Eesti Loodus

18/12/2025

Talv on paljude jaoks kameraaltööde ehk sisetööde aeg. Välitöödel kogutud materjalid tuleb läbi töötada ja korrastada.

Kui suvistele fotodele on jäänud meie orhideedel tegutsevaid tolmeldajaid, saatke pildid Tartu ülikooli ökoloogidele. ⬇️ 🐝

Kordusüleskutse. Märka orhideedel toimetavaid tolmeldajaid!

Suvi on jäänud selja taha ja on paras aeg vaatlustele-fotodele tagasi vaadata.

Parim viis vaatluste edastamiseks on PlutoF projekt “Adamberg, Eesti orhideed ja tolmeldajad”, aga fotosid saab edastada ka Drive’i kaudu või meili teel. Täpsema juhendi leiad Drive’i kaustast: https://drive.google.com/drive/folders/171yk9qKz223zdq_ucoUCsretTqpG3eGZ?usp=sharing

Fotosid oodatakse 31. jaanuarini 2026.

Küsimused ja tähelepanekud:
Anne-Mai Adamberg
[email protected]
5307 7727

ENG
Notice pollinators on orchids!

Summer has turned into winter, which means it is a good time to look back on your observations and photos.

The best way to submit your observations is via PlutoF project "Adamberg, Eesti orhideed ja tolmeldajad". You can also forward your photos through drive or directly by email. Detailed instructions can be found here: https://drive.google.com/drive/folders/171yk9qKz223zdq_ucoUCsretTqpG3eGZ?usp=sharing

We are waiting for your input until 31 January 2026.

Questions and comments:
Anne-Mai Adamberg
[email protected]
5307 7727

17/12/2025

Pisut külma- ja soojastatistikat rohelisevõitu detsembrisse Keskkonnaagentuurilt.

15/12/2025

Aasta linnu aupaiste hakkab kormoranilt nihkuma. Aga enne veel, kui uue aasta lind oma põnevate külgedega tuleb, pakume väikest mõtteharjutust kormoranist 👉

NUPUTA: aasta lind kormoran Eesti LoodusNuputa Kuupäev: 03/09/2025 Kormoran, foto: Andreas Eichler / Wikipedia Commons2025. aasta lind on kormoran. Kirjutasime temast põhjalikumalt Eesti Looduse 1/2025 numbris: “Kormoran – tõrjutud, kuid oma” ning teabegraafiline ülevaade linnu iseärasust...

10/12/2025

Kuni 15. detsembrini kestab Vikipeedia võistlus "Teadusfoto 2025". Parimate tööde vahel jagatakse 2000 euro suurune auhinnafond ning eriauhinna panevad välja ka Eesti Loodus, Horisont, Eesti noorte teaduste akadeemia ja Regio.

Võistlusele on oodatud fotod nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemise protsessist üldisemalt. Lisainfot saab Vikipeediast.

Eelmise konkursi "Teadusfoto 2023" võitis Enno Merivee. Võidupildil on parasitoidi 𝑃𝑎𝑟𝑎𝑐𝑜𝑑𝑟𝑢𝑠 𝑎𝑝𝑡𝑒𝑟𝑜𝑔𝑦𝑛𝑢𝑠 nukud naksuri vastse tühjaks söödud kestas.

05/12/2025

2026. aasta muld on tähtis põllumajanduse ja toidujulgeoleku vaatenurgast.

Aasta muld 2026 on leetjas muld! 🌱

Eesti Maaülikooli mullapäeval kuulutati tänavuseks aasta mullaks leetjas muld, mis on üks Eesti viljakamaid mullatüüpe. Leetjatel muldadel on rikkalik huumuskiht, hea veehoiuvõime ning tugev tootlikkus.
Üle 65 protsendi leetjatest muldadest asub põllumajandusmaal ja on peamiselt kasutusel haritava maana, kuid nad on ka tundlikud, mistõttu on nende hoidmine eriti tähtis.

Samal üritusel pälvisid „Mullasõber 2025“ tiitli taimekasvatajad Ly Nurm ja Annika Isand, kes suutsid oma põldudel kõige rohkem süsinikku siduda.

📸 Jassu Hertsmann

05/12/2025

Noored on andekad! Loodetavasti joonistatavad nad aasta looma ka 2026. aasta kunstitundides. Meie ajakirjast saab järgmise aasta looma kohta lugeda juba üsna varsti.

Detsembriga saab ühele poole põdra aeg aasta looma tiitlit kanda. Sellel puhul jagame teiega õpetaja Kaja ja tema super andekate õpilaste joonistusi! 🤩

Mine vaata kuidas on meie metsade kuningat kujutanud lapsed ning mida vahvat veel kunstitunnis tehakse https://kunstitund.wordpress.com/2025/01/16/aasta-loom-poder/

Samuti kutsume üles jagama meiega ka edaspidi vahvaid ettevõtmisi, mis aasta loomaga seotud on!

03/12/2025

Palju õnne, akadeemik Maarja Öpik!

