla suve maitsvaim üritus! 🌞🍔🍻
📍 Kus: Telliskivis
📅 Kuna: 29. ja 30. augustil (12-22)

21/08/2025

Taasiseseisvumispäeva tähistamine Jüriöö pargis

Piduliku meeleolu lõi üritusel Tallinna Tuletõrjeühingu vaskpuhkpillide brassansambel Pritsu Brass.

“Juba kolmandat aastat järjest tähistasime taasiseseisvumispäeva mitte ainult Kultuurikeskuses Lindakivi vaid ka Jüriöö pargis. Me oleme koostöös MTÜga Jüriöö park ellu kutsunud uue traditsiooni ja ma loodan, et see säilib aastakümneteks,” ütles Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.

Taasiseseisvumispäeva tähistamine Lasnamäel algas juba 19. augustil Kultuurikeskuses Lindakivi toimunud tasuta kontserdiga. Populaarsete viisidega rõõmustas kohalolijaid Tallinna Tuletõrjeühingu vaskpuhkpillide brassansambel Pritsu Brass dirigent Karl Abro juhtimisel. Laval särasid solistid Aveli Meeles ja Veiko Siniroht.

Riigipüha tähistamine jätkus 20. augustil tseremooniaga Jüriöö pargis. Kõnedega esinesid Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase, diplomaat ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ning Jüriöö Tähe kavaler Viktor Vassiljev. Ametlikule osale järgnes ansambel Pritsu Brass esinemine ja ühine tordisöömine.

01/07/2025

"Niidetakse vähem – kas see ongi hoolitsus?"
Tallinna linn räägib, et niidab haljasalasid harvem, et hoida elurikkust. Kõlab ilusasti, eks?
Aga kui vaatame, mis tegelikult toimub, siis näeme midagi muud.
Me ei räägi siin metsatukkadest ega harva kasutatavatest rohealadest. Me räägime Lasnamäe mänguväljakutest, parkidest, kõnniteede äärtest, kus kõrge rohi segab liikumist, varjab prügi ja tekitab ebaturvalisust.
Linn ütleb, et parkides ja mänguväljakutel niidetakse tihemini. Aga kui ringi jalutada, siis me lihtsalt ei näe seda. Lastele mõeldud alad on umbrohus, pinkide ümber kõrguvad rohulaged, ja prügikaste… neid lihtsalt ei ole!
Kus see hoolimine on?
Me ei räägi siin linnast, kus rohi kasvab mõistlikult pikemaks, et elurikkus säiliks. Me räägime linnast, kus muru niidetakse harva ka seal, kus inimesed päriselt liiguvad – ja seda nimetatakse „rohepöördeks“.
Aga elanikud ei tunne end hoolitsetuna.
Puukide looduslikud vaenlased ei päästa meid linnavalitsuse lohakuse eest. Meil on vaja linnavalitsust, kes suudab teha vahet looduskaitsest ja lihtsalt tegemata tööst.
Tallinn väärib paremat. Hoolivat, vastutustundlikku ja tegusat linnajuhtimist.

21/06/2025

Lasnamäe Linnaosa Valitsus avab programmi „Noored kui linnaosa areng“ kandideerimisvooru



Programmis osalemine annab noortele väärtuslikke kogemusi otsustusprotsesside korraldamises ja juhtimises.



„Selleks, et linna arengut suunavad otsused vastaksid võimalikult paljude elanike huvidele, peavad otsustusprotsessidesse olema kaasatud erinevate huvi- ja vanuserühmade esindajad. Euroopa Liidu vahenditest rahastatav projekt annab noortele parema ligipääsu otsustusprotsessidele, mille tulemusel kasvab ka selle vanuserühma osalus kodanikuühiskonnas,“ sõnas Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.



