Kele'a Voice

Kele'a Voice If you want to advertise with us on our Newspaper, Radio or Online.
(1)

Please contact [email protected] for Newspaper or [email protected] for radio (Radio & Online)

Malo
Kele'a Team

15/12/2025

GMT

Talamonu atu Lord Vaea ko e sea 'a e Fale Alea 'o Tonga. Pea 'oku hoko leva 'a Nopele Tu'iha'angana ko e tokoni sea Fale...
15/12/2025

Talamonu atu Lord Vaea ko e sea 'a e Fale Alea 'o Tonga. Pea 'oku hoko leva 'a Nopele Tu'iha'angana ko e tokoni sea Fale Alea 'o Tonga.

Talamonu atu Lord Fakafanua ko e Palemia ma'a Tonga. Ne paloti ki ai 'a e toko 16 kae toko 10 'a Dr. 'Aisake Valu Eke.
15/12/2025

Talamonu atu Lord Fakafanua ko e Palemia ma'a Tonga. Ne paloti ki ai 'a e toko 16 kae toko 10 'a Dr. 'Aisake Valu Eke.

14/12/2025

Ko e ongo kanititeiti ki he fili Palemia.
Kanititeiti fika 1. Dr. 'Aisake Valu Eke ne fokotu'u 'e Tevita Fatafehi Puloka pea poupou ki ai 'a Semisi Sika pea mo 'Alani Petelo Tangitau.
Kanititeiti fika 2. Nopele Fakafanua ne fokotu'u 'e Dr. Viliami Uasike Latu pea poupou ki ai 'a Sevenitiini Toumo'ua pea mo Nopele Tu'iha'angana. Talamou atu ki he teu e fili Palemia.

14/12/2025

'I he 10am pongipongi ni 'e tukuange faka'ofisiale mai ai 'a e kanititeiti ke fili mei ai 'a e Palemia 'o Tonga. Pea ko e 'aho eni na'a tau tatali ki ai 'a e tangata'i fonua Tonga kotoa. Ki he toko 26 he Fale Alea 'o Tonga ke mou fili fakapotopoto ha tokotaha totonu ke hoko ko ha Palemia.

SPC Director-General Undertakes First Official Visit to Wallis & FutunaThe Director-General of the Pacific Community (SP...
12/12/2025

SPC Director-General Undertakes First Official Visit to Wallis & Futuna

The Director-General of the Pacific Community (SPC), Dr Paula Vivili, completed his first official mission to Wallis and Futuna this week, strengthening relationships with one of SPC’s long-standing and valued members.

Dr Vivili was welcomed with warm hospitality by the people of Wallis and Futuna and its official representatives. The visit reaffirmed the deep cultural ties, shared history, and strong partnerships that unite the Blue Pacific region.

During his mission, Dr Vivili paid his respects to the traditional leaders of the Kingdoms of Uvea, Sigave, and Alo, and received a traditional welcome ceremony from the Kingdom of Alo in Futuna. This honour highlighted the cultural heritage and identity that continue to play a central role in regional cooperation.

In his meeting with the Vice-President of the Territorial Assembly, Paino Vanai, and members of the territorial administration, Dr Vivili emphasised SPC’s ongoing support to Wallis and Futuna’s priorities and reaffirmed the organisation’s commitment to strengthened collaboration.

For Dr Vivili, a native of Tonga, the visit resonated on a personal level, reflecting the shared Pacific identity and enduring connections that bind the region’s people.

As SPC moves into a new chapter under Dr Vivili’s leadership, the organisation looks forward to deepening its collective vision for the Blue Pacific by responding to the unique needs, priorities, and aspirations of its member countries and territories.

Tau teuteu atu aipe ki he Monite 15 Tisema ketau fanongoa ko hai 'e hoko ko e Palemia 'o Tonga. Taimi 10am.
12/12/2025

Tau teuteu atu aipe ki he Monite 15 Tisema ketau fanongoa ko hai 'e hoko ko e Palemia 'o Tonga. Taimi 10am.

The Asian Development Bank (ADB) has approved a USD 80 million grant under its Tonga SECURE Project to finance transform...
11/12/2025

The Asian Development Bank (ADB) has approved a USD 80 million grant under its Tonga SECURE Project to finance transformational infrastructure upgrades on Tongatapu, including the construction of the landmark Fanga‘uta Lagoon Bridge.

The project represents the largest development partner–financed investment in Tonga’s history, marking a significant milestone in the country’s infrastructure development program. The Government of Tonga will contribute USD 25 million in counterpart financing, bringing the total project value to more than USD 105 million.

The Tonga SECURE Project aims to deliver long-term, climate-resilient infrastructure that will enhance connectivity, reduce travel times, improve safety, and strengthen economic and social links across Tongatapu. The planned Fanga‘uta Lagoon Bridge is expected to become a critical transport corridor and a catalyst for sustainable development.

