SIRP

28/12/2025

Arhitekt Robert Mull on üle kahekümne aasta tegutsenud põgenikelaagrites ja kriisikolletes Türgis, Kreekas ja Prantsusmaal, samuti Indias, Hiinas, Kuubas, Koreas jm. Viimastel aastatel on Mull olnud tegevuses Harkivi arhitektuurikooli ülesehitamise ning Gaza põgenikest arhitektide ja arhitektuuritudengite toetamisega Kairos. Ingrid Ruudi rääkis Robertiga hoolitsemiskohustusest arhitekti ja inimesena.

Maailmas on rohkem kui 117 miljonit inimest (ÜRO statistika 2025. aasta aprilli seisuga), kes on olnud sunnitud sõjaliste konfliktide, vägivalla, inimõiguste rikkumiste, tagakiusamise või muude põhjuste tõttu jätma oma kodu ning otsima peavarju ja turvatunnet mujalt. See on üks iga 88 inime...

27/12/2025

Kuulsate mereretkede ja uute kartograafiliste teadmistega on seotud ka maailmakorra läänekeskseks muutmine. Loe Sirbist, mida kirjutavad Margaret Tali ja Jaanika Vider.

On tänuväärne, et Eesti Meremuuseum on näitusel „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine“ kajastada võtnud eri valdkondi, geograafilisi piirkondi ja huve hõlmava keerulise teema. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kirjutab näitusekataloogi eessõnas, et muuseum alustas maa...

26/12/2025

Muusikateraapiat saab kasutada stressi, meeleolulanguse, ärevuse, elukriiside, suhteprobleemide ja psühho­somaatiliste häirete puhul või ka lihtsalt eneseteadvuse avardamiseks ja enda paremaks tundmaõppimiseks. Loe Sirbist!

Tõenäoliselt on igaühel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid „tabanud“ ootamatult täpselt, vallandades mõne üllatusliku, olgu siis meeldiva või ebamugava emotsiooni või meenutades mõnd ammu ununenud sündmust või kogemust. See on vaid üks muusika fenomene, mis leiab rakendust t....

25/12/2025

Parim, mida paljud saaksid maailma hüvanguks teha, on teenida vähem, suhtuda lõbutsemisse tõsisemalt ja kulutada rohkem aega ja energiat kahjututele, lihtsatele ja rõõmsatele naudingutele sõprade ja võõraste seltsis. Loe, mida kirjutab Isambard Monahan!

Parimad asjad elus on tasuta: sõprus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, päikese­paiste ja muidugi armastus. Ma ei ütle, et need ei nõua pingutust, aga neid ei saa raha eest osta. Olen Suur­britannia kunstnik, muusik ja reeglite rikkuja, kelle elu on täi...

24/12/2025

Kui mõelda meie esivanemate lugude peale, siis torkab silma, et üksindust ei käsitletud pelgalt puudusena. Metsavaimud, paigamehed, nõiad ja targad – nad kõik olid tegelased, kes olid üksilduses vormunud millekski muuks. Nad leidsid oma tugevuse just eemalolekus, vaikuses. Loe, mida kirjutab Kristel Vilbaste!

Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile ...

23/12/2025

Tõdemus, kuis me kõik oleme hukkumisele määratud ja „maailm sõidab käsikärus põrgusse“, ei tundu nüüd „Arkaadiat“ vaadates enam abstraktse hüpoteesina. Loe, mida kirjutab Endla teatri „Arkaadiast“ Pille-Riin Purje!

HANNAH: Kas sa arvad, et maailmal on vaatamata kõigele pääsemislootust? VALENTINE: Ei, ta on hukkumisele määratud. Aga kui maailm sai alguse samasugusest punktist, siis võib arvata, kuidas järgmine maailm tekib. Tom Stoppardi (3. VII 1937 – 29. XI 2025) näidendi „Arkaadia“ lavastas ...

22/12/2025

Daniele Monticelli: „Eesti raamatu ajalugu on algusest peale keele, kultuuri, religiooni, teaduse ja poliitika ajaloo põiming, tõlge aga lõim, mis teeb võimalikuks tekstide ja ideede liikumise.“ Loe Sirbist!

Eesti raamatu juubeliaasta ei ole kaugeltki läbi ning kuni emakeelepäevani saab Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus uudistada näitust „Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)“. Mahukas näitus täidab kogu maja, ometi on see vaid väike killu...

