08/03/2025
Nagu Trumpile lähedased isikud paljastavad, kardab USA valitsus BRICS-riike ja dollari kadumist – ründabki ta Brasiiliat,
Nagu Trumpile lähedased isikud paljastavad, kardab USA valitsus BRICS-riike ja dollari kadumist – seepärast ründabki ta Brasiiliat.
Ben Nortoni poolt
Trumpi lähedased usaldusalused nagu Steve Bannon ütlevad: "President on iga kord vihane, kui näeb BRICS-riikide püüdlusi dollarist loobuda." USA kardab globaalse lõuna väljakutset dollari üüratutele privileegidele.
Lääne meedia kajastus globaalse lõuna juhitud BRICS-riikidest on sageli halvustav ja alandav. Bloomberg avaldas artikli, milles väideti, et BRICS on "pisut enamat kui tähenduseta akronüüm".
Siiski näib, et suur osa sellest kriitikast on tegelikult toimetulekumehhanism, kuna üha rohkem tõendeid selle kohta, et USA valitsus kardab sügavalt BRICS-riikide kiiret kasvu.
Eriti Donald Trump kardab võimalust, et BRICS-riigid võiksid seada kahtluse alla USA dollari globaalse domineerimise.
BRICS-riigid pidasid juulis Brasiilias eduka tippkohtumise, kus esmakordselt osalesid kõik 10 liikmesriiki ja 10 partnerriiki.
BRICS-i tippkohtumine Rio de Janeiros Brasiilias 6. juulil 2025
Seejärel esitas Trump 8. juulil Valges Majas toimunud kohtumisel oma kabinetiga vihase tiraadi BRICS-riikide vastu.
USA presidendi avaldused olid sügavalt vastuolulised. See oli nagu Schrödingeri BRICS: Trumpi sõnul ei kujuta see organisatsioon endast ohtu, kuid samal ajal on see maailma suurim oht.
Trump väitis samaaegselt, et BRICS-riigid ei kujuta endast "tõsist ohtu", kuid üritavad ka "dollarit hävitada" ning kui Ühendriigid kaotaksid ülemäärase privileegi olla ülemaailmse reservvaluuta emiteerija, "oleks see nagu kaotatud sõda, suur maailmasõda; me ei oleks enam seesama riik".
„Dollar on kuningas ja jääb selleks!“ kuulutas Trump.
Need olid Trumpi nördinud märkused (rõhutus lisatud):
Nad peavad maksma 10%, kui nad on BRICS-i liikmed. Sest BRICS-riigid asutati meile kahju tekitamiseks. BRICS-riigid asutati meie dollari nõrgestamiseks ja selle standardina kaotamiseks.
Ja kui nad tahavad seda mängu mängida, siis olgu, aga mina võin ka seda mängu mängida. Seega saavad kõik BRICS-riikide liikmed 10% lisatasu.
…
Kui nad liituvad BRICS-riikidega, peavad nad ainuüksi selle ühe asja eest maksma 10% tariifi. Ja nad ei jää liikmeks kauaks.
Ma arvasin, et BRICS-riigid on... teate, ma ütlesin seda umbes aasta tagasi ja nad on enamasti laiali läinud. Aga teate, mõned neist on ikka veel alles, aga ma arvasin, et nad on enamjaolt laiali läinud.
Minu arvates ei kujuta BRICS-riigid endast tõsist ohtu. Kuid nad üritavad hävitada dollari, et mõni teine riik saaks võimu üle võtta ja standardiks saada. Ja me ei kaota seda standardit kunagi.
Tark president ei kaota kunagi standardit. Rumal president, nagu eelmine, kaotab standardi. Dollarit ei kasutataks enam [standardina].
Ja kui me kaotaksime globaalse standarddollari, oleks see nagu kaotus sõjas, suures maailmasõjas; me ei oleks enam seesama riik. Me ei luba seda.
Dollar – kas te pole kunagi kuulnud väljendit "dollar on kuningas"? Dollar on kuningas ja see jääb alati nii, eks?
Trump on BRICS-riikide ja dollaristamise lõpetamise peale äärmiselt "vihane".
Politico avaldas USA presidendile lähedastele allikatele viidates artikli, milles öeldi, et Trump oli nördinud BRICS-riikide laienemise ja nende püüdluste üleilmse dollaristamise poole.
