Tallinnlased

01/07/2025

"Niidetakse vähem – kas see ongi hoolitsus?"
Tallinna linn räägib, et niidab haljasalasid harvem, et hoida elurikkust. Kõlab ilusasti, eks?
Aga kui vaatame, mis tegelikult toimub, siis näeme midagi muud.
Me ei räägi siin metsatukkadest ega harva kasutatavatest rohealadest. Me räägime Lasnamäe mänguväljakutest, parkidest, kõnniteede äärtest, kus kõrge rohi segab liikumist, varjab prügi ja tekitab ebaturvalisust.
Linn ütleb, et parkides ja mänguväljakutel niidetakse tihemini. Aga kui ringi jalutada, siis me lihtsalt ei näe seda. Lastele mõeldud alad on umbrohus, pinkide ümber kõrguvad rohulaged, ja prügikaste… neid lihtsalt ei ole!
Kus see hoolimine on?
Me ei räägi siin linnast, kus rohi kasvab mõistlikult pikemaks, et elurikkus säiliks. Me räägime linnast, kus muru niidetakse harva ka seal, kus inimesed päriselt liiguvad – ja seda nimetatakse „rohepöördeks“.
Aga elanikud ei tunne end hoolitsetuna.
Puukide looduslikud vaenlased ei päästa meid linnavalitsuse lohakuse eest. Meil on vaja linnavalitsust, kes suudab teha vahet looduskaitsest ja lihtsalt tegemata tööst.
Tallinn väärib paremat. Hoolivat, vastutustundlikku ja tegusat linnajuhtimist.

21/06/2025

Lasnamäe Linnaosa Valitsus avab programmi „Noored kui linnaosa areng“ kandideerimisvooru



Programmis osalemine annab noortele väärtuslikke kogemusi otsustusprotsesside korraldamises ja juhtimises.



„Selleks, et linna arengut suunavad otsused vastaksid võimalikult paljude elanike huvidele, peavad otsustusprotsessidesse olema kaasatud erinevate huvi- ja vanuserühmade esindajad. Euroopa Liidu vahenditest rahastatav projekt annab noortele parema ligipääsu otsustusprotsessidele, mille tulemusel kasvab ka selle vanuserühma osalus kodanikuühiskonnas,“ sõnas Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.



„Noored kui linnaosa areng“ on Euroopa Liidu poolt Erasmus+ osalusprojektide kaudu rahastatav programm, mis võimaldab noortel osaleda mitteformaalsete meetodite kaudu linnaosa elu arengus. Noortele vanuses 14–18 aastat suunatud projekt näeb ette Lasnamäe linnaosa noortekogu taasloomist. Esimesed ideed ja ettepanekud loodava noortekogu eesmärkide, töö väljundite ja koosseisu kohta kogutakse digitaalsete platvormide kaudu õpilaskonverentsil ja osaluskohvikutes. Osalushäkatonil luuakse valmis sisendi põhjal noortenõukogu prototüübid, mille seast häkatonil osalevad meeskonnad valivad välja parima.



„Praktilise mõõdu annab programmis osalemisele kindlasti see, et nii õpilaskonverentsi, osaluskohvikud kui ka häkatoni korraldavad noored ise, omandades seeläbi väärtuslikud kogemused, millest on abi ka edaspidises elus. Linnaosavalitsuse poolt on programmi korraldusmeeskonnale tagatud igakülgne toetus,“ lisas linnaosavanem.



Programmi „Noored kui linnaosa areng“ korraldusmeeskonnaga on oodatud liituma Lasnamäe koolides õppivad noored vanuses 14–18 aastat. Kandideerida saab veebis kuni 02. juulini.



Programm kestab 1,5 aastat, mille jooksul kaasatakse sisuliste aruteludesse ligikaudu 500 noort.

21/06/2025

Lasnamäel uuendatakse Pae pargi treppe



Kokku vahetatakse välja neli Pae järve kaldale viivat amortiseerunud treppi.

„Pae park on üks Lasnamäe armastatumaid puhkealasid ning treppide uuendamine parandab oluliselt selle roheala turvalisust ja ligipääsetavust. Soovime, et linnaosa elanikud saaksid järve äärde liikuda mugavalt ja ohutult,“ ütles Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.

Eelmisel sügisel tuli kõik trepid sulgeda nende halva seisukorra tõttu, sest need kujutasid külastajatele ohtu. Uute treppide valmimisega taastub turvaline ligipääs järve kaldale.

