08/03/2026
Eile 20 aastat tagasi, 7. märtsil 2006, maandus lennuk Puerto Maldonados ning, nagu tihti kirjutatakse blogides, "astudes välja lennukist, tabas mind esimese asjana soe ja niiske troopikakuumus, justkui oleks keegi märja lapi vastu nägu vajutanud".
See oli esimene kord, kui tõstsin jala Amazonasesse.
Tol aastal võtsid kolm sõpra seljakottidega Peruusse rännata. Esimest korda Euroopast välja, esimest korda Lõuna-Ameerikasse.
Umbes 20 minutit pärast lennujaamast väljumist jäi väga vähe puudu, et oleksime takso kaaperdanud. Sest et ta reo võttis heaks hommikul kell 5 kuhugi slummi sisse keerata, et "sõbra auto juhtmetega käima aidata". See oli täpselt see, mille eest hoiatati!
Ja see oli alles algus.
Katki läksid sellel reisil autod, bussid, paadid ja lennukid. Nagu Pulk ütles, "vikatimees käis kogu aeg kannul, aga tõmbas alati, Siuh!, mööda."
Aga see oli reis, pärast mida hakkas minu maailm vaikselt Lõuna-Ameerika poole kaldu keerduma.
Esimene kord saab olla ju ainult üks kord. Selle eepilise tripi meenutuseks kutsusin sõbrad R2 stuudiosse, et see reis ka raadiožurnalistikaks vormida.
Veidi pikem ning "toores ja tsenseerimata" versioon on podcastis ja EestiRaadio äpis.
🇵🇪