„Noored kui linnaosa areng“ on Euroopa Liidu poolt Erasmus+ osalusprojektide kaudu rahastatav programm, mis võimaldab noortel osaleda mitteformaalsete meetodite kaudu linnaosa elu arengus. Noortele vanuses 14–18 aastat suunatud projekt näeb ette Lasnamäe linnaosa noortekogu taasloomist. Esimesed ideed ja ettepanekud loodava noortekogu eesmärkide, töö väljundite ja koosseisu kohta kogutakse digitaalsete platvormide kaudu õpilaskonverentsil ja osaluskohvikutes. Osalushäkatonil luuakse valmis sisendi põhjal noortenõukogu prototüübid, mille seast häkatonil osalevad meeskonnad valivad välja parima.



„Praktilise mõõdu annab programmis osalemisele kindlasti see, et nii õpilaskonverentsi, osaluskohvikud kui ka häkatoni korraldavad noored ise, omandades seeläbi väärtuslikud kogemused, millest on abi ka edaspidises elus. Linnaosavalitsuse poolt on programmi korraldusmeeskonnale tagatud igakülgne toetus,“ lisas linnaosavanem.



Programmi „Noored kui linnaosa areng“ korraldusmeeskonnaga on oodatud liituma Lasnamäe koolides õppivad noored vanuses 14–18 aastat. Kandideerida saab veebis kuni 02. juulini.



Programm kestab 1,5 aastat, mille jooksul kaasatakse sisuliste aruteludesse ligikaudu 500 noort.

21/06/2025

Lasnamäel uuendatakse Pae pargi treppe



Kokku vahetatakse välja neli Pae järve kaldale viivat amortiseerunud treppi.

„Pae park on üks Lasnamäe armastatumaid puhkealasid ning treppide uuendamine parandab oluliselt selle roheala turvalisust ja ligipääsetavust. Soovime, et linnaosa elanikud saaksid järve äärde liikuda mugavalt ja ohutult,“ ütles Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.

Eelmisel sügisel tuli kõik trepid sulgeda nende halva seisukorra tõttu, sest need kujutasid külastajatele ohtu. Uute treppide valmimisega taastub turvaline ligipääs järve kaldale.

Vanade, paekivisse raiutud treppide asemele paigaldatakse vastupidavad ja ilmastikukindlad metalltrepid. Esimesed kaks treppi on juba paigaldatud, ülejäänud kaks valmivad juulikuu alguseks.



Lisaks treppide uuendamisele käivad Pae pargis ka mängu- ja spordialade kaasajastamise tööd. Treeningväljakutele paigaldatakse kaasaegsed jõujaama seadmed, uuendatakse korvpalliväljaku ja spordiplatside katendit ning rajatakse avalik tualett ning joogiveekraan.

„Pae pargi uuendused toetavad Lasnamäe linnaruumi arengut ning mitmekesistavad elanike võimalusi veeta vaba aega sportlikult ja tervislikult,“ lisas Jurtšenko.

13/06/2025

Viimased ajakirjanduslikud kajastused Narvast, sealhulgas Leedu ajakirjaniku Orijus Gasanovase pikem reportaaž, näitavad selgelt üht tendentsi: paljud välismaa ajakirjanikud sõidavad Narva eelarvamustega ja püüavad igal võimalusel leida kinnitust narratiivile, et Narva on "Putini toetajate" linn. Tegelikkus on aga palju mitmekesisem ja inimlikum.
Gasanovas alustab oma artiklit kohe väidetega, nagu elaks Narvas valdavalt vene keelt kõnelevad ja Venemaad idealiseerivad inimesed, kuid kogu tema tekstis ei ilmne tegelikku tasakaalu – intervjuud toimuvad juhuslike ja tihti eluraskustes inimeste, nagu kodutu Poola mees või alkoholi tarbivad kohalikud, kaudu. Samas ignoreeritakse Narva tuhandeid ausaid ja lojaalseid elanikke, kes elavad igapäevaelu, töötavad, kasvatavad lapsi ja armastavad oma linna.
Mitmed narvalased, kes ajakirjanikuga kõnelesid, väljendasid pahameelt selle üle, et lääne meedia kujutab nende linna valesti. Nad tõdesid, et jah, inimesed käivad Venemaal – peamiselt sugulaste juures või odavamate kaupade pärast –, kuid see ei tähenda ilmtingimata poliitilist poolehoidu. Pealegi on Narvas piiriäärne elu alati olnud eriline, ja sellel on ka praktilised põhjused.
Tegelik probleem peitub selles, et ajakirjanikud ei otsi Narvas tasakaalustatud pilti, vaid kinnitust olemasolevatele eelarvamustele. Nad väldivad kohalikke kogukonnajuhte, kooliõpetajaid, noori spetsialiste ja tavakodanikke, kes võiksid pakkuda hoopis teistsuguse vaatenurga. See loob moonutatud pildi, mis kahjustab kogu Narva ja selle elanike mainet.
Välismaised ajakirjanikud peaksid Narvas otsima tõde, mitte sensatsiooni. Linna lahterdamine „putinistlikuks kolkaks“ on ebaõiglane ja solvav. Narva on mitmekesine ja vastuoluline, nagu iga teinegi piiriala – kuid kindlasti ei vääri see linna ühekülgset sildistamist.