Eesti Teaduste Akadeemia värske liikmega on meil arhiivist võtta tänavu aasta alguses ilmunud intervjuu (link loole esimeses kommentaaris).

03/12/2025

Soovime palju õnne sünnipäevaks Rein Sanderile, kes on tuntud nii botaaniku kui luuletajana.
Taimeteadlase Rein Sanderi peamised uurimisvaldkonnad on olnud taimesüstemaatika ja fütotsönoloogia, metsataimed, ilu-, maitse- ja ravimtaimed. Tänane juubilar on avaldanud umbes 150 teadus- ja aimetrükist. Intervjuu Rein Sanderiga ilmus 2022. aastal Eesti Looduse 8. numbris (link kommentaaris).

Täna on juubelisünnipäev luuletajal ja botaanikul Rein Sanderil, kes on sündinud 3. detsembril 1945 Tahkuranna vallas Pärnumaal kaluri perekonnas. Palju õnne!💐

👨‍🎓Rein Sander lõpetas 1964. aastal Pärnu 1. Keskkooli ning 1972 TRÜ bioloogia osakonna botaanikuna. 1989–90 täiendas ta end Rootsis põllumajandusliku ühistegevuse alal.
1972–76 oli ta ZBI laborant ja vaneminsener, 1977 Lahemaa rahvuspargi vanemteadur, 1977–85 Elva Metsamajandi Ignase puukooli juhataja, 1985–90 Järva-Jaani kolhoosi aednik ja aiandusagronoom ning 1990–99 Eestimaa Talupidajate Keskliidu koolitusosakonna konsulent.
🧑‍🌾2000. aastast tegutseb ta ettevõtjana Kubja Ürditalus Karinul Järvamaal, kasvatades ravimtaimi. Taimede kasvatamisega Karinul alustas ta 1990. aastail, hiljem on tootnud peamiselt ravimteesid ☕️
Rein Sanderi peamised uurimisvaldkonnad on olnud taimesüstemaatika ja fütotsönoloogia, metsataimed, ilu-, õli-, maitse- ja ravimtaimed, nende paljundamine, kasvatamine ja kasutamine. Ta on avaldanud umbes 150 teadus- ja aimetrükist.

🏆Tunnustus:
1986 – Juhan Liivi luuleauhind ("Elujoon")

🎧Kuula, kuidas Raivo Trass loeb Sanderi luuletust "Olen aina ühes hetkes kinni"
https://klassikaraadio.err.ee/1608415310/luuletus-rein-sander-olen-aina-uhes-hetkes-kinni-esitab-raivo-trass-1982

✍️Rein Sanderi luuletus “Tähtsuse järgi”
Tähtis sõna ei ole,
vaid sõnum.
Tähtis lõke ei ole,
vaid lõõm.
Tähtis tegu ei ole,
vaid mõnu.
Tähtis laulgi ei ole,
vaid rõõm,
just see rõõm,
mis peidab end laulus,
just see mõnu,
mis varjab end teos,
just see lõõm,
mille sünnitab lõke,
ja see sõnum,
mis sõnas on eos.
/"Vanakivi", 1987/

📷EKLA, A-37:6644

03/12/2025

Mälestame brüoloogi ja botaanikaõpikute autorit Aino (Anu) Kaldat (19.08.1929-28.11.2025).

Intervjuu temaga ilmus Eesti Looduse 2006. aasta detsembrinumbris. Link kommentaaris.

02/12/2025

2. detsembril 1865 oli Tartu kesklinnas umbes 6 külmakraadi. Teame seda, kuna Arthur Joachim von Oettingen rajas Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi. Sellega pandi alus vaatlusreale, mis kestab tänapäevani. Oettingeni teeneks on ka meteoroloogiajaamade võrgu loomine Baltimaades.

Palju õnne, ilmateadlased ja ilmahuvilised!

Palju õnne sünnipäevaks Eesti meteoroloogid, klimatoloogid, ilmatargad ja muidu huvilised! Täna täitub 160 aastat süstemaatiliste ilmavaatluse algusest Eestis!
2. detsembrist 1865 (ilmavaatlused käisid uue kalendri järgi) alustas Tartu Ülikooli füüsikakateedri juhataja Arthur Joachim Oettingen oma majas järjepidevaid meteoroloogilisi vaatlusi. On levimas ettekujutus, et esimesed vaatlused tehti tänapäevases mõttes Tiigi seltsimaja tornist. Tegelikult elas prof. Oettingen siis majas aadressiga Vallikraavi 12, kus ka umbes pool aastat ilma vaadeldi. See maja on hävinenud.
Nagu juuresolevalt ilmakaardilt näha, valitses 2. detsembril 1865 Eesti kohal kõrgrõhkkonna serv. See on välja loetav ka Oettingeni mõõtmistest: külma oli u 6 kraadi, keskpäeval oli nõrk idatuul ja sadas lund.

pildid: https://www.wetterzentrale.de/reanalysis.php?jaar=1865&maand=12&dag=2&uur=1200&var=1&map=1&model=noaa ja https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ca5a1b05-bd42-471c-bcc5-4cf1e222df0e/content