06/07/2025
Laulupidude seos Piibliga 🇪🇪
Kas teadsid, et meie esimese üldlaulupeo idee pärineb Johann Voldemar Jannsenilt – mehelt, kes sai inspiratsiooni pühakirjast?
1869. aastal Tartus toimunud esimese peo vaimne sisu, koorid ja repertuaar kandsid kristlikku sõnumit. Jannsen tõlkis sadu kirikulaule ja pani aluse meie laulupidude traditsioonile.
Laulupidu sündis usu ja pühendumise viljana – see oli kingitus Jumalalt meie rahvale 🇪🇪
Tuletame meelde, kust me tuleme ja miks me laulame!
JANNSENI I LAULUPEO IDEE PÄRINEB PIIBLIST
Esimene üldlaulupidu idee algataja ja elluviija ja juht oli Johann Voldemar Jannsen. Pidu toimus 30. juunist 2. juulini 1869. aastal Tartus, mille korraldaja oli küll meestelauluselts Vanemuine ja selle peo korraldamiseks paluti luba Balti kindralkubermangult, kuid lauljad oli vaid mehed, meestekoorid ning proovid toimusid kirikus. Peakomisjoni esimees oli pastor Adalbert Hugo Willigerode. Ehki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen laulupeole üksnes mehi, see tähendas laulude ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi, kus Jakobson ei olnud rahul Jannseni valikuga, öeldes, et see ei ole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Jakobson laulupoele ei läinud, aga laulud jäid nii nagu valiti. Selles oli 3 kirikukoraali, 9 vaimulikku laulu ja 12 ilmalikku laulu, sealhulgas tänaseni lauldud ja meile tuntud "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) ja ka "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) ning "Sind surmani" (A. Kunileid).
Pole kahtlustki, et eestlaste laulupidu idee autor Jannsen sai laulupeo idee piiblist, Vana Testamendis on see olemas, samuti rongkäigu idee tuleb laulupeost. Kas meil oleks alust arvata, et see ei ole pühakirjast pärit? See pidi olema analoog piiblist. Vastasel korral sellele luba ei oleks antud. Jannseni idee päritolu kinnitab asjaolu, et tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Esmalt tõlkis ta saksa keelest eesti keelde 330 kirikulaulu ning avaldas need 1845. aastal pealkirja all "Sioni-Laulo-Kannel".
Vaimulikud laulud, mis esitati esimesel peol olid:
"Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler)
"Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner)
"Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel)
"Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann)
"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer)
"Issandat kiitke kõik paganad" (Brenner)
"Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven)
"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart)
"Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)
Aastail 1853 ja 1860 ilmusid lauluraamatu teine ja kolmas osa. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.
Janseni elulugu oli tihedalt seotud vaimuliku tegevuse ja laulmisega.
Tema haridustee algas alles 12-aastaselt. Ta õppis kaks aastat vallakoolis ja seejärel Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetas aastal 1836. Hea iseloomuga musikaalne ja religioonihuviline noormees köitis pastor Carl Eduard Körberi tähelepanu, kes ta pärast kooli lõpetamist oma tiiva alla võttis. Jaan Jensen kolis pastoraati ja hakkas seal esialgu kutsariametit pidama. Juba 19-aastaselt, aastast 1838, töötas ta kantori, köstri ja koolmeistrina. Körber soovitas noormeest Vändra kihelkonnakooli õpetaja abiliseks. Aastal 1841 sõitis ta seoses kirikutööga neljanädalasele reisile Soome.
1842. aasta jaanuaris vallandati senine Vändra kihelkonnakooliõpetaja R. M. Koch ametist küündimatuse tõttu ning Jaan Jensen kinnitati kohaliku köstri- ja kooliõpetaja ametisse. Tekkis nime muutmise vajadus. Uueks nimeks sai Johann Voldemar Jannsen. Sama aasta märtsis abiellus Jannsen Emilie Kochiga, oma endise õpetaja vennatütrega. Järgmisel aastal, 1843, sündis nende esiklaps Lydia.
1850 kolis pere Pärnusse, kus Jannsen oli kuni aastani 1863 Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Pärnus hakkas Jannsen õpetajatöö kõrvalt andma välja esimest eestikeelset nädalalehte Perno Postimees (1857). Detsembris 1863 kolis Jannsenite pere elama Tartusse.