Vanade, paekivisse raiutud treppide asemele paigaldatakse vastupidavad ja ilmastikukindlad metalltrepid. Esimesed kaks treppi on juba paigaldatud, ülejäänud kaks valmivad juulikuu alguseks.



Lisaks treppide uuendamisele käivad Pae pargis ka mängu- ja spordialade kaasajastamise tööd. Treeningväljakutele paigaldatakse kaasaegsed jõujaama seadmed, uuendatakse korvpalliväljaku ja spordiplatside katendit ning rajatakse avalik tualett ning joogiveekraan.

„Pae pargi uuendused toetavad Lasnamäe linnaruumi arengut ning mitmekesistavad elanike võimalusi veeta vaba aega sportlikult ja tervislikult,“ lisas Jurtšenko.

13/06/2025

Viimased ajakirjanduslikud kajastused Narvast, sealhulgas Leedu ajakirjaniku Orijus Gasanovase pikem reportaaž, näitavad selgelt üht tendentsi: paljud välismaa ajakirjanikud sõidavad Narva eelarvamustega ja püüavad igal võimalusel leida kinnitust narratiivile, et Narva on "Putini toetajate" linn. Tegelikkus on aga palju mitmekesisem ja inimlikum.
Gasanovas alustab oma artiklit kohe väidetega, nagu elaks Narvas valdavalt vene keelt kõnelevad ja Venemaad idealiseerivad inimesed, kuid kogu tema tekstis ei ilmne tegelikku tasakaalu – intervjuud toimuvad juhuslike ja tihti eluraskustes inimeste, nagu kodutu Poola mees või alkoholi tarbivad kohalikud, kaudu. Samas ignoreeritakse Narva tuhandeid ausaid ja lojaalseid elanikke, kes elavad igapäevaelu, töötavad, kasvatavad lapsi ja armastavad oma linna.
Mitmed narvalased, kes ajakirjanikuga kõnelesid, väljendasid pahameelt selle üle, et lääne meedia kujutab nende linna valesti. Nad tõdesid, et jah, inimesed käivad Venemaal – peamiselt sugulaste juures või odavamate kaupade pärast –, kuid see ei tähenda ilmtingimata poliitilist poolehoidu. Pealegi on Narvas piiriäärne elu alati olnud eriline, ja sellel on ka praktilised põhjused.
Tegelik probleem peitub selles, et ajakirjanikud ei otsi Narvas tasakaalustatud pilti, vaid kinnitust olemasolevatele eelarvamustele. Nad väldivad kohalikke kogukonnajuhte, kooliõpetajaid, noori spetsialiste ja tavakodanikke, kes võiksid pakkuda hoopis teistsuguse vaatenurga. See loob moonutatud pildi, mis kahjustab kogu Narva ja selle elanike mainet.
Välismaised ajakirjanikud peaksid Narvas otsima tõde, mitte sensatsiooni. Linna lahterdamine „putinistlikuks kolkaks“ on ebaõiglane ja solvav. Narva on mitmekesine ja vastuoluline, nagu iga teinegi piiriala – kuid kindlasti ei vääri see linna ühekülgset sildistamist.

06/06/2025

Tere! Mina olen Olga Ivanova.
President Alar Karis ütles hiljuti välja mõtte, mis puudutab paljusid meist – eriti siin, Lasnamäel. Ta ütles: “Oleme jõudnud sellesse faasi, kus lööme väga kergekäeliselt silte otsaette.” Tema sõnul on see ühiskonna vaigistamine.
Ma nõustun temaga. Viimastel aastatel on tekkinud ohtlik trend: kui keegi julgeb mõelda või öelda midagi teistmoodi, siis tembeldatakse ta kohe “reeturiks”, “vaenlaseks” või “vale arvamuse kandjaks”.
Me näeme seda ka siin Lasnamäel. Eelmised Riigikogu valimised näitasid, et valijad on valmis toetama mitte peavoolu erakondi, nagu Koos, aga ka üksikkandidaate, nagu Mihhail Stalnuhhin. Nende peale vaadatakse sageli üleolevalt, neid süüdistatakse riigivaenulikkuses, ilma et keegi püüaks mõista, miks nad nii hääletasid, mida nad tunnevad, millest nad puudust tunnevad.