18/12/2025

Reedel Sirbis:
„500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?“, Pille-Riin Larm vestleb Daniele Monticelliga
Margaret Tali ja Jaanika Vider, „Maadeavastuste keerukas pärand ja selle kajastamise võimalused“
Ülo Mattheus, „Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia“
Alar Laats, „Mitteortodoksseid mõtteid ortodoksse kiriku kohta Eestis“
Isambard Monahan, „Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela“
Alice Pehk, „Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla“
Ingrid Ruudi vestles arhitekti ja Global Free Uniti juhi Robert Mulliga
Tüüne-Kristin Vaikla, „Ars 50“
Margit Mutso, „Aasta puitehitis 2025“
Juhan Raud, „Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid“
Konstantin Kuningas, „Filmiaasta 2025“
Tristan Priimägi vestles Lumière’i Instituudi direktori Thierry Frémaux’ga
Kristel Vilbaste, „Metsaüksiklased ehk Üksindusest väljapääs on väljapääs loodusesse“
Ardo Reinsalu, „Tehisaru „vigased pruudid““
Art Leete, „Komi põdrad ja põhjapõdrad“
Kaarel Tarand, „Raamatuaasta kokkuvõtteks, komaga“
/// Arvustamisel ///
Riste Sofie Kääri „APS!“
Triin Kröönströmi ja Kadi Polli „Carl Sigismund Walther. Kunstiku elutoas“
festival „Jõulujazz“
kontserdid „Muusade pisarad“ ja „Valguse lood“
festival „Üle heli 25, II osa“
Endla teatri „Arkaadia“
Tartu Uue teatri ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia „Soosteri koolkond“
VAT-teatri „Käte ja jalgadega inimene“
Kosovo ja Põhja-Makedoonia teatri esitlusfestival
näitus „Piparkoogimaania“ XX
mängufilm „Frankenstein“

Esiküljel Tallinna ülikooli semiootika ja tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli. Foto Piia Ruber.

17/12/2025

Loe Sirbist detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaatori ja produtsendi Sten-Johan Lillega! Eesti filmi- ja teleauhindu on jagatud alates 2017. aastast. Lill on parimaks operaatoriks tunnistatud viiel korral, mis on erakordne saavutus, isegi kui ta selles intervjuus kiitust tõrjub. Koostöös Eeva Mäega on juba tegemise või väljatuleku ootel kaks järgmist – „Mo amor“ ja „Mo hunt“.

Pärnu festivalil näidati kümmekond aastat tagasi filmi Susumu Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.* Võiks öelda, et vormib vett. Detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaator ja produtsent S...

16/12/2025

Anu Allase debüütromaan mängib lugejaga, tõmbab tal aina tooli alt, ahvatleb ja eksitab tema kujutlusvõimet ning naeruvääristab ta tõejanu, sõlmituse ja lõpplahenduse ootust. Loe, mida kirjutab Johannes Saar!

„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikav...

11/12/2025

Reedel Sirbis:
„Lummuses sisaldub mingi osa tõest“, Juhan Raud vestles Mari Kurismaaga
Mihhail Trunin, „Kriitika kui optika“
Uno Liivaku, „Sõnaveebist nii ja naa“
Aili Künstler, „Jätkuvalt krüptiline uus ÕS“
Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?
Margus Maidla vestles akadeemik Kalle Kirsimäega
Anu Soojärv, „Mõtteid ümbermõtestamise ümber“
Maarja Olesk vestles Ameerika permakultuuri instituudi juhi Jerome Osentowskiga
Alari Purju, „Nobeli perekonna elu ja äri“
Konstantin Kuningas vestles operaatori ja produtsendi Sten-Johan Lillega
Aimar Ventsel, „Räägime Nõukogude-järgsest filmist“
Sten Kauber, „Tekstidest filmikultuuri ümber“

Arvustamisel
Mudlumi „Nööpidest ja muust häbiväärsest“
Anu Allase „Allaandmine algajatele“
„Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon I“
Wendy Donigeri „Mõista antud ämblik“
Eesti keelpillimängijate konkurss
Andrus Kallastu autorikontsert „Remix 3“
kontsert „Klaverikunst. Sten Heinoja“
ansambel U: ja Ludensemble’i ühiskontsert „Boulez 100 / Berio 100“
Läti teatri esitlusfestival „Skate“
VAT-teatri „Tõusvad viiuldajad“
Tartu Uue teatri „Öösel päike ei põle“
luuleteatri Valhalla „Siuru sügis“
„Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele“
dokumentaalfilm „Mälestus“ ja mängufilm „Hiina meri“

Esiküljel Mari Kurismaa. Foto Piia Ruber.