Oli väga loogiline, et laulupidu korraldati Tartus. On väga loogiline, et laulupidu sai alguse tänu piiblile, tänu laulude tõlkimisele ja tänu Jannsenile, kes viis selle idee rahvani. Nõukogude ajal omistati seda ideed pigem lauluseltsile, mis oli nõuka propaganda, venelased ei tahtnud ka seda sellisel kujul edasi lubada kui see algas ja sellest sai ilmalik laulupidu, mis on seda tänaseni. Sellele vaatamata sai Eesti vabaks lauldes, kui toimus laulev revolutsioon ja Jumalal oli eestlaste ja Jannseni idee armas ja see oli Jumala kingitus eestlastele, et meie vabanesime võõrvõimu alt tänu sellisele kaunile ideele, mida teised rahvad ei ole teinud. Lätlastel on oma laulupidu, aga eestlaste laulupidu ja idee on tihedalt kristlike juurtega ning selle esimesed korraldajad kristlased.
Ka täna on veel paljud kristlased selle korraldamise juures, kuigi pidu korraldab laulupeo sihtasutus ja riik, siis mõned selle laulud on tänaseni alles ja tegelikult peaks Ernesaksa kuju kõrval olema Jannseni kuju. Ernesaks oli ilmalik korraldaja, siis Jannsen oli see, kes algatas pühakirja näitel laulupeo, sh rongkäik, tõlkis selleks laulud ja andis Eesti kultuurile aluse, mida tänaseni põlvest põlve eestlased edasi viivad, kas nad ka teavad, kuidas see kõik alguse sai, ilmselt enam mitte. Laulupidu on pühakirjast ja tänu Jannsenile, on meil laulupidu, aga eelkõige peame tänama Jumalat!
Pühakiri ütleb: "Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud!" Js 42:10. Kas mitte ei lähe see kokku ka eestiga. Pühakiri ütleb: aeg naerda ja aeg tantsida. (Kg 3:4) Tantsupeol tantsivad ka paljud kristlased, aga mitte üksnes rahvale, vaid ka oma Jumala ees. Jumalale meeldib laulupidu, kui lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale. (2Aj 5:13) Mida tegi teoks Jannsen ja see idee pärineb just pühakirjast. Selleks aga tõlkis Jannsen väga paljud vaimulikud laulud eesti keelde, et see idee teostuks. Kui täna küsiks err Jannsenilt: kust sa said sellise idee? Vastus oleks: piiblist, see on seal kirjas.
See on ka põhjus, miks Jumal armastab nii väga eestlasi. Kui meie maal on suvi, tärkavad õied, siis on maale tulnud lauluaeg. (Ül 2:12) Seda on eestlased teinud ja see on meeldinud Issandale. See on põhjus, miks maarjamaa on nõnda suure taevaliku tähelepanu all ja mõistagi võtab Jumal vastu meie laulu ja kiituse. Kuid rääkida tuleb sellest, kuidas sai see kõik alguse ja sellest, millise rahva Jumal välja valis laulupidude jaoks. Jannsen mõistis hästi Jumala tahet, tundis piiblit ja oli kohaliku köstri- ja kooliõpetaja ametis. Kuigi teda tuntakse kui esimese nädalalehe välja andjana, siis tema suurem panus, mis kestab tänaseni, sai alguse hoopis Jumalale kuuletumisest ja tööst, mida ta tegi selleks, et meil oleks laulupidu. Jannsen oli hea iseloomuga musikaalne ja religioonihuviline noormees. Kes tahtis ise laulda ja pani laulma ning Jumalat kiitma kogu meie rahva. Tänu Jumalale selle kõige eest!
Loodetavasti saab Ernesaksa kõrval mäenõlval olema ka Jannsen, kes seda enam väärib ja vajab uuesti selguse ja ajaloo mõttes esile toomist. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine". See ei olnud üksnes mänguselts, vaid ka lauluselts, kuid 1869. aastal organiseeris ta esimese üldlaulupeo, mis oli loomulik asjade käik. Täna ei pruugi te kuulda sõnagi Jannsenist ega sellest, kuidas see kaunis pidu loodi, siis siinkohal on hea meelde tuletada ja rõhutada, kuidas ja kellest see kõik ikkagi pärs alguse sai. Seda pärandit tuleb taas ausse tõsta ja iga kord meenutada!
Pildil Jannsen.