Aga nagu ütles president: “Mulle ei meeldi sildistamine.” Iga inimene, iga valija väärib austust. Kui me ei kuula, siis me ei mõista. Kui me ainult sildistame, siis me tõukame inimesed eemale – omaenda rahva.
Lasnamäel elavad inimesed, kes armastavad Eestit, aga võib-olla natuke teistmoodi. Nad muretsevad oma pere, tuleviku, toimetuleku pärast. See ei tee neist vaenlasi – see teeb neist osa ühiskonnast, kelle hääl peab kõlama.
Mina seisan selle eest, et Lasnamäe inimesed oleksid kaasatud, mitte tõrjutud. Et erinevaid arvamusi ei summutataks, vaid kuulatakse. Et Eesti oleks kõigi kodu – mitte ainult nende jaoks, kes mõtlevad ühtemoodi.
Aitäh teile – ja olge julged oma mõtetes. Teie hääl loeb.

02/04/2025

Lasnamäe Pae pargis algab spordiväljakute rekonstrueerimine


Aprillis algavad Pae pargis esimese etapi ehitustööd, mille käigus paigaldatakse treeningväljakutele kaasaegsed jõujaama seadmed, uuendatakse korvpalliväljaku ja spordiplatside katendit ning rajatakse avalik tualett ja joogiveekraan.

Treeningseadmete alla paigaldatakse pehme kummikate, mis muudab sportimise mugavamaks ja turvalisemaks. Lisaks paigaldatakse parki uued pingid, prügikastid ja rattahoidikud. Spordi- ja palliplatsidele tagatakse funktsionaalne valgus prožektoritega.

“Pae park on kohalike seas populaarne vaba aja veetmise koht, kus mängivad ja spordivad nii lapsed kui täiskasvanud. Seetõttu on vajalik välja vahetada tänaseks kulunud spordiinventar ja linnamööbel ning värskendada pargi ilmet, et kõigil linlastel oleks jätkuvalt turvaline ja mugav pargi hüvesid nautida,“ lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Lisaks istutatakse Pae parki sel kevadel 6 puud ja 170 põõsast, et muuta linnakeskkond tervislikumaks ja rohelisemaks. Põõsarindesse istutatakse vähest hooldust nõudvaid vastupidavaid põõsaliike, samuti ilmestavad parki püsikud ja kõrrelised, mis pakuvad silmailu ka talvisel ajal.

„Ehitustööde ajal võib Pae pargis liikumine olla raskendatud või mõni pargiala suletud. See kõik on aga ülla eesmärgi nimel – kui tööd sujuvad plaanipäraselt, saab uuendatud spordiväljakuid kasutada juba septembris,“ lausus Lasnamäe linnaosavanem Julianna Jurtšenko.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel teeb ehitustöid Tallinna Teede Aktsiaselts. Projekti koostas K-Projekt AS, maastikuarhitektid Signe Kasepalu ja Britt Mäekuusk. Tööde kogumaksumus on 669 033 eurot koos käibemaksuga. Töid rahastab Tallinna linn.

Hetkel on käimas ka ehitushange Pae pargi mänguväljaku rekonstrueerimiseks, mille raames vahetatakse välja ka kogu mänguväljakute inventar, rajatakse meelte aed ning uus haljastus.

Täiendavat infot projektist ja rekonstrueerimistöid tutvustava avaliku arutelu salvestuse leiab Pae pargi kodulehelt https://www.tallinn.ee/et/kaasamine/paepargipohiprojekt.

26/02/2025

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ei näe võimalust, et riik kuidagi Tallinna linnahalli võimalikku ehitust või renoveerimist rahastada võiks. Küll aga sooviks ta, et riik oleks hea partner nii Tallinna linnale kui ka võimalikule erainvestorile.

Tallinna linnavaraamet tegi kaks nädalat tagasi ettepaneku algatada linnahalli ja selle lähiala uus detailplaneering, et kujundada piirkonnast tänapäevane sündmuskeskus ning avada linn merele. Ala jagatakse neljaks arendusalaks. Esmalt soovib linn jäähalli ümber ehitada konverentsikeskuseks.

Tallinna linnavara valdkonna abilinnapea Viljar Jaamu ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et linnahallist saab tulevikus Tallinna kõige kaunim hoone, ent jättis veel lahtiseks, kas linnahalli hoone on plaanis täielikult renoveerida või lammutada. Rääkides maksumusest, ütles Jaamu, et see selgub pärast eraarendajatega kokkuleppele jõudmist.