11/12/2025

'I he 2010 'i he liliu fakapolitikale na'e 'i ai 'uhinga hono tali 'e Siaosi Tupou 5 ke 'alu hake tokolahi 'o e kau fakafofonga kakai ki Fale Alea ki he toko 17. Mei he 2010 ki he ta'u ni 2025 ko e kau Palemia kehekehe ia 'e 6. Ko e taimi ne Palemia ai 'a Tu'ivakano, Pohiva Tu'i'onetoa, Siaosi Sovaleni pea mo 'Aisake Eke ne nau hoko ko e Palemia 'o e 'aho koe'uhi ko e tu'u fakataha 'a e toko 9 kau Nopele 'o tanaki ki ai pea mo e kau fakafofonga kakai mei toko 17 'oku nau poupou ki he kau nopele. Ngata pe he taimi ne Palemia ai 'a Samuela 'Akilisi Pohiva ko e taimi ia ne tu'u fakataha ai 'a e toko 17. Manatu'i na'e 'uluaki hoko 'a Samuela 'Akilisi Pohiva ko e palemia, pea veteki 'e he Tama Tu'i 'a e Falea Alea kae toe fili fo'ou 'a e Palemia ka na'e kei tu'u fakataha pe 'a e kau fakafofonga kakai 'e toko 17 'o toe hoko atu pe Samuela 'Akilisi Pohiva 'I he lakanga Palemia. Ki he'eku vakai atu ki he halanga fononga ne tau fononga mai ai mei he 2010, ko e fe pe tokotaha 'e poupou ki ai 'a e hou'eiki nopele ko e tokotaha ia 'e hoko ko e Palemia 'o e 'aho. Pea 'oku ha mahino mai ai 'a e laumalie 'o e tu'u fakataha mo e ngaue fakataha 'a kinautolu Hou'eiki Nopele. Pea 'oku ou tui ko e 'uhinga ia mo e faka'amu 'a Siaosi Tupou 5 ke ngaue fakataha pea mo tu'u fakataha 'a e kau fakafofonga 'e toko 17 'a e kakai. Pea 'oku hange ko e founga fili 'oku tau fononga mai ai 'oku ne hanga 'eia 'o fakatupunga 'a e laumalie 'o e fesiosiofaki pea langa mo e ngaahi 'a vahevahe ki he kau fakafofonga kakai 'e toko 17 pea nau hu atu aipe mo e laumalie koia ki he fale 'o fakahoko 'aki hono fili ha Palemia. Pea ko e 'uhinga ia he'ikai ke toe malohi 'a e toko 17 'I he toko 9 ko e 'ikai ma'u 'e he toko 17 'a e laumalie 'o e tu'u fakataha. Talamonu atu ki he teuaki 'o e fili Palemia pea 'oku tau faka'amu ki he tokotaha totonu kene hoko ko e Palemia ma'a Tonga.

Kuo mahino mai eni he taimi ni kuo tokoua 'a e kanititeiti ke fili mei ai 'a e Palemia 'o Tonga. 'Oku kei 'ata pe ke fok...
10/12/2025

Kuo mahino mai eni he taimi ni kuo tokoua 'a e kanititeiti ke fili mei ai 'a e Palemia 'o Tonga. 'Oku kei 'ata pe ke fokotu'u atu ha kanititeiti ki he fili Palemia 'aia 'oku toki ngata ki he 4:30pm 'aho 12 Tisema ni 2025. Ngalingali tetau ngata aipe he tokoua? Pe 'e toe lahi ange ai?

Ongoongo Faka’ofisiale hono tuku kitu’a fakataimi ‘a e Minisita Polisi - Hon. Paula Piveni Piukala
09/12/2025

Ongoongo Faka’ofisiale hono tuku kitu’a fakataimi ‘a e Minisita Polisi - Hon. Paula Piveni Piukala

08/12/2025

Ko e 'aho 12 Tisema 2025 ko e 'aho ia 'e ngata kiai 'a hono fokotu'u atu ha kanititeiti ke fili mei ai 'a e Palemia 'o Tonga. Ka kuo mahino mai eni ko e tokotaha pe kuo'osi fokotu'u atu ki he sea fakataimi 'o e Falea Alea 'o Tonga. Pea ko e 'aho 15 Tisema 2025 'e fakahoko ai hono fili 'a e Palemia 'o Tonga mo tuku mai ai hingoa 'o e kau kanititeiti ke fili mei ai 'a e Palemia 'o Tonga.
Pea ko e lolotonga koia 'etau kei tatali kiai, pea 'oku tau vakai ki he malie 'a e ngaahi vavalo, fakamahamahalo 'oku tufaki holo he ngaahi mitia fakasosiale fekau'aki mo e kau kanititeiti ki he teu e fili Palemia. Pea ko e malie taha 'oku malava ai kete tala ai 'a e loto mo e fakakaukau kakai e fonua ki he'enau faka'amu ke fili ha Palemia.
'Oku tau vakai ki he loto e ni'ihi ke fili Palemia mei he Hou'eiki Nopele, pea 'oku 'i ai 'a e ni'ihi 'oku nau loto ke tu'u fakataha 'a e toko 17 kau fakafofonga kakai pea ke fili Palemia mei he kau fakafofonga kakai. Ka ko e anga 'eku vakai tau'ataina atu ko vaiihi ha feinga ke tu'u fakataha 'etau kau fakafofonga kakai 'e toko 17. Kuo lava 'a 'etau fili 'a e kau fakafofonga kakai 'e toko 17 pea ko 'etau 'amanaki ki he'etau toko 17 na'a tau fili ke fai honau lelei taha mo e fakapotopoto taha ke fili ha Palemia kene tataki kitautolu 'i he ta'u 'e 4 tetau fononga ai. Talamonu atu ki he teuaki 'o e fili Palemia 'oku tau kei tatali kiai.

Address

39 Sunia 'Akaveka
Nuku`alofa

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 17:00
Saturday 09:00 - 12:00

Telephone

+67623733

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Kele'a Voice posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Kele'a Voice:

Share