06/06/2025

Tere! Mina olen Olga Ivanova.
President Alar Karis ütles hiljuti välja mõtte, mis puudutab paljusid meist – eriti siin, Lasnamäel. Ta ütles: “Oleme jõudnud sellesse faasi, kus lööme väga kergekäeliselt silte otsaette.” Tema sõnul on see ühiskonna vaigistamine.
Ma nõustun temaga. Viimastel aastatel on tekkinud ohtlik trend: kui keegi julgeb mõelda või öelda midagi teistmoodi, siis tembeldatakse ta kohe “reeturiks”, “vaenlaseks” või “vale arvamuse kandjaks”.
Me näeme seda ka siin Lasnamäel. Eelmised Riigikogu valimised näitasid, et valijad on valmis toetama mitte peavoolu erakondi, nagu Koos, aga ka üksikkandidaate, nagu Mihhail Stalnuhhin. Nende peale vaadatakse sageli üleolevalt, neid süüdistatakse riigivaenulikkuses, ilma et keegi püüaks mõista, miks nad nii hääletasid, mida nad tunnevad, millest nad puudust tunnevad.

Aga nagu ütles president: “Mulle ei meeldi sildistamine.” Iga inimene, iga valija väärib austust. Kui me ei kuula, siis me ei mõista. Kui me ainult sildistame, siis me tõukame inimesed eemale – omaenda rahva.
Lasnamäel elavad inimesed, kes armastavad Eestit, aga võib-olla natuke teistmoodi. Nad muretsevad oma pere, tuleviku, toimetuleku pärast. See ei tee neist vaenlasi – see teeb neist osa ühiskonnast, kelle hääl peab kõlama.
Mina seisan selle eest, et Lasnamäe inimesed oleksid kaasatud, mitte tõrjutud. Et erinevaid arvamusi ei summutataks, vaid kuulatakse. Et Eesti oleks kõigi kodu – mitte ainult nende jaoks, kes mõtlevad ühtemoodi.
Aitäh teile – ja olge julged oma mõtetes. Teie hääl loeb.

02/04/2025

Lasnamäe Pae pargis algab spordiväljakute rekonstrueerimine


Aprillis algavad Pae pargis esimese etapi ehitustööd, mille käigus paigaldatakse treeningväljakutele kaasaegsed jõujaama seadmed, uuendatakse korvpalliväljaku ja spordiplatside katendit ning rajatakse avalik tualett ja joogiveekraan.

Treeningseadmete alla paigaldatakse pehme kummikate, mis muudab sportimise mugavamaks ja turvalisemaks. Lisaks paigaldatakse parki uued pingid, prügikastid ja rattahoidikud. Spordi- ja palliplatsidele tagatakse funktsionaalne valgus prožektoritega.