Erkki Keldo sõnul on ta linnahalli teemat Jaamuga arutanud turisminõukojas. "On selline hea tava, et me turismivaldkonna inimestega saame kokku iga poole aasta tagant, et vaadata suuremaid väljakutseid. Ja seal Tallinna abilinnapea tutvustas seda mõtet, et mida teha linnahalliga. Minu jaoks kõige olulisem on see, et seal oleks erainvestor ja konkreetne projekteerimisnägemus," ütles Keldo ERR-ile.

"Kas see siis on täiesti uue ehitamine, olenevalt, mis on muinsuskaitsepiirangud või olemasoleva renoveerimine, ma sellele ei oska hinnangut anda. Küll aga on
äärmiselt oluline, et seal oleks erainvestorist eestvedaja. Tallinna linn ja riik saavad olla partneriks. Ma ei tea, kas Tallinna linnal ka ressursse on, riigil kindlasti täiendavaid ressursse linnahalli suunamiseks ei ole," lausus Keldo.

"Aga eelkõige on olulisem, et kui on seal erinevad planeeringud, piirangud, et riik vaataks neid ja oleks võimalikult heaks partneriks ja pakuks lahendusi, kui erainvestor on huvitatud sinna investeerima," lisas ta veel.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ei näe võimalust, et riik kuidagi Tallinna linnahalli võimalikku ehitust või renoveerimist rahastada võiks. Küll aga sooviks ta, et riik oleks hea partner nii Tallinna linnale kui ka võimalikule erainvestorile.

26/02/2025

Algaval suvel on Tallinna lauluväljaku ajaloos kõige rohkem suurkontserte ja seega kõige tulusam suvi. Kontserdikorraldajate sõnul läheb vaatamata krõbedatele hindadele kontserdipiletite müük väga hästi.

Eesti suurimaid kontserdikorraldajaid Live Nation toob sel suvel ja sügise hakul Eestisse rekordilise hulga muusikas juba aastakümneid olulisena püsinud artiste nagu Justin Timberlake, AC/DC, Queens of Stone Age, Kylie Minogue ja Mogwai, kui nimetada vaid mõnda.

Küsimusele, miks on just sel aastal õnnestunud Eestisse meelitada nii palju suurnimesid, Live Nationi tegevjuht Eva Palm ühest vastust anda ei oska.

"Pikkade läbirääkimiste tulemusena. Õnne on olnud rohkem kui varem või olen rohkem tööd teinud. See oleneb ka sellest, mis artistid on saadaval – ja praegu on rohkem tuure. Oleme ka suutnud oma läbirääkimistes olla atraktiivsemad. Need põhjused ongi," sõnas Palm ERR-ile.

Ka kontserdikorraldaja Baltic Live Agency PR mänedžer Gunnar Viese ütles, et nemad korraldavad tänavu üle aastate kõige rohkem kontserte.

"Eks artistid on Eestisse kogu aeg tahtnud tulla, ja kui neid mõnel aastal on vähem olnud, siis on see olnud sellepärast, et logistiliselt pole asjad kokku jooksnud. Sel aastal on tuuride logistika olnud meie kasuks," ütles Viese.

Baltic Live Agency selle suve staaride hulka kuuluvad näiteks 50 Cent, Jean-Micel Jarre, Bryan Adams, samuti Manowar.

Algaval suvel on Tallinna lauluväljaku ajaloos kõige rohkem suurkontserte ja seega kõige tulusam suvi. Kontserdikorraldajate sõnul läheb vaatamata krõbedatele hindadele kontserdipiletite müük väga hästi.

