Eesti Loodus

30/10/2025

Sõnumeid otse looduselt ja loodusest ..

📜 Raierahu kohustus kehtib sõltumata pesitsejate asustustihedusest.

📌 Esmaspäevasel istungil selgitas riigikohtunik Ivo Pilving, et Euroopa Kohtu otsusest ja linnudirektiivist tuleb väga selgelt välja, et ühegi linnu teadlik tapmine ei ole lubatud, kui üksikud erandid välja arvata. See tähendab,et raierahu pidamise kohustus ei sõltu sellest, milline on pesitsejate asustustihedus mingis metsatüübis.[1]

ℹ️ Ornitoloogiaühingul on hetkel kohtutes kaks raierahu kaasust, mille eesmärgiks on, et lõpuks hakataks rakendama ettevaatuspõhimõtet kombineerituna teadusliku teadmisega lindude pesitsemise kohta erinevates metsatüüpides ja seadma vastavalt sellele raierahu tingimusi metsateatistesse. Seni kuni ei ole kehtestatud üldist raierahu, oleks see ainus viis, mis hoiaks ära märkimisväärselt suure hulga linnupoegade julma hukkumise.[2]

👉 Ornitoloogiaühing loodab, et Riigikohtu tulevane lahend tagab meil pesitsevatele lindudele reaalselt Euroopa Linnudirektiivis kinnitatud kaitse. See vähendaks ka segadust ja väärititõlgendamist metsatööde tegijate seas ning lihtsustaks oluliselt järelevalve tööd.

[1] https://www.postimees.ee/8351481/linnutapp-riigikohtus-metsafirmad-ja-keskkonnaamet-astusid-uhte-paati & https://vimeo.com/event/5470804?fl=so&fe=fs

[2] https://www.err.ee/1609771365/liis-keerberg-pesitsusaegne-raierahu-kehtib-soltumata-linnupaaride-arvust

29/10/2025

Tänavusest aasta loomast põdrast oleme kirjutanud peaaegu igas Eesti Looduse numbris. Siin väike harjutus ajule: kui hästi põtra tunned? 🫎

Tee proovi ➡️ https://www.loodusajakiri.ee/nuputa-aasta-loom-poder

Foto: Ireen Trummer / Wikimedia Commons

27/10/2025

Sellist "muusikat" on pakkuda punakõhtsel niidutirtsul 🦗. Tegu on Eestis võrdlemisi harva kohatava tirtsuga. Küllap raskendab märkamist asjaolu, et ta on üsna pisike tegelane (1-2 cm p**k). Videole sattus kõva kargaja just nimelt tekitatud heli abil, mille järgi oli lihtsam siristajat avastada.

Video on meile saatnud noor märkaja Neleriin N. Võrumaalt.

27/10/2025

Eri põhjustel inimeste tuge vajanud oravalapsed on saanud Tartus turvalise majakese, et edukamalt (linna)loodusesse naasta 🤗🐿

26.10.2025Tartus on avatud oravate varjupaik, kus neid turgutatakse ja nad saavad kosuda. Tõsi küll, sinna ei oodata valimistel lüüa-saanud Reformierakondlas...

25/10/2025

Väike must draakon! 😊🦎Tema on meie üks vesilikeliikidest: harivesilik, keda kohtab üldjuhul vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis. Oktoobris sätivad vesilikud ennast talveunne, kogunedes rühmakesi näiteks mutiurgu, keldritesse jms niisketesse kohtadesse, kus ei ole ohtu külmuda.

Video on meile saatnud noor märkaja Hardi V.

24/10/2025

Kangurlaste sekka kuuluv ämblik on näinud kõvasti vaeva, et kärsaklasele hõbeniidist rüü selga kududa. Nii romantiline see olukord mõistagi pole: siin käib võitlus elu ja kõhutäie nimel. 🕷

Video on saatnud meile noor märkaja Gustav K.

22/10/2025

Kaelushiirepoks 🤼🐁 😲
Kisma käib küllap toitumispaiga pärast: üks on tulnud sinna, kuhu poleks pidanud tulema. Kaklus on territoriaalse ja hierarhiliselt sotsiaalse looma igapäevaelu tavaline osa.