“Pae park on kohalike seas populaarne vaba aja veetmise koht, kus mängivad ja spordivad nii lapsed kui täiskasvanud. Seetõttu on vajalik välja vahetada tänaseks kulunud spordiinventar ja linnamööbel ning värskendada pargi ilmet, et kõigil linlastel oleks jätkuvalt turvaline ja mugav pargi hüvesid nautida,“ lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Lisaks istutatakse Pae parki sel kevadel 6 puud ja 170 põõsast, et muuta linnakeskkond tervislikumaks ja rohelisemaks. Põõsarindesse istutatakse vähest hooldust nõudvaid vastupidavaid põõsaliike, samuti ilmestavad parki püsikud ja kõrrelised, mis pakuvad silmailu ka talvisel ajal.

„Ehitustööde ajal võib Pae pargis liikumine olla raskendatud või mõni pargiala suletud. See kõik on aga ülla eesmärgi nimel – kui tööd sujuvad plaanipäraselt, saab uuendatud spordiväljakuid kasutada juba septembris,“ lausus Lasnamäe linnaosavanem Julianna Jurtšenko.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel teeb ehitustöid Tallinna Teede Aktsiaselts. Projekti koostas K-Projekt AS, maastikuarhitektid Signe Kasepalu ja Britt Mäekuusk. Tööde kogumaksumus on 669 033 eurot koos käibemaksuga. Töid rahastab Tallinna linn.

Hetkel on käimas ka ehitushange Pae pargi mänguväljaku rekonstrueerimiseks, mille raames vahetatakse välja ka kogu mänguväljakute inventar, rajatakse meelte aed ning uus haljastus.

Täiendavat infot projektist ja rekonstrueerimistöid tutvustava avaliku arutelu salvestuse leiab Pae pargi kodulehelt https://www.tallinn.ee/et/kaasamine/paepargipohiprojekt.

26/02/2025

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ei näe võimalust, et riik kuidagi Tallinna linnahalli võimalikku ehitust või renoveerimist rahastada võiks. Küll aga sooviks ta, et riik oleks hea partner nii Tallinna linnale kui ka võimalikule erainvestorile.

Tallinna linnavaraamet tegi kaks nädalat tagasi ettepaneku algatada linnahalli ja selle lähiala uus detailplaneering, et kujundada piirkonnast tänapäevane sündmuskeskus ning avada linn merele. Ala jagatakse neljaks arendusalaks. Esmalt soovib linn jäähalli ümber ehitada konverentsikeskuseks.

Tallinna linnavara valdkonna abilinnapea Viljar Jaamu ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et linnahallist saab tulevikus Tallinna kõige kaunim hoone, ent jättis veel lahtiseks, kas linnahalli hoone on plaanis täielikult renoveerida või lammutada. Rääkides maksumusest, ütles Jaamu, et see selgub pärast eraarendajatega kokkuleppele jõudmist.

Erkki Keldo sõnul on ta linnahalli teemat Jaamuga arutanud turisminõukojas. "On selline hea tava, et me turismivaldkonna inimestega saame kokku iga poole aasta tagant, et vaadata suuremaid väljakutseid. Ja seal Tallinna abilinnapea tutvustas seda mõtet, et mida teha linnahalliga. Minu jaoks kõige olulisem on see, et seal oleks erainvestor ja konkreetne projekteerimisnägemus," ütles Keldo ERR-ile.

"Kas see siis on täiesti uue ehitamine, olenevalt, mis on muinsuskaitsepiirangud või olemasoleva renoveerimine, ma sellele ei oska hinnangut anda. Küll aga on
äärmiselt oluline, et seal oleks erainvestorist eestvedaja. Tallinna linn ja riik saavad olla partneriks. Ma ei tea, kas Tallinna linnal ka ressursse on, riigil kindlasti täiendavaid ressursse linnahalli suunamiseks ei ole," lausus Keldo.

"Aga eelkõige on olulisem, et kui on seal erinevad planeeringud, piirangud, et riik vaataks neid ja oleks võimalikult heaks partneriks ja pakuks lahendusi, kui erainvestor on huvitatud sinna investeerima," lisas ta veel.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ei näe võimalust, et riik kuidagi Tallinna linnahalli võimalikku ehitust või renoveerimist rahastada võiks. Küll aga sooviks ta, et riik oleks hea partner nii Tallinna linnale kui ka võimalikule erainvestorile.