Eesti Loodus

11/06/2026

Võru külje all avanes veidi enne kl 20 selline vägev vaatepilt.

11/06/2026

Kõnekeeles küsime, kas sul tema koordinaate on, mõeldes selle all telefoninumbrit või meiliaadressi. Nutiseadmed lisavad fotodele geograafilised koordinaadid, neid kasutavad Google Maps jt rakendused, koordinaatide abil määratakse loodusvaatluste või -eksemplaride leiukohad.

Igal juhul võib nutiseadmete rakenduste või GPS-i seadistuste pärast ning kasutajate teadmiste lünklikkuse tõttu tekkida üksjagu eksimisvõimalusi. Harrastajal on esmatähtis jälgida, et mis tahes meetodiga leitud asukoht paistaks kaardil mõistlik ja usutav: et metsas määratud leiupunkt tõesti oleks selles metsas, mitte meres või põllul.

Toomas Kukk ja Ott Luuk jagavad Eesti Looduse mai-juuni numbris näpunäiteid, kuidas sarnaseid vigu vältida. Link esimeses kommentaaris.

GPS-seade hariliku sookäpa (II kaitsekategooria) taime juures.
Leiukoha täpsete koordinaatide viimased numbrid on hägustatud looduskaitsenõuete tõttu.

Foto: Ott Luuk

10/06/2026

Eesti Looduse fotovõistlus tuleb taas! 📸😎
🔹Toimub juba 27. korda, olles Eesti üks pikima ajalooga ja suurim fotovõistlus!
🔹Eraldi arvestus kuni 16-aastastele noortele!
🔹Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod, lisaks palju eriauhindu!
🔹Tänavu ka Tallinna looduse pildikategooria!
👉 Uuri infot https://www.loodusajakiri.ee/teema/fotovoistlus

Klaas Huweli pilt lendoravast pälvis mullu elurikkuse kategooria auhinna

10/06/2026

Lagritsapoegade aeg on käes!
Meenutamaks, mis plaanid on Eesti teadlastel lagritsa taasasustamisega, tasub kuulata meie talvise vestlusõhtu salvestust. Soovitame lugeda ka Auli Veske ja Tuul Sepa samateemalist artiklit (lingid kommentaarides).

09/06/2026

Rändvähk on Peipsi järves invasiivne võõrliik, kes pärineb Baikali järvest. Praegusajal võib Peipsi madalas vees enamik silmaga nähtavatest põhjaloomadest olla rändvähid

Samamoodi kui Läänemere rannikumerre kolinud ümarmudila levikut ei saa rändvähi levikut Peipsi järves enam peatada.
Ümarmudilast on saanud rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Sama küsimus tekib ka rändvähi puhul: kui järve kaldavesi kubiseb kiiresti paljunevatest vähilaadsetest, siis kas saaks seda tohutut biomassi kuidagi ära kasutada?

Eesti maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadlased otsivad küsimusele vastust. Link esimeses kommentaaris.

Rändvähi foto on teinud Henn Timm. Loomakese pikkus on umbes 5 millimeetrit.

05/06/2026

Täna on maailma keskkonnapäev.
Kena põhjus õppida tundma üht toredat mardikaliiki!

Nahkjooksik (Carabus coriaceus) on Eesti suurim jooksiklane, kelle pikkus ulatub nelja sentimeetrini. Nahkjooksik elab peamiselt sega- ja lehtmetsades, aga ka aedades, kus tigusid ja nälkjaid süües on ta oodatud kahjuritõrjuja.

Foto: Tiina Talvi

04/06/2026

Peatselt algab Loodusvaatluste maraton. Eesti Loodus aitab tänavu kaasa auhindadega.

Iga vaatlus on väärtuslik!

🔎 Loodusvaatluste maraton algab vähem kui 48 tunni pärast! Vaata kaardilt, kas sinu lähedal on ka mõni vaatlusala!

👉 Tutvu sel aastal valikus olevate vaatlusaladega me kodulehel https://elurikkus.ee/lvm/2026

Vaatlusmaratoni korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ja mitmed loodusharidust edendavad asutused ning vabatahtlikud üle Eesti. Vaatlusmaratoni toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute keskus. Auhindadega panustavad ajakiri Eesti Loodus, ajakiri Imeline Teadus, Linnuvaatleja, Eesti Ornitoloogiaühing, Matsalu loodusfilmide festival ja Regio.

03/06/2026

Eesti Looduse mai-juuni numbri rajakaameralugu räägib pihlakaõõnsuses asuvast punarinnapesast. Link esimeses kommentaaris.

Foto: Arne Ader /Loodusemees

02/06/2026

Võõrnälkjate kohta saab lugeda ka Eesti Looduse mai-juuni numbrist. Link esimeses kommentaaris.

🐌 Ühest Kesk-Euroopa puukoolist ostetud potitaimel olid kaasa sattunud kutsumata külalised – teomunad. Omanik tegi õnneks kaupa kätte saades põhjaliku kontrolli ning need teod jäävad Eestis koorumata.

🔍 Kuidas istikutel nälkjate ja teiste tigude mune ära tunda? Teomunad on ümarad, ühtlase suurusega, väikese kobarana enamasti kas poti servas, põhjas või mulla pealmises kihis – seal, kuhu täiskasvanud isend ligi pääseb. Värvuselt võivad munad olla läbikumavad, valkjad või kollakad, pehmed ning lähevad kergesti katki.
Väetiseterad (näiteks pikatoimeline väetis) on mullas aga enamasti hajusalt. Terad on erineva suurusega, värvuselt võivad need olla kollakad, rohelised, pruunid, valged, punased jne.

⚠️ Kuigi pikatoimelise väetise terad on alguses kõvad, muutuvad need aja jooksul vee toimel seest pehmeks ja vesiseks.

◾️Kui märkad teo munakobaraid, eemalda need ning tee katki või vala keeva veega üle.
◾️Võimalusel eemalda taime juurepallilt muld ja istuta taim aeda paljasjuursena.
◾️Anna oma leiust ka ostukohale teada.

Väike kontroll enne istutamist aitab hoida ära hilisema suure mure ja vaeva. Nii kaitsed oma aeda ja toetad kohalikku elurikkust.