„BRICS-riikide dollarivähenduse püüdlusi vaadates on iga kord näha, et president on vihane,“ ütles Trumpi endine vanemnõunik Steve Bannon Politicole.
BRICS-i tippkohtumise edu Rios „ei aidanud kaasa”, lisas Bannon.
Bannon oli Trumpi presidendikampaania tegevjuht 2016. aastal ja Valge Maja peamine strateeg 2017. aastal.
Bannon, kes töötas varem Wall Streeti suures investeerimispangas Goldman Sachs, on paremäärmuslik demagoog, kes kuulutas 2018. aastal uhkusega: „Me oleme Hiinaga sõjas.“
Sarnaseid kommentaare jagas endine välisministeeriumi ametnik Leland Lazarus, kes oli Lõuna väejuhatuse ülema erinõunik, mis juhib USA sõjalisi operatsioone Ladina-Ameerikas.
Lazarus ütles Politicole, et Trump üritas BRICS-riikidele tariifide kehtestamisega ähvardades „meelitada uusi liikmeid nagu Egiptus, Etioopia ja Indoneesia”.
Lazarus rõhutas, et Brasiilia tihedamad sidemed Hiinaga ja mõlema riigi vastastikused pingutused loobuda dollarist kui kauplemisvaluutast ja kaubelda selle asemel oma kohalikes valuutades "võivad Trumpi lähikondlaste seas ärevust tekitada, eriti nõunike seas, kes peavad dollari globaalset domineerimist USA võimu sambaks".
Teine Trumpi liitlane, Mauricio Claver-Carone, kes oli vabariiklasest presidendi esimesel ametiajal tema eriesindaja Ladina-Ameerikas, ütles Politicole, et Trump oli varem olnud vihane vasakpoolse Brasiilia presidendi Lula da Silva peale, kuid "BRICS-riigid kallutasid kaalukaussi".
Trump ründab Brasiiliat, kes on uue multipolaarse maailmakorra võtmeisik
Brasiilia silmapaistev roll BRICS-riikides uue multipolaarse maailmakorra võtmetegijana on muutnud selle USA agressiooni sihtmärgiks.
Pärast juulis Rio de Janeiros toimunud tippkohtumist ähvardas Trump Brasiiliale kehtestada tohutud 50-protsendilised tariifid.
USA president püüab tuua Ladina-Ameerika riigi eeskuju, et karistada Lulat USA globaalse domineerimise vaidlustamise, Hiinale lähenemise, dollari vaidlustamise ja BRICS-riikide kui multipolaarse avangardi propageerimise eest.
Lula asutas 2009. aastal BRICS-i (tollase BRIC-i). Vasakpoolne Brasiilia poliitik on p**ka aega propageerinud seda, et globaalse lõuna riikide juhitud organisatsioonil oleks rahvusvahelistes suhetes silmapaistvam roll.
2010. aasta BRIC-tippkohtumine – mida sel aastal laiendati Lõuna-Aafrika Vabariigi liitumisega BRICS-riikidega
Brasiilia president on jõuliselt propageerinud dollarist kui maailmavaluutast loobumist ning korduvalt kutsunud üles looma uut globaalset reservvaluutat USA dollari asemele.
Trump (ja Elon Musk) sekkuvad räigelt Brasiilia siseasjadesse
Trump kasutab tariife majandusrelvana, et sekkuda Brasiilia siseasjadesse.
USA presidendi eesmärk on aidata ka Brasiilia paremäärmuslikku endist presidenti Jair Bolsonarot, kes on Trumpi lojaalne liitlane.
Donald Trump ja Brasiilia paremäärmuslik president Jair Bolsonaro andsid teineteisele Valges Majas 2019. aastal särgid.
Trump loodab, et tema tariifid kahjustavad Brasiilia majandust ja Lula mainet, et kallutada kaalukausi bolsonaristlike parempoolsete kasuks 2026. aasta valimiste lähenedes.
Selle jultunud USA sekkumise õigustamiseks Brasiilia siseasjadesse väitis Trump absurdselt, et Bolsonaro vastu toimus seaduslik "nõiajaht".