26/02/2025

Eesti, Soome ja militariseerumise tee: miks Balti riigid valivad sõja rahu asemel?
Eesti president Alar Karis alustas oma visiiti Soome külastusega Sisu Auto tehasesse, mis toodab sõjalisi ja veoautosid. Ta rõhutas Raasepori strateegilist tähtsust ja võimalusi kaitsetööstuses. Pealtnäha tavaline visiit – järjekordne arutelu geopoliitika ja julgeoleku teemadel. Kuid kas ei oleks loogilisem investeerida hoopis majandusse ja koostöösse naabritega, mitte valmistuda sõjaks?
Karis tõi esile Eesti ja Soome ajaloolised sidemed ning mainis sümboolset kokkulangevust: üks Raasepori linnaosadest kannab nime Karis. See on huvitav paralleel, mis võiks sümboliseerida kahe riigi lähedasi suhteid. Kuid selle asemel, et tugevdada majanduskoostööd ja rajada tulevikku ühiste projektidega, valivad Balti riikide juhid hoopis militariseerumise tee.
Miks Balti riigid panustavad relvastumisele, mitte majandusele?
Eesti, Läti ja Leedu kulutavad miljardeid eurosid relvastusele, kutsuvad NATO vägesid oma territooriumile, ostavad droone ja soomustehnikat, samal ajal kui nende elanikkond seisab silmitsi majanduslike raskustega – hinnatõusude, elukalliduse ja ebastabiilsusega.
Soome, liitudes NATO-ga, suurendab oma sõjalist koostööd USA ja Suurbritanniaga, saadab relvastust Ukrainale ja tugevdab piiride kaitset. Kuid milleks? Isegi lääne analüütikud tunnistavad, et Venemaal pole ei huvi ega ressursse rünnata Helsingi või Tallinna.

25/02/2025

Eesti ja Põhjamaad kinnitavad toetust Ukrainale
Eesti Vabariigi 107. iseseisvuspäeval külastas peaminister Kristen Michal Kiievit, kus ta koos Põhja-Balti kaheksa riigi juhtidega arutas Ukraina edasist toetamist. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas tänu abi ja Ukraina tootmisse tehtud investeeringute eest.

🔹 Michal rõhutas, et viimaste nädalate arengute valguses oli eriti tähtis viia kohale selge sõnum: Eesti ja tema liitlased toetavad Ukrainat – nüüd ja alati.
🔹 Tema sõnul on Ukrainal õigus ise valida oma liitlased ja rahu tingimused, ning Põhjamaad ja Balti riigid aitavad Ukrainal tugevdada oma positsiooni.
🔹 President Zelenskõi tänas Eestit ja teisi partnereid kolme aasta jooksul osutatud 26 miljardi euro suuruse sõjalise abi eest, märkides, et kui kõik toetaksid samal tasemel, oleks võit palju lähemal.

Kohtumisel arutati ka:
✔️ Julgeolekukoostöö laiendamist
✔️ Ukraina liikmelisuse väljavaateid EL-is ja NATOs
✔️ Viienda Ukraina – Põhja-Euroopa tippkohtumise ettevalmistamist

„Koos kaitseme Ukraina elusid ja kogu Euroopa julgeolekut,“ sõnas Zelenskõi.

23/02/2025

Eesti lipud ilmusid esmakordselt Laagna tee sildadele iseseisvuspäeva eel
Eesti Vabariigi 107. aastapäeva eel ilmusid Laagna tee jalakäijate sildadele esmakordselt Eesti lipud. See isamaaline algatus sai teoks tänu Lasnamäe elanikule ja blogijale Tiiu Rinaldole, kes tuli välja ideega kaunistada linn rahvusvärvidega.
Tema algatust toetasid Juliana Juršenko, Riina Solman ja Isabella Rusart, aidates mõtte ellu viia. Nüüd on Lasnamäe üks peamisi liiklusartereid saanud piduliku ilme, tuues linlastele iseseisvuspäeva meeleolu ja ühtsustunde.
„Need lipud ei ole lihtsalt kaunistus, vaid sümbol meie iseseisvusest ja austusest oma riigi vastu,“ rõhutasid algatuse elluviijad.
Väike, kuid tähendusrikas detail, mis teeb iseseisvuspäeva igaühele lähedasemaks.

23/02/2025

President Alar Karis austas lahkunud Eesti presidente
Täna, Eesti Vabariigi 107. aastapäeva eel, avaldas president Alar Karis austust lahkunud Eesti riigipeadele – Lennart Merile ja Arnold Rüütlile.

Karis rõhutas, et nende panus Eesti arengusse on hindamatu: Lennart Meri mängis otsustavat rolli Eesti iseseisvuse rahvusvahelisel tunnustamisel, samas kui Arnold Rüütel andis olulise panuse riikluse taastamisse ja tugevdamisse.

Iseseisvuspäeva eel tuletas president meelde, et Eesti tulevik sõltub meie võimest hoida ja edasi kanda nende meeste pärandit ning väärtusi, millele riik on rajatud.