Eesti Looduse videovõistlus "Märka Eesti loodust!", video: Riina Sepp

22/10/2025

See on rohkem kui Tartu linna jagu elanikke! 🥺

‼️Sel aastal tapeti pesitsuse ajal hinnanguliselt 120 000 linnupoega‼️

⚠️ Eesti metsades toimunud lindude pesitsus-aegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.

⚠️ Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.

➡️ Avastatud raiete analüüs näitas, et 48,7% raietest toimus linnurohketes metsades (>6 pesitsevat paari/ha) ja 51,3% raietest toimus keskmise või väiksema asustusega puistutes (keskmiselt 3 pesitsevat paari/ha).

➡️ Keskmiselt hävitati linnurohketel aladel kuus ning mujal kolm linnupesa hektari kohta ning iga hävitatud pesa taga oli hinnanguliselt viis veel lennuvõimetut poega või muna. Selle põhjal on pesitsusajal raiete käigus hukkunud vähemalt 120 000 linnupoega.

„Iga pesitsusaegne raie tähendab looduses konkreetse pesakonna hävitamist. Me räägime sadadest tuhandetest eludest, mis olid juba tekkinud, aga ei jõudnud lennuvõimeliseks saada,“ ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

➡️ Ornitoloogide sõnul kinnitab tulemus, et hetkel kehtiv pesitsusrahu regulatsioon ja selle rakendamisviisid ei kaitse tegelikult metsas pesitsevaid linde. Hoolimata pesitsusajal raiumise ebaeetilisusest ning Keskkonnaameti kontrollidest tehakse märkimisväärne osa raietest just ajal, mil kahju loodusele on pöördumatu. Küsitluste põhjal on 93% Eesti inimestest pesitsusaegse raiumise lõpetamise poolt. [1]

📌 Eesti Ornitoloogiaühing kutsub valitsust ja kliimaministeeriumi üles kehtestama kohustuslik pesitsusrahu kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.

“Pesitsusrahu rikkumise hind ei ole abstraktne – see on iga-aastane kümnete tuhandete elude kaotus, mida oleks võimalik vältida ühe poliitilise otsusega,” rõhutas Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

[1] https://eoy.ee/enamik-eestimaalasi-toetab-raiemahu-vahendamist-riigimetsas-ning-yldist-kevadist-pesitsusrahu/

21/10/2025

Eesti ornitoloogiaühingul on välja tulnud Hirundo uus number, kus leiab lugemist lindude sügisrändest, linnuharulduste komisjoni tööst, Jõgeva pesakastiprojektist ja rasvatihase hiigelkurnast.

🗞️ Ajakirjast Hirundo saab lugeda Põõsaspea sügisrändest ning Jõgeva linna pesakasti projektist.

Hirundo numbris 1/2025:

🪶 Sügisränne Põõsaspeal 2024. aastal (Margus Ellermaa, Andreas Lindén & Annika Forsten)

🪶 Linnuharuldused Eestis 2022−2024: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 20 (Mihkel Metslaid & Uku P**l)

🪶 Jõgeva linna pesakastiprojekti edukusest 2023. ja 2024. Aastal (Mia Keres, Lauri Mällo)

🪶 Rasvatihase hiigelkurnad Põlva- ja Pärnumaal (Mia Keres, Lauri Mällo)

ℹ️ Loe ajakirja veebis: hirundo.eoy.ee/arhiiv/hirundo-1-2025. Paberajakirja saab tasuta meie kontorist.

Hirundo on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas. Ajakirjas ilmuvad uurimistulemused ja käsitlused Eesti lindude arvukusest, levikust ja bioloogiast ning linnukaitse probleemidest.

Ajakirja ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

17/10/2025

Oktoobrikuu kolmandal nädalal tähistame hõimunädalat ja homme on hõimupäev.

Ka Eesti Loodusel on ilmunud soome-ugri erinumber. 2021. aasta juunis ilmunud ajakirjast soovitame lugeda geograaf Ott Kursi artiklit "Millistes loodusoludes elavad soome-ugri rahvad?". Link kommentaaris.

Kaanefoto: Heiko Kruusi