Tegelikkuses seisab Bolsonaro silmitsi juriidiliste tagajärgedega, sest pärast 2022. aasta valimistel kaotust plaanis ta 2023. aasta alguses korraldada sõjaväelise riigipöörde, et takistada demokraatlikult valitud Lulal presidendiametisse asumist.
Bolsonaro tunnistas kohtus, et ta oli kohtunud Brasiilia sõjaväejuhtidega ja arutanud võimalusi võimul püsimiseks, kuigi enamik tema riigi elanikkonnast hääletas tema vastu.
Lääne paremäärmuslikud poliitikud on Bolsonarot toetanud.
Bolsonaro teine liitlane on maailma rikkaim oligarh Elon Musk.
Musk põlgab Lulat mitte ainult seetõttu, et Brasiilia president on vasakpoolne ja tahab oluliselt tõsta ülirikaste makse ning võidelda maksudest kõrvalehoidumisega, vaid ka seetõttu, et Lula on seadnud kahtluse alla Muski ärihuvid selles tohutus Lõuna-Ameerika riigis.
Äärmusparempoolne Brasiilia president Jair Bolsonaro naudib maailma rikkaima oligarhi Elon Muski toetust.
Nii Trump kui ka Musk väidavad valesti, et Lula ja Brasiilia valitsus rikuvad sõnavabadust, et õigustada oma poliitilist sekkumist Ladina-Ameerika riigi siseasjadesse ja toetada ebaõnnestunud äärmusparempoolset riigipöördeplaanijate.
Sellel küsimusel pole aga mingit pistmist "sõnavabadusega". See puudutab Brasiilia valitsuse õigust kaitsta oma suveräänsust ja seista vastu USA impeeriumi jultunud sekkumisele.
USA impeerium rikub Brasiilia (ja kogu Ladina-Ameerika) suveräänsust
USA valitsusel on p**k ajalugu äärmusparempoolsete riigipöörete toetamisel demokraatlikult valitud vasakpoolsete juhtide vastu Ladina-Ameerikas – sealhulgas Guatemalas 1954. aastal, Tšiilis 1973. aastal, Argentinas 1976. aastal, Haitil 1991. ja 2004. aastal, Hondurases 2009. aastal, Venezuelas 2002., 2014., 2017. ja 2019. aastal ning paljudes, paljudes teistes riikides.
Pärast USA toetatud paremäärmuslikku riigipööret Boliivia demokraatlikult valitud sotsialistliku presidendi Evo Moralese vastu 2019. aastal kuulutas Musk Twitteris: "Me korraldame riigipöörde igaühe vastu, keda tahame! Saage sellest üle."
USA valitsus on olnud seotud ka arvukate riigipööretega Brasiilias, alates kurikuulsast sõjaväelisest riigipöördest 1964. aastal.
Aastatel 2016 ja 2018 toetas USA valitsus kahte pehmet ehk kohtulikku riigipööret Brasiilia presidentide Dilma Rousseffi ja Lula vastu, kes mõlemad kuuluvad vasakpoolsesse Töölisparteisse.
Dilma tagandati ametist 2016. aastal režiimivahetusoperatsiooni käigus, mis põhines valedel korruptsioonisüüdistustel.
Brasiilia juhina oli Dilma tugevalt toetanud BRICS-riike, globaalse lõuna tugevdamist, häid suhteid Hiinaga ja multipolaarsust – mis tegi temast Washingtoni viha sihtmärgi.
Täna on Dilma BRICS Banki ehk Uue Arengupanga president, kus ta propageerib ka dollarist loobumist.
Endised vasakpoolsed Brasiilia presidendid Dilma Rousseff ja Lula da Silva BRICS-i Arengupangas Shanghais.
Brasiilia 2018. aasta presidendivalimiste eel oli Lula küsitlustes juhtpositsioonil, kuid USA toetatud parempoolsete kohtunike poolt vangistati ta valede "korruptsioonisüüdistuste" alusel, mis tegi Bolsonarost sisuliselt presidendi.
Brasiilia ülemkohus tühis,
Nagu Trumpile lähedased isikud paljastavad, kardab USA valitsus BRICS-riike ja dollari kadumist – seepärast ründabki ta Brasiiliat. Ben Nortoni poolt Trumpi ...
