28/11/2025
Tänases Sirbis on teisegi meie raamatu arvustus - Eva Toulouze'ilt, Alevtina Gongišti autobiograafilise teose "Meist vepslastest ja mitte ainult" kohta, mille tõlkis eesti keelde samuti Madis Arukask, äsja jutuks olnud kogumiku "Soomeugrilased eestlaste pilgu läbi" koostaja ja üks autoreid. Vt https://www.sirp.ee/meist-vepslastest-ja-mitte-ainult/
Eva kirjutab, et "see raamat on ühtaegu väga siiras ja natuke hirmutav. Hirmuäratav selle tõttu, et siin puhkevad sügavad tunded – sügav armastus ja sügav vihkamine. Armastus kõige vastu, mis kulub vepsa maailma juurde. Vihkamine selle vastu, mis seda maailma hävitab ja sellelgi on oma nimi: venelikkus, vene maailm. Gongišti järelduste vastu ma ei vaidle: tõepoolest, vene maailm on aastakümneid eitanud vepsa maailma, nagu ka üldse kogu mittevene maailma. Selline vene maailm on julm, ahne ja pealetükkiv ning venelased, ükskõik kus nad maailmas ka viibiks, kannavad seda endas (lk 108). Nad kannavad seda endas isegi siis, kui ei ole sellest ise teadlikud. Gongišt küsib nende kohta: „Kuidas kirjeldada ühe sõnaga neid, kes ei kavatse kusagile minna, kellel on siin hea?“" Eva ei nõustu siiski sugugi kõigega, mida Alevtina on raamatus öelnud, ja siinkirjutajagi ei nõustu päris kõigega, mida on omakorda arvanud Eva, arvustus tuleks igaühel ise läbi lugeda. "Ei ole kahtlustki, et võin seda raamatut soovitada lugeda kui isiklikku dokumenti, kui tunnistust ühest keerulisest, kuid mitte harukordsest saatusest, kui oled sündinud ühe Venemaa rahvusvähemuse hulka ja soovinud võtta saatuse oma kätte. See näitab, kui raske on oma elu ja mõtetega pääseda totalitaarse riigi mõju alt. Ja meenutab meile, et kuigi maailmapoliitikas ei harrastata peensusi, elavad seal riigis, mida rahvusvaheliselt isoleeritakse, ka meile lähedased rahvad, kes on totalitarismi ohvrid mitte vähem kui need, keda rünnatakse. Ärgem neid unustagem." - nii võtab Eva Toulouze oma loo kokku.
Alevtina Gongišti „Meist vepslastest ja mitte ainult“ on väga siiras hüüe segadusse sattunud naiselt, kes mõtiskleb mitte ainult üldiselt elu üle, vaid nende küsimuste üle, mis on teda kiusanud aastakümneid: kes ma olen? Kes mu rahvas on? Kas meil on õigus olemas olla? Kellele on meie...